Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on tihedas tunnetuslikus, funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Vajalike ekspertide loominguline koostöö ja eri kasutajate sügav mõistmine viib sobiva lahenduseni.
Lammutada on lihtne, kuid taastada keeruline, kulukas, aeganõudev, sageli ka võimatu, sest kaduda võib ruumi tunnetuslik väärtus. Olemasoleva hoidmine tähendab väärtusliku või iseloomuliku maksimaalset säilitamist ja taaskasutamist.
Tänaval on ruumist enamasti alati puudus soovitud elementide ja teenuste kavandamiseks. Ruumisäästlike lahenduste leidmine võimaldab tänava kavandamist multifunktsionaalsena, kõigi kasutajate ja hüvedega arvestavalt.
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks.
Tänavaruumi disain peab tagama ohutud kiirused ja andestama inimlikke eksimusi, vähendades õnnetuste raskust ja sagedust. Ruum peab püsima ohutu ja toimiv ka eriolukordades.
Nõrgimast kasutajast lähtuv disain tähendab, et tänavaruum arvestab inimeste piiratud võimetega või tänaval enim ohustatud kasutajate vajadustega. Ruum mis on disainitud nõrgemate järgi, on parem kõigile.
Jalakäijad on tänavaruumi peamised kasutajad, on kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Jalakäijate mugav liikumisruum, tihe võrgustik ja teeületused loovad toimiva linnaruumi põhialuse.
Aktiivselt liikuma kutsuv ja suhtlemist soosiv tänavaruum vähendab ülekaalulisuse, üksilduse ja sotsiaalse isoleerituse riski. Jalutamist, õues viibimist ja rattasõitu soodustav tänavaruum suurendab füüsilist aktiivsust ja toetab rahvatervist.
Peatumine on üldine vajadus. Kõigil liiklejatel, nii jalgsi kui sõidukiga, esineb tarvidus tänaval lühiajaliseks peatumiseks. Head peatumis- ja puhkevõimalused muudavad linna ligipääsetavaks ja külalislahkeks.
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset ja kohaneda kliimamuutustega. Sademevett on põhjust käsitleda kui ressurssi, mitte kui probleemi.
Ühistranspordi atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte üksnes ühissõiduki ühenduskiirusest või sõiduvahendi mugavusest. Mugavalt ühendatud peatused ja sihtkohad on kasutajale meeldivad.
Rattad ja mikroliikurid võimaldavad väiksematel vahemaadel kiiret ja paindlikku liikumist. Need säästavad keskkonda, vähendavad autostumist ning võtavad vähe ruumi, mis tõttu tuleks neid eelistada teistele sõidukitele.
Taktikalised lahendused ja paindlik ruumikasutus muudavad tänavaruumi ajas muutuvatele vajadustele vastavaks ja dünaamiliseks. Need hõlmavad konkreetseid väikese eelarvega ja sageli ajutisi tegevusi, mis lahendavad tänavaruumi probleeme.