Selgitused

1.1 Tänav on olnud inimesi ühendav ruum läbi aegade ja on seda ka tulevikus

Linnad on läbi aegade kujunenud struktuuriks, kus eri hooneid ja privaatseid maatükke seob avalik tänavavõrgustik. Tänavaruumil on ühiskonda ühendav funktsioon. Tänavaruumis toimub suur osa inimeste kohtumistest ja ajaveetmisest. Ühiskond on tervem ja parem, kui tänavaruum soosib üksteise mõistmist ja koosolemist.

1.2 Tänavaruum tervikuna on püsiv väärtus

Tänav koos hoonete ja ümbrusega moodustab ruumilise koosluse, mis jääb mälupiltidesse ning iseloomustab linna või asumit, kodu- või tegevuskohta. Selles ruumis tasub iga investeeringu korral pingutada hea enesetunde ning sümboolsete väärtuste hoidmise ja loomise nimel. Nii paraneb elukeskkond tervikuna.

1.3 Tänav on ühiskondliku mälu kandja

Iga tänav on osa ühisest elukeskkonnast, nagu ka iga hoone on selle lahutamatu osa. Elukeskkonda arendades on tark praktiliste eesmärkide kõrval alati väärtustada ka hoonete ja tänavate head visuaalset mõju ning nende äratuntavuse loomist või hoidmist. See võib tähendada nii ajalooliselt kujunenud linnaruumi esiletoomist ja väärtustamist kui ka selle teadlikku muutmist ning uute arhitektuursete ruumilahenduste loomist. Tänava kohavaimu ja eripära tunnetamine on oluline töö, mis kuulub nii projekteerimise kui ka ülesandepüstituse juurde. Omanäolised ja selgesti eristuvad paigad toetavad nii paigaidentiteedi kui ka paigakiindumuse kujunemist ja püsimist. Seega võib tänavaruumi kavandamisel neid psühholoogilisi protsesse arvesse võtta ning toetada selle kaudu ühiskonna vaimset tervist, heaolu ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.

Paigaidentiteet (place identity) on inimese mina-käsitluse lahutamatu osa, mis kujuneb seoses konkreetse paigaga. Paigaga seonduv identiteet toetab erinevaid psühholoogilisi vajadusi nagu näiteks eristumine, järjepidevus, enesehinnang ja enesetõhusus.  Paigaidentiteet on oluline, sest see aitab inimesel mõista oma kuuluvust ja järjepidevust, kujundab väärtusi ja käitumist, toetab sotsiaalset sidusust ja heaolu ning on vajalik keskkonnamuutuste mõistmiseks. Näiteks võib lapsepõlvepaik pakkuda järjepidevustunnet, samas kui elamine sobiva väärtusruumiga linnajaos toetab enesehinnangut ja igapäevast toimetulekut.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0272494424000306

Paigakiindumus (place attachment) on positiivne emotsionaalne side inimese ja konkreetse koha vahel, millega kaasneb soov selle paigaga lähedust säilitada. Seda seostatakse sageli kodu, linnaosa või piirkonnaga, kuid kiindumus võib tekkida igasuguse mastaabiga keskkonna suhtes. Paigakiindumusel on kolm põhikomponenti: inimene (sh isiklik ja kultuuriline kogemus), paik (füüsilised ja sotsiaalsed omadused) ning protsess (kognitiivne, emotsionaalne ja käitumuslik seotus). Kiindumus võib tuleneda näiteks mälestustest, olulistest suhetest või tegevustest, mis on seotud kindla kohaga. Paigakiindumus on oluline, sest see toetab inimese emotsionaalset heaolu, identiteeditunnet, sotsiaalset sidusust, psühholoogilist stabiilsust ja turvatunnet. Inimesed, kes tunnevad sidet mingi paigaga, hoolivad rohkem selle säilimisest ja on altimad seda paika kaitsma.

https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0272494410000861

1.4 Mootorsõidukitele allutatud tänavaruum vajab muutusi inimlikkuse suunas

Viimaste aastakümnete areng koos autostumisega on toonud kaasa tehnilise liikluskeskkonna tähtsustumise, suurenemise ja visuaalse domineerimise. Sõidukite kasvav hulk, liigne kiirus ja müra ning sellest tulenevad jalakäijate ja ratturite liiklusõnnetused on toonud kaasa tänavate intuitiivse tajumise ohtliku ja ebasõbraliku kohana. Selle trendi jätkumine nõuab inimlikuma tänavaruumi lahendusi. Väärtus on ka sõidukist avaneva vaate väärikus ja sõidukis liikuja meeldiv ruumikogemus.

1.5 Hea ruumilise terviku eelduseks on loov koostöö

Tänavaruum nõuab liikluskeskkonna ja kohaväärtuste oskuslikku seostamist, sest mõlemad on linnas elamiseks vajalikud. Hea ruum ja kohaspetsiifilised erilahendused sünnivad arhitektide (sh maastikuarhitektide) ja inseneride (teede- ja tehnovõrkude inseneride) loovas koostöös, mille eelduseks on ka kohaliku omavalitsuse, elanike, ettevõtjate, võrguvaldajate ja teiste osapoolte sisend ning osalus. Tänavate ruumilise terviklahenduse eest vastutab arhitekt või maastikuarhitekt, sarnaselt hoonete projekteerimisele, mis on samuti keeruline ja vastutusrikas ülesanne eri osapoolte koostöös ning millest sõltuvad inimeste elu ja ohutus. Mida suurem on kohaväärtus ja esinduslikum tänav, seda suurem on arhitekti või maastikuarhitekti vastutus ja roll terviklahenduse loomisel. Kodutänaval, kus liiklus täidab vaid juurdepääsu funktsiooni (ning sageli ei vaja eraldi lahendamist), saab keskenduda eelkõige hea elukeskkonna loomisele.

1.6 Tänavaruumi läbitunnetatud lahendus mõjutab kasutajate heaolu

Tänavaruumi, mida liigendavad tänavale avanevad hooned ja mida piiritlevad puud, peetakse üldiselt turvalisemaks ja heaolu toetavamaks kui avatud ja vähese haljastusega tänavaid. Tänavaruumi proportsioonid ning terviklik, läbimõeldud lahendus koos inimesele sobivas mõõdus elementide paigutusega, mõjutavad oluliselt kasutajate ruumikogemust ja mugavust. Heade elementide lisamine on vajalik, kuid need ei korva halvasti kavandatud ruumi mõju. Halbu lahendusi tuleks vältida või vähendada ning häid lahendusi suurendada.

Viide: Effects of skeletal streetscape design on perceived safety - ScienceDirect

1.7 Tänav koos seda ümbritsevate hoonete ja kruntidega moodustab funktsionaalse terviku

Tänava toimimise eelduseks on piirnevate hoonete ja kruntide kasutuspotentsiaali kaardistamine ning sellega arvestamine, sest krundid ja hooned, mille toimimise vajadusi pole arvesse võetud, loovad kiratseva tänavafrondi või vajaduse hilisemateks ümberehitusteks. Põhjendatud juhtudel, eelkõige lihtsatel ühendustänavatel ja asula servast mööduvatel maanteedel, võib kaaluda maakasutuse ja arenguvõimaluste, sealhulgas juurdepääsude piiramist, liiklusvoo eelistamiseks ja liikluskonfliktide vältimiseks.

1.8 Hea tänavaruum toimib asulavõrgustike loomuliku osana

Iga tänav on osa suuremast võrgustikust, mis hoiab asulat või linna tervikuna toimimas ning toetab eri liikide ja kasutajate elukeskkonda ja arengut. Mitmekesine ja hästi ühendatud tänavavõrgustik soodustab jalakäimist ja elavat linnakeskkonda ning aitab linnal paremini toime tulla kliimamuutuste, loodusõnnetuste ja sotsiaalsete muutustega. Peamised asulavõrgustikud on näiteks rohevõrgustik, sinivõrgustik, puiesteede, liikumis-, jalutus- ja rattateede võrgustik, ühistranspordiliinid, transpordi- ja tehnovõrgud, äride ja kooliteede võrgustik ning elurikkuse võrgustik.

Viide: „Resilient urban forms: A review of literature on streets and street networks“ (2019)

https://doi.org/10.1016/j.buildenv.2018.09.040

1.9 Platsid ja taskupargid tõstavad terviku väärtust

Tänavaruumi terviklahenduse olulised osad on ristmikud, platsid ja taskupargid. Iga ristmik on potentsiaalne plats ja iga tänavalaiendus taskupark. Hooneid ja tänavaid tuleb kavandada nii, et need looksid platse ja taskuparke. Platsid ja taskupargid suurendavad tänava ja asula kohaväärtust. Taskupargid ja platsid toovad roheluse inimeste kodude ja töökohtade lähedusse, parandades igapäevast kontakti loodusega. Nad tõstavad linna elukvaliteeti, toetavad tervist, psühholoogilist heaolu ja õppimisvõimet, tugevdavad kogukondlikke sidemeid, parandavad keskkonnaseisundit ning loovad esteetiliselt meeldivama elukeskkonna.

1.10 Läbimõeldud joondamine loob selgust

Teeelementide ja tänavatelje kavandamine hoonefassaadidest, tänavaservadest ja tervikruumist lähtuvalt aitab üldjuhul tagada tänavaruumi selguse ja terviklikkuse. Sõidutee, rattatee, katendite, valgustite, postide ja puuderidade ning teiste tänavaelementide selge paigutus vähendab visuaalset müra ja suurendab tänavaruumi esinduslikkust. Samas on oluline vältida monotoonsust ja tänavaruumi mehhaanilist käsitlemist. Kodutänaval võib eesmärgiks olla mitmekesisuse ja muutuvuse rõhutamine lookleva kujundusega, mis sobib hästi ka liikluse rahustamiseks. Põhjendamatu looklemine on eelkõige sõidutee ja lisaradade liigne sujuvus, kõnni- ja rattatee looked ühistranspordipeatuste, ohutussaarte ja ristumiste juures ning postide ja liikluskorraldusvahendite süsteemitu paigutus tänavaruumis. Näiteks liigselt looklev kõnnitee kipub lõppema otseteedega (nn lõikamistega) selleks mitte ettenähtud kohtades ning võib tekitada liiklusohtlikke olukordi.