Põhimõte nr 1: loo ruumilist tervikut
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Tänav on ühine ruum, millel on tähtsus nii ühiskonna, linnalooduse kui ka iga kasutaja jaoks. Selle ruumi kasutaja perspektiivist mõistmine, kavandamine ja muutmise lahendamine nõuab üldiselt eri asjatundjate ja kasutajate loovat koostööd. Hea tänavaruum toimib linnavõrgustike loomuliku osana, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ning toimib kasutajale sidusalt oma eri lõikudes ning üle ristmike ja ristete.
Selgitused
1.1 Tänav on olnud inimesi ühendav ruum läbi aegade ja on ka tulevikus.
Linnad on läbi aegade kujunenud struktuuris, kus eri hooneid ja privaatseid maatükke seob avalik tänavavõrgustik. Tänavaruumidel on ühiskonda ühendav funktsioon. Tänavaruumis toimub suur osa inimeste kohtumistest ja ajaveetmisest. Ühiskond on tervem ja parem, kui tänavate ruumiline mõju soosib üksteise mõistmist ja ühises ruumis olemist.
1.2 Tänavaruum tervikuna on püsiväärtus.
Tänav koos hoonete ja ümbrusega on ruumiline kooslus, mis tervikuna püsib mälupiltides ja iseloomustab linna või asumit, kodu- või tegevuskohta. Selles ruumis hea enesetunde, sümboolsete väärtuste püsimise ja loomise nimel tasub teha pingutusi iga investeeringu korral. Nii paraneb elukeskkond tervikuna.
1.3 Tänav on ühiskondliku mälu kandja.
Iga tänav on ühise elukeskkonna osa nagu ka iga hoone on elukeskkonna osa. Elukeskkonna arendamisel on koos praktiliste eesmärkidega tark püüelda hea visuaalse mõju ja äratuntavuse loomise või kaitsmise poole nii hoonetel kui tänavatel. See võib seisneda nii ajaloos kujunenud linnaruumi esile toomises ja väärtustamises kui ka selle teadlikus muutmises ja uue arhitektuurse ruumilahenduse loomises. Tänava kohavaimu ja eripära tunnetamine on töö, mis väärib tegemist ja kuulub projekteerimisse ja ülesandepüstitusse. Omanäolised ja selgesti eristuvad paigad toetavad paigaidentiteedi ja paigakiindumuse kujunemist ja säilimist. Seega tänavaruumi kavandamisel saab neid psühholoogilisi protsesse arvesse võtta ja toetada selle kaudu ühiskonna vaimset tervist, heaolu ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.
Paigaidentiteet (place identity) on inimese mina-käsitluse lahutamatu osa, mis kujuneb seoses konkreetsete paikadega. Paigaga seonduv identiteet toetab erinevaid psühholoogilisi vajadusi nagu näiteks eristumine, järjepidevus, enesehinnang ja enesetõhusus. Paigaidentiteet on oluline, sest see aitab inimesel mõista oma kuuluvust ja järjepidevust, kujundab väärtusi ja käitumist, toetab sotsiaalset sidusust ja heaolu ning on hädavajalik keskkonnamuutuste mõistmisel. Näiteks võib lapsepõlvepaik pakkuda tunnetuslikku järjepidevust, samas kui elamine sobiva väärtusruumiga linnajaos toetab eneseväärtust ja eluga toimetulekut.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0272494424000306
Paigakiindumus (place attachment) tähendab positiivset emotsionaalset sidet inimese ja konkreetse koha vahel, millega kaasneb soov selle paigaga lähedust säilitada. Seda seostatakse sageli kodu, linnaosa või piirkonnaga, kuid kiindumus võib tekkida igasuguse mastaabiga keskkonna vastu. Paigakiindumusel on kolm põhikomponenti: inimene (sh isiklik ja kultuuriline kogemus), paik (füüsilised ja sotsiaalsed omadused) ning protsess (kognitiivne, emotsionaalne ja käitumuslik seotus). Kiindumus võib tuleneda näiteks mälestustest, olulistest suhetest või tegevustest, mis on seotud kindla kohaga. Paigakiindumus on oluline, sest see toetab inimese emotsionaalset heaolu, identiteeditunnet, sotsiaalset sidusust, psühholoogilist stabiilsust ja turvatunnet. Inimesed, kes tunnevad sidet mingi paigaga, hoolivad rohkem selle säilimisest ja on altimad seda paika kaitsma.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0272494410000861
1.4 Mootorsõidukitele allutatud tänavaruum vajab muutusi inimlikkuse suunas.
Viimaste aastakümnete areng koos autostumisega on toonud kaasa tehnilise liikluskeskkonna tähtsustumise, suurenemise ja visuaalse domineerimise. Sõidukite suurenev hulk, liigsuur kiirus ja müra ning kaasnenud jalakäijate- ja ratturite liiklusõnnetused on toonud kaasa tänavate intuitiivse tajumise ohtliku ja ebasõbraliku kohana. Selle trendi jätkumine nõuab inimlikuma tänavaruumi lahendusi. Seejuures väärtuseks on ka sõidukist avaneva ruumilise mõju väärikus ja sõidukis liikuja meeldiv ruumikogemus.
1.5 Hea ruumilise terviku eelduseks on loov koostöö.
Tänavaruum nõuab liikluskeskkonna ja kohaväärtuste osavat seostamist, sest mõlemad on inimeste eluks linnas vajalikud. Hea ruum ja kohaspetsiifilised erilahendused luuakse arhitekide (ka maastikuarhitektide) ja inseneride (nii teedeinsenerid kui tehnovõrkude insenerid) loovas koostöös, mille eelduseks on ka kohaliku omavalitsuse töötajate, elanike, ettevõtjate, võrguvaldajate jt. poolte sisend ja osalus. Tänavate ruumilise terviklahenduse eest (analoogselt hoonete projekteerimisel, mis on samuti erinevate osapoolte koostöös ellu viidav, keeruline ja vastutusrikas ülesanne, millest sõltuvad inimeste elu ja ohutus) vastutab arhitekt / maastikuarhitekt. Mida suurem kohaväärtus ja esinduslikum tänav, seda suurem vastutus ja roll on arhitektil / maastikuarhitektil terviklahenduse loomisel. Samuti võib kodutänavatel, kus liiklus on juurdepääsu funktsiooniga (ja ei vaja sageli isegi eraldi lahendamist) keskenduda eelkõige hea elukeskkonna loomisele.
1.6 Tänavaruumi läbitunnetatud lahendus mõjutab kasutajate heaolu.
Tänavale avanevate ja liigendatud mahtudega hoonetega ning puudega piiritletud tänavaruumi peetakse üldiselt turvalisemaks ja heaolu toetavamaks võrreldes avatud ja vähema haljastusega tänavatega. Tänavaruumi proportsioonid ja terviklik, läbitunnetatud lahendus koos inimesele sobivas mõõdus elementide paigutusega mõjutavad oluliselt kasutajate ruumikogemust ja viibimismugavust. Heade elementide lisamine on hea ja vajalik, kuid need ei võta ära halvasti kavandatud ruumi halba mõju, st halbu lahendusi tuleks vältida ja võimalusel vähendada ning häid rohkendada.
Viide: Effects of skeletal streetscape design on perceived safety - ScienceDirect
1.7 Tänav koos seda ümbritsevate hoonete ja kruntidega moodustab funktsionaalse terviku.
Tänava toimimise eelduseks on tänavat piiritlevate hoonete ja kruntide kasutuspotentsiaali kaardistamine ja sellega arvestamine, sest krundid ja hooned, mille toimimise vajadusi pole arvesse võetud, tekitavad nö kiratseva tänavafrondi või vajaduse hilisemateks ümberehitusteks. Põhjendatud juhul erandina eelkõige lihtsatel ühendustänavatel ja asula servast mööduvatel maanteedel tuleb aga kaaluda maakasutuse ja arenguvõimaluste, sh juurdepääsude piiramist liiklusvoo eelistamiseks ja liikluskonfliktide vältimiseks.
1.8 Hea tänavaruum toimib asulavõrgustike loomuliku osana.
Iga tänav on osa mingist suuremast võrgustikust, mis hoiab asulat või linna kui tervikut koos ja toimimas ning tagab ja toetab erinevate liikide ja kasutajate elukeskkonda ja arengut. Mitmekesised ja hästi ühendatud tänavavõrgustikud soodustavad jalakäimist ja elavat linnakeskkonda ning aitavad linnadel paremini toime tulla kliimamuutuste, loodusõnnetuste ja sotsiaalsete muutustega. Peamised asulavõrgustikud on: rohe-, sini-, puiestee-, liikumisteede-, jalutusteede-, rattateede-, ühistranspordiliinide-, transpordi-, tehnovõrkude-, äride, elurikkuse, kooliteekondade jms võrgustikud.
Viide: „Resilient urban forms: A review of literature on streets and street networks“ (2019)
https://doi.org/10.1016/j.buildenv.2018.09.040
1.9 Platsid ja taskupargid tõstavad terviku väärtust.
Tänavaruumi terviklahenduste olulisteks osadeks on ristmikud, platsid ja taskupargid. Iga ristmik on potentsiaalselt plats, iga tänava laiendus on potentsiaalselt taskupark. Hooneid ja tänavaid tuleb kavandada sellest lähtuvalt platse ja taskuparke moodustavalt. Platsid ja taskupargid suurendavad tänava ja asula kohaväärtust. Taskupargid ja platsid toovad rohealad inimeste kodude ja töökohtade vahetusse lähedusse, parandades igapäevast kontakti loodusega, suurendavad linna elukvaliteeti, toetavad tervist, psühhoologilist heaolu ja õppimisvõimet, tugevdavad kogukondlikke sidemeid, parandavad linna keskkonnaseisundit ja loovad esteetiliselt meeldivama elukeskkonna.
1.10 Läbimõeldud joondamine loob selgust.
Tee-elementide ja tänava telje projekteerimisel hoonete fassaadidest, tänava servadest ja terviklikest ruumidest lähtumine aitab üldjuhul kaasa tänavaruumi selgusele ja terviklikkusele. Sõidutee, rattatee, katendid, valgustite ja postide rivid, puuderead ja teised tänava elementide süsteemi kindel paigutamine vähendab visuaalset müra ja suurendab tänavaruumi esinduslikkust. Samas on oluline vältida monotoonsust ja tänavaruumi mehhaanilist käsitlemist. Kodutänavatel võib olla eesmärgipärane just mitmekesisuse ja muutuvuse rõhutamine looklevusega, sh liikluse rahustamise eesmärgil. Põhjendamatuks looklemiseks on eelkõige sõidutee ja lisanduvate sõiduradade liigne sujuvus, kõnnitee ja rattatee looked ühistranspordipeatuste, ohutussaarte ja ristumiste jt takistuste juures ning postide ja liikluskorraldusvahendite süsteemitu paigutus tänavaruumis. Nt kõnnitee liigne looklevus kipub lõppema otseteedega (nö lõikamistega) selleks mitte ettenähtud kohas ja võib tekitada liiklusohtlikke olukordi.