Selgitused

2.1 Olemasoleva tänavaruumi säilitamine

Enne projekteerimise lähteülesande koostamist tuleb hinnata, kas ehitus või tänava täielik või osaline rekonstrueerimine ja haljastuse uuendamine on tõesti vajalik ja põhjendatud, või saab soovitud eesmärgi saavutada lihtsamate vahenditega – näiteks liikluskorralduse muutmise, ruumi ümberjaotamise, kiiruse alandamise, tänavakatte markeerimise, katendi aktsentidena asendamise, liiklust rahustavate elementide lisamise, linnamööbli, kunsti või haljastuse lisamise, valgustite disaini muutmise või ajaliste piirangute kehtestamise kaudu. Väikese liikluskiiruse korral on võimalik rakendada ühiskasutusruumi lahendusi, näiteks loobuda eraldi kõnnitee või rattatee rajamisest, muutes tänava rattatänavaks või kõrvaldades autoliikluse. Tänava haljastamiseks ja puude istutamiseks on võimalik lõigata auke teekonstruktsiooni jms sisse. Katte täieliku eemaldamise asemel võib seda uuendada kitsamalt – näiteks sõiduradu ja ristmikke kitsendades, pöörderaadiuseid vähendades jms.

Sellised lahendused on sageli otstarbekad, sest võimaldavad väiksema eelarve ja lühema ajaga kaasajastada rohkem tänavaid.

2.2 Säilitada väljakujunenud ja toimivad tänavaruumi- ja liikluslahendused

Tänavaruumi kasutus võib olla pika aja jooksul välja kujunenud ja kogukonnas laialt aktsepteeritud, isegi kui see erineb tavapärasest liikluskorraldusest. Kaaluda tasub selliste liikluslahenduste ja tänavakasutuste säilitamist, sest need on üldjuhul ohutumad kui uued ja mugavamad lahendused. Tänavatel, kus osa tänavaruumist – näiteks üks sõidusuund või -rada – on hõivatud parkimisega, tasub kaaluda sellise liikluskorralduse säilitamist, mitte aga sõidutee laiendamist või parkimise kõrvaldamist. Sellised tänavad, kus üks sõidurada teenindab mõlemas suunas liiklust, on enamasti tõhusad liiklust rahustavad lahendused.

2.3 Materjalid

Kuna ehitus tarbib ligi 50% maailma maavaradest, tuleks erilist tähelepanu pöörata ehitiste elutsüklile: materjalide taaskasutusvõimalusele pärast hoone või rajatise elukaare lõppu, süsinikujalajäljele, keskkonnaga suhestumisele, tarbimiskoormusele jms.

Lammutatavatest ehitistest saadud materjalide kasutamist uute hoonete ja väliruumide rajamisel ei peeta veel tavapäraseks, vaid pigem erandiks, kuid ka väikseim taaskasutus panustab mõtteviisi muutumisse. Ühiskonnas seostatakse uusi materjale endiselt staatusega, samas kui taaskasutust nähakse pigem hädavajaduse kui teadliku valikuna. Muutuvas maailmas, kus inimese pillava eluviisi tõttu on üheksast planetaarsest piirist juba kuus ületatud, tuleb senised praktikad ümber mõtestada. Inimtekkelisi materjale, sealhulgas ehitusmaterjale, on maailmas juba nii palju, et isegi tootmise täielikul lõpetamisel saaks olemasolevate ressurssidega suure osa vajaminevast uushoonestusest valmis teha.

https://www.euractiv.com/section/energy-environment/news/the-race-to-track-and-eliminate-embodied-emissions-from-buildings/ https://www.sei.org/publications/planetaarsete-piiride-ulevaade/

2.4 Taimestik

Kohapealne taimestik on alati olemas. Sageli on taimekooslused saanud aastakümneid omasoodu areneda ilma oluliste häiringuteta. See tähendab, et on välja kujunenud just sellele kohale ja tingimustele vastav kooslus, mis saab siin kõige paremini hakkama. Lisaks on siia koondunud putukad, kes neis kooslustes elavad, ning linnud, kes neist putukatest toituvad. Selliste koosluste maksimaalne säilitamine (ja vajadusel uute liikidega täiendamine) annab avalikule väliruumile kohe eelise: rohelus on juba osaliselt olemas, elujõuline ja loob fooni uutele lahendustele. Olemasoleva haljastuse säilitamise peamised põhjused on ökoloogilised: väljakujunenud taimestik vähendab soojussaarte efekti, selle juurestik seob mulda ja teisi taimi, kasutab sademevett ja kobestab mulda, soodustades vee imbumist, ning pakub toiduallikaid, pesitsus- ja talvituspaiku. Liigirikkamal linnaloodusel on ka suurem psühholoogilist heaolu toetav funktsioon kui eluvaesemal linnaloodusel.

https://www.frontiersin.org/journals/psychology/articles/10.3389/fpsyg.2018.02320/full

2.5 Ruum ja põhimõtted

Inimesed loovad aja jooksul ruumiga suhteid, mis hakkavad mõjutama nende käitumist ruumis, samamoodi reageerib ruum vastavalt inimsuhetele muutustega. Olemasolevad ruumisuhted, väljakujunenud käiguteed ja harjumuspärased lõikamised on oluline osa inimese igapäevasest tuttavast ja turvalisest keskkonnast. Sageli loovad selle keskkonna pealtnäha tähtsusetud detailid, kuid eriti kodutänaval on neil oluline roll – näiteks vana konks seinal, kiri aial või kõver puu. Kui kõike ei ole võimalik füüsilises ruumis säilitada, tuleks proovida ruumis valitsev mõte uude lahendusse edasi kanda ja seda rekonstrueerida. Näiteks võib säilitada olemasoleva ruumi osakaalud ja jaotuse – kus on harjutud istuma, jääb istumisvõimalus alles, kus on harjutud kõndima, saab ka edaspidi kõndida. Isegi materjalide muutudes on ruumisuhete ja põhimõtete edasikandumine ruumi omaksvõtu seisukohast suure tähtsusega. Uute kihtide lisandumine peaks tähendama, et ka vanu kihte saab ruumis tajuda ja ära tunda ning kõik kihid moodustavad tervikliku tänavaruumi.

2.6 Stressileevendus, õppimine, enesekontroll ja tähelepanu taastumise teooria

Looduses, sealhulgas linnalooduses, viibimisel on tõestatult stressi leevendav ja heaolutunnet suurendav mõju; see soodustab meeldivaid sotsiaalseid kontakte ja tugevdab elu tähenduslikkuse tunnet. Eksperimendid on näidanud, et looduses olemine toetab töömälu, tähelepanu ja ümberlülitumisvõimet, mis on õppimiseks ja mitterutiinseks tööks hädavajalikud. Erinevate andmete, sealhulgas tähelepanu taastumise teooria (attention restoration theory) kohaselt kahaneb pikaajalisel kasutamisel inimese võime tähelepanu hoida ja suunata, sest see nõuab pidevat pingutust ja kõrvaliste stiimulite allasurumist. Rahulikus looduslikus keskkonnas viibimine, kus suunatud tähelepanu pole eriti vaja kasutada, laseb aju pidurdusmehhanismil puhata ja taastab tähelepanuvõime. Kuigi tähelepanuvõimet taastavatena nähakse eelkõige looduslikke keskkondi, võib taastav potentsiaal olla ka tehiskeskkondadel. Taastavateks tehiskeskkondadeks peetakse ajaloolise ja kultuurilise kihistusega paiku, vabaaja veetmise ja sotsialiseerumise võimalusi pakkuvaid keskkondi ning panoraamvaateid. Laste puhul on leitud, et looduslikumad keskkonnad toetavad nende kognitiivset arengut, õppimist ja enesekontrolli.

https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0963721419854100 https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0963721419854100

2.7 Maahõivehierarhia

Mulla moodustumine on aeglane protsess, mistõttu tuleb mulda kasutada säästlikult, eriti linnas. Esmalt tuleks võimalikult palju vältida maahõivet ja mulla katmist (asfalt, kiviparkett jms). Kui seda pole võimalik vältida, tuleks eelistada juba hõivatud maad või varem kaetud mulda. Selle puudumisel tuleks kasutada halvemas seisus maad ning vältida heas seisus linnametsa, pargi või linnaniidu kasutamist. Kõige viimase meetmena tuleks rakendada leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid, et minimeerida ökosüsteemiteenuste kadu ja kahjustamist.

https://www.pikk.ee/mullastrateegia-2030/

2.8 Kodutänav kui paljude liikide pelgupaik

Teadusuuringud näitavad, et kodutänavad ja aiad on pelgupaigaks paljudele looduslikele liikidele, kellel on raske toime tulla inimese muudetud maastikus nii linnas kui ka väljaspool seda.