Selgitused

3.1 Ruum on väärtuslik piiratud ressurss.

Eesti asulate tänavad on üldiselt kitsad va modernistlikud vabaplaneeringulised piirkonnad ja uuemad sel sajandil planeeritud piirkonnad, kus tänavaruum on pigem hajus ja / või ei moodusta koos tänavafrondiga linnatänavaid klassikalises mõttes. Tänavad on kujunenud või planeeritud kehtinud standarditest ja normidest lähtuvalt, mis on seni eelkõige hoolitsenud liiklemiseks mõeldud ruumi piisavuse ja ohutuse eest. Et mootorsõidukite liikumismugavus ei tuleks  teiste tänava funktsioonide ärajätmise hinnaga, on vajalik leida tasakaalustatumaid lahendusi.

Kitsastel tänavatel on keeruline, kui mitte võimatu, uut kvaliteeti luua teisiti, kui ruumisäästlikke lahendusi kasutades. Tüüpilised on järgmised laiused: ühendustänav (linnatee, magistraal) 20-40 m, jaotustänav 12-20 ning kodutänav (kõrvaltänav) 8-10 m. Sageli on ühendustänavad ja jaotustänavad aga samuti vaid u 10 m laiad, seda eriti väiksemates asulates.

3.2 Tänaval on ruumist enamasti alati puudus.

Ruumipuudus tekitab konkurentsi eri huvide vahel, sundides leidma ruumisäästlikke kompromisse. Kuigi põhimõtteid on lihtne ükshaaval kokku leppida, on neid kõiki kitsastes oludes keeruline tagada. Projekteerimisel tuleb teha kaalutletud valikuid, iga sentimeeter on hinnaline. Lahendused peavad olema kompaktsed ja kompleksed, säilitades ülelinnaliste funktsioonide toimimise ning võrgustike jaotuse, haakuvuse ja kooskõla. Suurte voogude ruumisäästlikuks teenindamiseks on parimad lahendused rööbastransport ja rattateed.

3.3 Ruumisäästlik kavandamine.

Ruumisäästlik kavandamine on projekteerimise põhimõte, kus igat tänavat vaadeldakse kui piiratud mõõtmetega linnaruumi ning otsitakse ruumilisi lahendusi kõigi vajalike ja giidis soovitatud teenuste ja elementide mahutamiseks, vajadusel elemente ja erinevate kasutajate ruume omavahel kombineerides ja põimides. Mitte-ruumisäästlikuks kavandamiseks võib eelkõige pidada lahendusi, kus üksikule tänava osale (enamasti sõiduteele) tagatakse head ruumiküllased tingimused mistõttu teised giidis toodud põhimõtted ja lahendused jäävad ruumipuudusel rakendamata.

3.4 Ühiskasutuses e jagatud ruumi lahendused.

Kõige suuremat ruumikokkuhoidu on võimalik saavutada ühiste liikumisruumide kavandamisega, kus ohutus tagatakse väikeste liikumiskiirustega, liiklus toimub aeglasema liikleja tempos ning põhineb vastastikusel tähelepanelikkusel. Erinevat tüüpi tänavatel sobivad erinevate liiklejate jagatud ruumid, kus tänavaruum võib olla ühiskasutuses kõigi liiklejate vahel või teatud rühmade, näiteks jalakäijate ja ratturite või ratturite ja autode vahel.

3.5 Väikeste kiiruste lahendused.

Liikumiskiirus mõjutab otseselt ruumivajadust ja jagatud ruumi kujundamist. Madalatel kiirustel on sõidukitel lühem peatumisteekond ning võimalus hoida väiksemat pikivahet ees liikujaga, mis võimaldab kitsamaid sõiduradu ja väiksemaid pöörderaadiuseid. Vähenenud külgnähtavuse vajadus ristmikel, mahasõitudel ja ülekäiguradadel lihtsustab liiklejate suunamist ning vähendab füüsiliste eraldusmeetmete vajadust. Madalama kiiruse korral saab liikluskorraldusvahendeid kasutada vähem ja kompaktsemalt, samuti ei ole vaja laiu lumevallitamisalasid ega täiendavaid ohutus- ja eraldusribasid. Jagatud ruumis toetab madal kiirus loomulikku liiklejate kooskõla ja ohutut liikumist.

3.6 Ruumielementide kombineerimine.

Suurt ruumi kokkuhoidu võimaldab erinevate ruumielementide omavaheline kombineerimine ja ristkasutus, lahendused, kus erinevad elemendid asetsevad tänaval jadamisi (haljastus, parkimine, istumisalad), elemendid on mitmeotstarbelised (istutavad servad ja rattahoidjad) või elemendid on põimitud liikumisruumi.

3.7 Tänavaruumi osade ja elementide kitsendamine.

Ruumisäästlik kavandamine on võimalik, kui lähtuda liiklejate ja keskkonna tegelikest ruumivajadustest ning tagada ruumilahendusele vastav ohutu kiirus. See hõlmab ka kompaktsete ja tavapärasest kitsamate lahenduste rakendamist, nagu kitsad haljasribad, optimeeritud puude istutamise tehnilised lahendused ning ruumisäästlikud parkimiskohad jms.

3.8 Ruumisäästlik kavandamine võimaldab täita mitut strateegilist eesmärki:

1. võimaldab kitsendada sõiduteed (üldiselt läbi liikumise ruumi) ning mahutada tänavale rohkem vajalikke ja soovitavaid elemente ja teenuseid.
2. võimaldab vähendada kõvakattega ala ning suurendada haljasala.
3. võimaldab hoida kokku nii raha kui materjale.
4. võimaldab kokku hoida ruumi uute planeeritavate tänavate puhul.

3.9 Lahenduste ruumisäästlikkuse hindamine.

Tänava ja projekteeritud lahenduse ruumisäästlikkust saab hinnata vastavalt tänavaruumi giidi baasväärtustele - sõidutee ruum võiks moodustada ligikaudu ⅓ tänavaruumist, sõiduraja laius olla 3 m ning piirkiirus olla 30 km/h. Kui mõni nimetatud baasväärtustest ei ole täidetud, tuleb analüüsida ja põhjendada selle eesmärke. Arvestades tänavaruumi jaotuse ning sõiduraja laiuse põhimõtteid, on giidi põhimõtete rakendamiseks enamasti vajalik kasutada nutikaid lahendusi.