Selgitused

3.1 Ruum on väärtuslik piiratud ressurss

Eesti asulate tänavad on üldiselt kitsad, välja arvatud modernistlikud vabaplaneeringualad ja uuemad, sel sajandil planeeritud piirkonnad, kus tänavaruum on pigem hajus ega moodusta koos tänavafrondiga klassikalises mõttes linnatänavaid. Tänavad on kujunenud või planeeritud kehtinud standardite ja normide kohaselt, mis on seni keskendunud peamiselt liikumisruumi piisavusele ja ohutusele. Et mootorsõidukite liikumismugavus ei tuleks muude tänavafunktsioonide arvelt, on vaja leida tasakaalustatumaid lahendusi.

Kitsastel tänavatel on uue kvaliteedi loomine keeruline, kui mitte võimatu, ilma ruumisäästlikke lahendusi kasutamata. Tüüpilised laiused on: ühendustänav (linnatee, magistraal) 20–40 m, jaotustänav 12–20 m ja kodutänav (kõrvaltänav) 8–10 m. Sageli on ka ühendus- ja jaotustänavad vaid umbes 10 m laiad, eriti väiksemates asulates.

3.2 Tänaval on ruumist peaaegu alati puudus

Ruumipuudus tekitab huvidevahelise konkurentsi ja sunnib otsima ruumisäästlikke kompromisse. Kuigi põhimõtteid on lihtne ükshaaval kokku leppida, on neid kõiki kitsastes oludes keeruline tagada. Projekteerimisel tuleb teha kaalutletud valikuid, iga sentimeeter on hinnaline. Lahendused peavad olema kompaktsed ja terviklikud, säilitades ülelinnaliste funktsioonide toimimise ning võrgustike jaotuse, haakuvuse ja kooskõla. Suurte voogude ruumisäästlikuks teenindamiseks on parimad rööbastransport ja rattateed.

3.3 Ruumisäästlik kavandamine

Ruumisäästlik kavandamine on projekteerimise põhimõte, mille järgi käsitletakse iga tänavat kui piiratud mõõtmetega linnaruumi ning otsitakse lahendusi kõigi vajalike ja giidis soovitatud teenuste ja elementide mahutamiseks, vajadusel elemente ja erinevate kasutajate ruume omavahel kombineerides ja põimides. Mitte-ruumisäästlikuks kavandamiseks võib pidada eelkõige lahendusi, kus ühele tänavaosale (enamasti sõiduteele) tagatakse ruumiküllased tingimused, mis jätab ruumipuuduse tõttu rakendamata teised giidis toodud põhimõtted ja lahendused.

3.4 Ühiskasutuses ehk jagatud ruumi lahendused

Kõige suuremat ruumikokkuhoidu on võimalik saavutada ühiste liikumisruumide kavandamisega, kus ohutus tagatakse väikeste liikumiskiirustega, liiklus toimub aeglasema liikleja tempos ning põhineb vastastikusel tähelepanelikkusel. Erinevat tüüpi tänavatele sobivad erinevad lahendused, kus tänavaruum on kas kõigi liiklejate ühiskasutuses või jagatud kindlate rühmade, näiteks jalakäijate ja ratturite või ratturite ja autode vahel.

3.5 Väikeste kiirustega lahendused

Liikumiskiirus mõjutab otseselt ruumivajadust ja jagatud ruumi kujundamist. Väikestel kiirustel on sõidukite peatumisteekond lühem ja pikivahe vajadus eesliikujaga väiksem, mis võimaldab kavandada kitsamaid sõiduradu ja väiksemaid pöörderaadiuseid. Väiksem külgnähtavuse vajadus ristmikel, mahasõitudel ja ülekäiguradadel lihtsustab liiklejate suunamist ning vähendab füüsiliste eraldusmeetmete tarvidust. Väiksema kiiruse korral saab liikluskorraldusvahendeid kasutada vähem ja kompaktsemalt, samuti pole vaja laiu lumevallitamisalasid ega täiendavaid ohutus- või eraldusribasid. Jagatud ruumis toetab väike kiirus liiklejate loomulikku kooskõla ja ohutut liikumist.

3.6 Ruumielementide kombineerimine

Suurt ruumikokkuhoidu pakub erinevate ruumielementide kombineerimine ja ristkasutus: lahendused, kus elemendid on tänaval jadamisi (haljastus, parkimine, istumisalad), mitmeotstarbelised (istumist võimaldavad servad ja rattahoidjad) või põimitud liikumisruumi.

3.7 Tänavaruumi osade ja elementide kitsendamine

Ruumisäästlik kavandamine on võimalik, kui lähtuda liiklejate ja keskkonna tegelikest ruumivajadustest ning tagada ruumilahendusele vastav ohutu kiirus. See hõlmab ka kompaktsete ja tavapärasest kitsamate lahenduste rakendamist, nagu kitsad haljasribad, puude istutamise optimeeritud tehnilised lahendused, ruumisäästlikud parkimiskohad jms.

3.9 Lahenduste ruumisäästlikkuse hindamine

Projekteeritud tänavalahenduse ruumisäästlikkust saab hinnata tänavaruumi giidi baasväärtuste järgi: sõidutee ruum võiks moodustada ligikaudu kolmandiku tänavaruumist, sõiduraja laius olla 3 m ja piirkiirus 30 km/h. Kui mõni baasväärtus ei ole täidetud, tuleb selle eesmärke analüüsida ja põhjendada. Arvestades tänavaruumi jaotuse ja sõiduraja laiuse põhimõtteid, on giidi põhimõtete rakendamiseks enamasti vaja nutikaid lahendusi.