Lühikokkuvõte

Põhiprintsiip

Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks, nt saastatuse vähendamine, elurikkuse hoidmine ja kliimamuutustega kohanemine, sh linnaruumi jahutamine.

Linnaloodus pakub mitmeid hüvesid: see parandab õhukvaliteeti, vähendab müra, pakub varju kuumadel päevadel, toetab elurikkust ning loob meeldivama ja stressi maandava keskkonna.

Miks on linnaloodus oluline?

• Elukeskkonna kvaliteet: Rohelus muudab linnaruumi atraktiivsemaks, rahulikumaks ja meeldivamaks.
• Keskkonnakaitse: Taimed aitavad puhastada õhku, siduda süsinikku ja vähendada müra.
• Kliimamuutustega kohanemine: Haljastus aitab leevendada kuumasaarte efekti, hallata sademevett ja suurendada vastupidavust äärmuslikele ilmastikunähtustele.
• Elurikkus: Linnaloodus pakub elupaiku lindudele, putukatele ja teistele organismidele, toetades bioloogilist mitmekesisust.
• Inimeste heaolu: Looduskeskkonnas viibimine vähendab stressi, parandab meeleolu ja soodustab füüsilist aktiivsust.

Kuidas linnaloodust tänavaruumi tuua?

Haljastuse tüübid

• Puud: Pakuvad varju, parandavad õhukvaliteeti, loovad ruumilist struktuuri. Valida tuleb liigid, mis sobivad linnatingimustesse.
• Põõsad ja püsikud: Lisavad mitmekesisust, pakuvad elupaiku, vajavad vähem hooldust kui muru.
• Ronitaimed: Aitavad haljastada vertikaalseid pindu, säästes ruumi.
• Muru ja niidud: Pakuvad avatud rohealasid, kuid niidud on elurikkamad ja vajavad vähem hooldust.

Looduspõhised lahendused

• Vihmaaiad ja bioswale'id: Aitavad hallata sademevett, immutades seda pinnasesse ja puhastades seda looduslikult.
• Rohekatused ja -seinad: Vähendavad hoonete energiatarvet, parandavad õhukvaliteeti ja pakuvad elupaiku.

Elurikkuse toetamine

• Kasutada kohalikke ja mitmekesiseid taimeliike, mis pakuvad toitu ja varju erinevatele organismidele.
• Rajada putukahotelle, linnupesakaste ja muid elupaiku toetavaid elemente.

Linnalooduse kavandamise põhimõtted

Linnalooduse edukaks integreerimiseks tänavaruumi tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:

• Koht ja kontekst

Arvesta konkreetse asukoha kliima, pinnase, valguse ja ruumiliste võimalustega. Vali taimed, mis sobivad antud tingimustesse.

• Mitmekesisus

Loo mitmekesine taimestik, mis pakub erinevaid värve, tekstuure ja vorme ning toetab laiemat elurikkust.

• Hooldus

Planeeri haljastuse hooldusvajadus. Vali taimi, mis on vastupidavad ja vajavad vähe hooldust, või taga piisavad ressursid hoolduseks.

• Kaasamine

Kaasa kohalik kogukond linnalooduse planeerimisse ja hooldamisse, et suurendada omanikutunnet ja tagada lahenduste sobivus.

Hoiatus: Väldi invasiivsete võõrliikide kasutamist, mis võivad kahjustada kohalikku ökosüsteemi. Eelista alati kodumaiseid liike.

Põhimõte

Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks, nt saastatuse vähendamine, elurikkuse hoidmine ja kliimamuutustega kohanemine, sh linnaruumi jahutamine.

Suurenev hulk teadusuuringuid osutab, et 20-40% vaadeldavast tänavaruumist (visible greenery) võiks olla haljastatud.  Loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest, toetavad psühholoogilist heaolu ja füüsilist tervist, võtavad kinni osa tolmust ja sademeveest ja toetavad elurikkust.

Taimekooslused: haljastuses eelistada kõigepealt olemasolevat haljastust (sh põõsastikke ja rohttaimekooslusi) ja uute lahenduste puhul omamaiseid liike, mis toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied), on vastavale asukohale iseloomulikud, saavad ise hakkama.

Hooldusrežiim: Tänavahaljastuse hooldus peab arvestama tänava linnaruumilist konteksti ja tänavatüüpi. Tänavahaljastus ja selle hooldus peab tagama elurikkuse püsimise ja arenemise ning eluslooduse elupaikade ja toidulaua jätkusuutlikkuse. Juhul, kui tänav asub aedlinnas või rohke haljastusega alade vahel, võib haljastuslahendus ja selle hooldus olla lihtsam.

Linnaloodus ja elupaigad: Linnaloodusel saab olla väga palju rohkem ülesandeid kui lihtsalt kohatäide muudest funktsioonidest üle jäävatel pindadel. Linnaloodus peab olema elupaik teistele liikidele, olemisruum inimesele, mängupaik, looduse hüvede pakkuja linnas - mitte lihtsalt tänava roheline taust dekoratsiooni tähenduses. Linnaloodus saab olla osa rohevõrgustikest ja tuleb olla kindel, et uute lahendustega ei tekitata võrgustikesse kompenseerimatuid katkestusi.

Veekogud (kraavid, tiigid, ojad, allikad, nõvad, jõed): tagada tänavaruumis olevate veekogude säilimine, parandades nende ökoloogilist seisundit ning suurendades nende rekreatiivset väärtust.

Taskupargid ja platsid: väikesed rohelapid ja haljastatud teeservad on teistele liikidele “astmekivid”, mis võimaldavad suuremate rohealade vahel liikumist. Rajada tänavanurkadesse, tänavate keskele jm taskuparke ja haljastatud platse, mis toimivad esmase puhkealana ja igapäevase sotsiaalse linnaruumina.

Liiklussaared, liiklussuundade eraldajad: haljastada kodumaiste madalate rohttaimekooslustega; võib kasutada ruderaaltaimi ja nende sorte, mis on rasketele tingimustele väga vastupidavad.

Trasside kujad: haljastamisel tuleb lähtuda reaalsetest mõõtmetest ja riskidest ning leida võimalusi haljastuse rajamiseks.

Vaimne ja füüsiline tervis: mida rohkem on tänavaruumis erinevaid taimekooslusi, seda parem inimese psühholoogilisele ja füüsilisele tervisele, nt liikumisaktiivsusele, stressist ja tähelepanu kurnatusest taastumisele ja meeleolule.

—---------------------------------------------

4.1 Mitmekesisus ja liigirikkus toetab vaimset ja füüsilist tervist. Uuringud näitavad seoseid liigirikka linnaruumi ja inimeste hea tervise vahel. Mida mitmekesisemad on linna ökosüsteemid, seda vähem on allergiaid ja seda rikkalikum on inimeste mikrobioom. Tänavaruum saab toetada linna toimimist liigirikka ökosüsteemina, mis toetab inimeste heaolu. Ka inimeste heaolu ja meeleolu on seotud linnaruumi ja tänavate looduslikkusega. Vastupidavad ja lopsakad taimekoosolused aitavad vähendada mürareostust. Looduslikud elemendid ja mitmekesised taimekooslused tänavatel tekitavad mitte ainult elupaiku ja ühendusteid elupaikade vahel teistele liikidele, vaid ka olemis- ja mänguruumi inimestele. Loodus on tänavaruumis hüvede pakkuja inimesele ja võimaluse andmine kodumaistele liikidele.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1618866724002875

4.2 Igale inimesele kättesaadav st demokraatlik rohelus asub avalikus ruumis. Kuna linnakeskkonnal on tervistkahjustavaid mõjusid (nt pulsisageduse vahelduvuse langemine, stress, müra jm), on vaimse ja füüsilise tervise huvides iseäranis oluline loodusele eksponeeritus kogu jalutatavas ruumis, mitte vaid üksikute pargisaarekestena - nii nagu me hingame kogu aeg, mitte vaid pargis viibides, mõjutavad kõik linna tervisttoetavad ja -kahjustavad tegurid meid kogu tänavaruumis. On mitmesuguseid selgitusi, miks loodus linnaruumis tervist toetab, nt on uuritud looduse mõju närvisüsteemile: looduses viibimine on seotud  parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisega (võimaldab organismil taastuda/terveneda). Looduslikum linnakeskkond seostub selle ajuosa terviklikkusega, mis vastutab tõhusa stressreaktsiooni eest, teisisõnu, inimese võime stressiga toime tulla ning stressreaktsioonist taastuda seostub rohelisema ümbrusega. Mitmed populatsioonitervise uuringud näitavad, et rohelisem linnakeskkond mõjutab seost sotsiaalmajandusliku taseme ja tervise vahel, st mida rohelisem on linnakeskkond, seda nõrgem on seos sotsiaalmajandusliku tausta ja tervise vahel. Seega rohelisem linn kaitseb haavatavamaid inimgruppe, kelle tervislik seisund kaldub olema üldjuhul nõrgem. Nii, nagu mitmesugused uuringud näitavad linnaroheluse kasulikkust täiskasvanutele ja vanemaealistele, näitavad mitmed ülevaateartiklid, et rohelisem elukeskkond ja linnaruum toetab laste ja noorte eneseregulatsiooni, õppimisega seotud protsesse ning vaimset tervist, sh ka hilisemas eas.

http://dx.doi.org/10.1136/jech.2005.043125.

4.3 Asulad on kujunemas elurikkuse pelgupaigaks. Enamik inimesi maailmas on kogunenud elama linnadesse ja asulatesse, kust vaadatakse nõudlikult linnu ümbritsevate loodus- ja põllumajandusmaastike poole ning oodatakse laitmatuid ökosüsteemiteenuseid - fotosünteesi, mullateket, aineringeid, toitu, joogivett, puitu, elurikkust, puhkust looduses jne. Eeldatakse, et linna toimimiseks vajalikud ressursid peavad tulema väljastpoolt – linn peab saama elada ümbritseva keskkonna arvelt; linnu endid ei peeta loodusele sobilikuks kohaks. Samal ajal ei saa linlane kuidagi hakkama just vahetus läheduses oleva elurikkuseta, mis omakorda saab võimalikuks vaid siis, kui linnakeskkonnas antakse hooldusintensiivsuses järele ning töötatakse looduse protsessidega koos. Linnadesse koondumine on selge märk sellest, et nii linnade endi toimimiseks vajalik kui ka ümbritsevalt maastikult ära võetud (üldistatult linna toitva monokultuurse põllu jaoks) elurikkust tuleb luua ja kaitsta just linnas sees.

https://www.un.org/development/desa/en/news/population/2018-revision-of-world-urbanization-prospects.html

4.4 Haljastuse vähesem hooldamine toetab elurikkust. Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisusega linnas tegelemise konarlik teekond on põhjustatud suuresti väärarusaamast, et looduse koht on linnast väljas, kus on elurikkusele rohkem ruumi ja võimalusi; linn on kontrollitud keskkond, mida toidab kõige muu vajalikuga, sh elurikkus, ümbritsev maastik. See võis olla nii mõned ajad tagasi. Praegu laiuvad enamike linnade ümber monokultuursed mastaapsed põllud, milles on elupaiku ja liike kohati vähemgi kui hoolsalt pügatavas pargimurus. Linn ise on aga olemuselt väga heterogeenne, täis võimalusi nii inimestele kui teistele liikidele.

Ainsaks takistuseks elurikkuse potentsiaali realiseerimisel on tõekspidamised, mis sunnivad mingisuguste kultuuriliste kokkulepete alusel linnade haljastuid üle hooldama, pidevalt niitma, standardite alusel kohtlema. Standardite aluseks ei ole võetud mitmekesisus kui elurikka keskkonna alus, vaid kommunaalteenuste osutamise hõlpsus ning raamistatud esteetiline vaade.

Meetodid. Elurikkuse tõstmist tuleb vaadata kompleksselt - enamasti ei piisa ühest meetodist, vaid tuleb rakendada mitmeid, et muutused jõuaks mitmete elustikurühmadeni. Oluline on võimaldada elupaiku, luua võimalused nii mikro- kui makrokeskkondade tekkeks. Tuleb luua rindelisust - puud, põõsad, rohttaimed. Lisaks laienenud võimalustele teiste liikide jaoks on sellised keskkonnad huvitavamad ja kasulikumad ka inimestele.

Seni alakasutatud võimalus on linnaniitude loomine. Selleks võib jätta regulaarmuru niitmata ja lasta kooslusel ajapikku areneda, võib luua koorimiste ja külvidega uue niidu, võib niita mosaiikselt, võib luua istutusalasid jne. Oluline on muuta niitmisrežiimi - vähendada niitmiskordi ning säilitada sage niitmine üksnes neis kohtades, mida kasutatakse piknikuks, pallimänguks vms.

4.5 Kooslused ja liigid. Tänavad on kasvukohana oluliselt stressirohkemad kui muud kohad linnas - tolmu, müra ja vibratsiooni on rohkem. Tuleb valida selliseid kooslusi, mis nendele tingimustele kõige paremini vastu peavad. Tuleks vältida monokultuurseid massistutusi - kuigi nad võivad olla kasvukiiruse ja rohemassi mõttes efektiivsed, on nad samal ajal ka haavatavad. Suur hulk samu liike on kõik vastuvõtlikud sarnastele häiringutele ning kui midagi juhtub, hukkub korraga suur hulk taimi. Kooslused seevastu on dünaamilised, muutuvad vastavalt tingimustele, mida on ka huvitav jälgida. Kooslused, olles ise liigirikkad, seovad endaga ka suurema hulga putukaid, linde, seeni, samblaid, samblikke jne, kasvatades sel moel mitmekesisust oluliselt rohkem.

4.6 Muud elurikkuse elemendid. Lisaks taimekooslustele on hea kasutada elustikutüvesid ehk lamapuitu, suuri kive, sobilikke kände, kujundatud oksavaale, mängida reljeefiga (ka mikroskaalas), säilitada õõnsustega puid, püsti jäetud ja toestatud-tugevdatud surnud igas suuruses puid (standing deadwood, nt lõikustega inimestele põnevamaks muudetud), loobuda mosaiikselt sügislehtede riisumisest, komposteerida kokkuriisutud lehti jm taimejäätmeid tekkekohtade lähedal ja kasutada hiljem mulda kohapeal jne.

4.7 Linnaloodus on vajalik igal tänaval, kuid erinevat tüüpi tänavatel ja aladel sobivad erinevad lahendused. Suurematel tänavatel võivad olla haljastuse valikul teised prioriteedid - vastupidavus linnakeskkonnas, haljastuse ühtsus, ühetaolisus jms. Tänavad saavad toetada elurikkuse süsteeme, mis toimivad laiemal alal või konkreetsel tänaval. Ei pea eeldama, et elurikkus on tagatud kevadest sügiseni ainult tänavatel. Aedlinnades ja vabaplaneeringuga aladel on elurikkus pigem aedades, tänavad ei pea olema liigiliselt mosaiiksed, kuid tänavatel, mis moodustavad liikidele liikumiskoridore või omaette eluruumi, on liigirikkus ja mosaiiksus väga oluline. Aedade ja parkide vahelistel tänavatel on fookus turvalistel teedeületustel (n-ö astmekivid) teistele liikidele.

4.8 Kogukonnaaiad ja toidusalud. Linnaaaindus ehk söögi- ja tarbetaimede kasvatamine linnakeskkonnas avaldab positiivset mõju nii aiapidajatele endile kui asulale tervikuna – levib heanaaberlik ja keskkonnasõbralik mõtteviis, avalikus ruumis on rohkem tegevusi ning spontaanset  tutvumist ja suhtlemist, seega ka turvalisem, ning säilib linnalooduse mitmekesisus.