Põhimõte nr 4: anna linnaloodusele eesõigus
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks. Igale tänavale tuleks lisada linnaloodust ja looduslike elemente, et aidata vähendada saastatust, toetada elurikkust, kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas jahutada linnaruumi ning pakkuda inimestele meeldivat ning tervist toetavat tänavaruumi.
Selgitused
4.1 Mitmekesisus ja liigirikkus toetab vaimset ja füüsilist tervist
Uuringud näitavad seoseid liigirikka linnaruumi ja inimeste hea tervise vahel. Mida mitmekesisemad on linna ökosüsteemid, seda vähem on allergiaid ja seda rikkalikum on inimeste mikrobioom. Tänavaruum saab toetada linna toimimist liigirikka ökosüsteemina, mis toetab inimeste heaolu. Ka inimeste heaolu ja meeleolu on seotud linnaruumi ja tänavate looduslikkusega. Vastupidavad ja lopsakad taimekoosolused aitavad vähendada mürareostust. Looduslikud elemendid ja mitmekesised taimekooslused tänavatel loovad elupaiku ja ühendusteid mitte ainult erinevatele liikidele, vaid ka olemis- ja tegutsemisruumi inimestele. Loodus on tänavaruumis ühtaegu hüvede allikas inimestele ja võimalus kodumaistele liikidele.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1618866724002875
4.2 Igale inimesele kättesaadav ehk demokraatlik rohelus asub avalikus ruumis
Kuna linnakeskkonnal on tervist kahjustavaid mõjusid (nt pulsisageduse varieeruvuse vähenemine, stress, müra jms), on vaimse ja füüsilise tervise seisukohalt eriti oluline loodusega kokkupuude kogu jalutatavas ruumis, mitte vaid üksikutes pargisaarekestes – nii nagu hingame kogu aeg, mitte ainult pargis viibides, mõjutavad meid kõik linna tervist toetavad ja kahjustavad tegurid kogu tänavaruumis. On mitmeid selgitusi, miks loodus linnaruumis tervist toetab. Näiteks on uuritud selle mõju närvisüsteemile: looduses viibides aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis aitab organismil taastuda ja terveneda. Looduslikum linnakeskkond mõjutab aju neid piirkondi, mis vastutavad tõhusa stressiga toimetuleku eest – teisisõnu, rohelisem ümbrus toetab inimese võimet pingeolukordadega hakkama saada ja neist taastuda. Mitmed populatsioonitervise uuringud näitavad, et rohelisem linnakeskkond vähendab seost sotsiaalmajandusliku tausta ja tervise vahel – mida rohelisem ümbrus, seda väiksem on selle sotsiaalmajandusliku olukorra mõju tervisele. Seega aitab rohelisem linn kaitsta haavatavamaid inimgruppe, kelle tervislik seisund on üldjuhul nõrgem. Nagu erinevad uuringud näitavad linnaroheluse kasulikkust täiskasvanutele ja vanemaealistele, kinnitavad ka mitmed ülevaateartiklid, et rohelisem elukeskkond ja linnaruum toetavad laste ja noorte eneseregulatsiooni, õppimisprotsesse ja vaimset tervist (seda ka hilisemas eas).
http://dx.doi.org/10.1136/jech.2005.043125.
4.3 Asulad on kujunemas elurikkuse pelgupaigaks
Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisusega linnades ja asulates tegelemise konarlik teekond tuleneb suuresti väärarusaamast, et looduse koht on linnast väljas, kus on elurikkusele rohkem ruumi ja võimalusi, linn aga on kontrollitud keskkond. Enamik inimesi maailmas elab linnades ja asulates, samas kui linnu ümbritsevatelt loodus- ja põllumajandusmaastikelt oodatakse ökosüsteemiteenuseid – fotosünteesi, mullateket, aineringlust, toitu, joogivett, puitu, elurikkust, puhkevõimalusi looduses jm. Eeldatakse, et linna toimimiseks vajalikud ressursid peavad tulema väljastpoolt. Praegu laiuvad aga enamiku linnade ümber monokultuursed suurpõllud, kus elupaiku ja liike on kohati vähemgi kui hoolsalt pügatavas pargimurus. Linn ise on aga olemuselt väga heterogeenne, täis võimalusi nii inimestele kui teistele liikidele. Linnadesse koondumine näitab selgelt, et nii linnade toimimiseks vajalikku elurikkust kui ka ümbritsevalt maastikult ära võetud elurikkust (linna toitva monokultuursete põllu arvelt) tuleb luua ja hoida just linnas endas.
4.4 Haljastuse vähesem hooldamine toetab elurikkust
Peamine takistus elurikka keskkonna kujunemisel ja potentsiaali kasutamisel on hoiak, mis kultuuriliste kokkulepete alusel sunnib linnahaljastust üle hooldama, pidevalt niitma ja kohtlema seda rangete standardite alusel. Standardite aluseks ei ole elurikkuse eelduseks olev mitmekesisus, vaid pigem kommunaalteenuste osutamise lihtsus ja raamistatud esteetiline vaade. Samal ajal vajab linlane vahetus läheduses olevat elurikkust, mis saab tekkida vaid siis, kui hooldusintensiivsust vähendatakse ja tehakse koostööd looduse protsessidega.
Linlase eelistused on elurikkuse seisukohast olulised – inimesed on harjunud pigem ülehooldatud linnamaastikega, mistõttu loodusliku lopsakuse ja poolmetsikusega tuleb neid järk-järgult harjutada, tehes pidevat selgitustööd ja luues häid toimivaid näiteid. Inimeste hoiakutel on elurikkuse väärtustamisel suur roll ja sellega tuleb arvestada.
Elurikkuse suurendamist tuleb käsitleda terviklikult – enamasti ei piisa ühest meetodist, vaid tuleb rakendada mitmeid, et muutused jõuaksid erinevate elustikurühmadeni. Oluline on võimaldada elupaiku ning luua tingimused nii mikro- kui ka makrokeskkondade kujunemiseks. Tuleb kujundada taimestiku rindelisust – puud, põõsad ja rohttaimed.
Seni alakasutatud võimalus on linnaniitude loomine. Selleks võib jätta regulaarmuru niitmata ja lasta kooslusel looduslikult areneda, rajada koorimiste ja külvidega uus niit, niita mosaiikselt, kujundada istutusalasid vms. Oluline on muuta niitmisrežiimi – vähendada niitmiskordi ja säilitada sage niitmine vaid aladel, mida kasutatakse pikniku, pallimängu või muu sarnase tegevuse jaoks.
4.5 Elurikkad kooslused on vastupidavamad
Tänavad on kasvukohana oluliselt stressirohkemad kui muud linnakeskkonna alad – seal on rohkem tolmu, müra ja vibratsiooni. Tuleb valida kooslused, mis taluvad neid tingimusi kõige paremini. Tuleks vältida monokultuurseid massistutusi – kuigi need võivad olla kasvukiiruse ja rohemassi poolest tõhusad, on nad samas ka haavatavad. Suur hulk samu liike on kõik vastuvõtlikud sarnastele häiringutele ning kui midagi juhtub, hukkub korraga suur hulk taimi. Kooslused seevastu on dünaamilised, muutuvad vastavalt tingimustele, ja seda on ka huvitav jälgida. Kooslused, olles ise liigirikkad, seovad endaga ka rohkesti putukaid, linde, seeni, samblaid, samblikke jms, suurendades sel moel oluliselt elurikkust.
4.6 Elurikkuse elemendid on elusloodusele hädavajalikud
Lisaks taimekooslustele saab kasutada elustikutüvesid ehk lamapuitu, suuri kive, sobivaid kände, kujundatud oksavaale, mängida reljeefiga (ka mikroskaalas), säilitada õõnsustega puid ning jätta püsti ja toestada eri suuruses surnud puid (standing deadwood, nt lõikustega inimestele põnevamaks muudetud). Samuti võib loobuda sügislehtede täielikust riisumisest, komposteerida kokkuriisutud lehti ja muid taimejäätmeid tekkekoha lähedal ning kasutada saadud mulda hiljem samas paigas.
4.7 Linnaloodus on vajalik igal tänaval
Linnaloodus on vajalik igal tänaval, kuid erinevat tüüpi tänavatele ja aladele sobivad erinevad lahendused. Suurematel tänavatel võivad haljastuse valikul esikohal olla muud prioriteedid – vastupidavus linnakeskkonnas, ühtsus, ühetaolisus jms. Tänavad saavad toetada elurikkuse süsteeme nii laiemal alal kui ka konkreetsel tänaval. Ei pea eeldama, et elurikkus on kevadest sügiseni tagatud üksnes tänavatel. Aedlinnades ja vabaplaneeringuga aladel paikneb elurikkus pigem aedades, mistõttu tänavad ei pea olema liigiliselt mosaiiksed. Kuid tänavatel, mis toimivad liikide liikumiskoridoridena või eraldi elupaigana, on liigirikkus ja mosaiiksus väga oluline. Aedade ja parkide vahel kulgevatel tänavatel tuleb keskenduda teistele liikidele turvaliste teeületuskohtade loomisele (nn astmekivid).
4.8 Haljastusel võib olla positiivne mõju liiklusohutusele
Kujundatud haljastusega on võimalik avada vaateid ja parandada nähtavust, kuid ka varjata ootamatult tekkivaid köitvaid vaateid, mis ohutuse seisukohalt võivad sõidukijuhi tähelepanu liialt tema põhitegevusest kõrvale juhtida, eriti oludes kui just sellele oleks vajalik keskenduda. Haljastus, eelkõige puud, võimaldab visuaalselt luua paremat ettekujutust liikumisteekonna edasisest kulgemisest, kui see pole veel otseselt nähtav. Haljastuse lahendusega, sh lillepeenarde ja mitmekesiste kujundatud koosluste kavandamine muudab tänavaruumi linlikumaks, mis aitab hoida sõidukiiruseid väikestena. Sellised lahendused on tõestanud efektiivsust asula sissesõitudel või kvartalisse sissesõitudel nö asulaväravatena, sõidukiiruse alandamisel.
https://www.transpordiamet.ee/asulavaravad-kaareperes-ja-vaike-maarjas
4.9 Kogukonnaaiad ja toidusalud toetavad nii linnaelu kui ka linnaloodust
Linnaaiandus ehk söögi- ja tarbetaimede kasvatamine linnakeskkonnas avaldab positiivset mõju nii aiapidajatele kui ka asulale tervikuna – see levitab heanaaberlikku ja keskkonnasõbralikku mõtteviisi, toob avalikku ruumi rohkem tegevusi ning spontaanset suhtlust, muudab keskkonna turvalisemaks ja aitab säilitada linnalooduse mitmekesisust.