Põhimõte nr 7: loo ruum muretuks jalgsi liikumiseks
Jalakäijad on kõik liiklejad, kes liiguvad jalgsi või muu aeglase liikumisviisiga – sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendit või ratastooli kasutavad, nägemis- , kuulmis- ning intellektipuudega inimesed, lapsevankriga liiklejad, linnaruumis aega veetvad inimesed ning ka autokasutajad, kes on oma sõiduki parkinud ja liiguvad edasi jalgsi, olgu siis tee ületamiseks, poe külastamiseks või ühistranspordini jõudmiseks; jalakäijad on osa igapäevasest linnaliikumisest ja kujutavad endast kõige haavatavamat, kuid samas kõige universaalsemat liiklejate gruppi.
Jalgsikäidava võrgustiku sidusus ja sõidutee ületamise kergus on kogu linnaruumi toimivuse oluline alus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades – see kehtib ka autokasutajate kohta, kes liiguvad jalgsi näiteks autost poe juurde.
Selgitused
7.1 Jalakäijast lähtumine on kogu tänavaruumi kavandamise olemuslik alus.
Tänavaruum tuleb kujundada eelkõige jalakäijat silmas pidades, allutades kogu liikluskeskkonna nende heale enesetundele tänaval ning kergele liikumisele, kuna mistahes liikumisvahendiga liikuja on mingil hetkel jalakäija.
See eeldab kogu ruumi kohaspetsiifilist ja inimkeskset kavandamist alates liikumisteede loogikast ja laiustest kuni ülekäikude, fooride ja katendite valikuni, lähtudes jalakäijate tegelikust hulgast ja vajadustest.
7.2 Liiklusvoogude kavandamine sidusa tänavaruumi huvides.
Liiklusvood tuleb kavandada nii, et need ei katkestaks jalakäijate liikumisteid ega lõhuks tänava ruumilist sidusust. Eesmärk on säilitada ühendus tänavaäärsete hoonete ja avaliku ruumi vahel, vähendades füüsilisi ja tajutavaid tõkkeid. Suure liiklusvoo (sh ka ratturite jt) korral tuleb erilise tähelepanuga luua võimalikult vahetud ja turvalised ületuskohad ning tagada liikumisvõimalused kogu tänava ulatuses.
7.3 Teekonnad peavad olema katkematud, loogilised ja takistusteta.
Jalgsiliiklejate liikumisteed tuleb kujundada loogiliselt ja sujuvalt, järgides loomulikke trajektoore ning vältides katkestusi, nagu äkilised teekattemuutused, kõrged äärekivid või ebatasasused. Kõnniteed peaksid jätkuma tõstetuna üle väiksemate tänavate ja sissesõitude, tagades pideva ja takistusteta liikumise.
7.4 Ülekäiguradade asukoht peab järgima loogilisi teekondasid.
Ülekäigud peaksid jätkuma sirgjooneliselt kõnniteelt, vajadusel nurga all, arvestades liiklejate tegelikke trajektoore ja võimaldades tänava ületamist piisava tihedusega ja kõigis suundades, eriti ristmikel. Suurema jalakäijate vooga fooriristmikel võib kaaluda diagonaalseid ülekäike.
7.5 Teeületus peab olema lühike ja selge.
Ülekäigurajad tuleb kavandada vähemalt kõnnitee laiustena, selgete ootealadega ja võimalikult lühikese ületusdistantsiga. Suurematel tänavatel tuleks kasutada ohutussaari või teisi liigendavaid lahendusi, väiksema liikluskiirusega aladel võib eelistada ohutussaarteta lahendusi koos täiendavate ohutusmeetmetega. Ületuskohad peavad olema ligipääsetavad kõigile, sealhulgas abivahenditega liikujatele ja nägemispuudega inimestele, kasutades juhtteid, helifooride või muude abivahendite lahendusi.
7.6 Ülekäigu reguleerimine peab vastama liiklejate vajadustele.
Eelistada foorideta ülekäike, mida täiustavad füüsilised kiirust piiravad meetmed nagu nagu tõstetud ülekäigurajad, kitsendatud sõiduread, kiiruspiirangut rõhutavad teekattemärgistused, tänavavalgustuse tugevdamine ning kõnniteedega samale tasapinnale tõstetud ristmikud. Valgusfooride korral tuleb tagada täispikk teeületus ja piisavalt pikk roheline tuli, et ka aeglasemad liiklejad jõuaksid ohutult üle tee.