Põhimõte nr 7: loo ruum muretuks jalgsi liikumiseks
Jalakäijad moodustavad kõige universaalsema ja samas haavatavama liiklejate rühma – siia kuuluvad kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendite kasutajad, linnaruumis aega veetvad inimesed ja ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Tuleks kavandada jalakäijate liikumiseks sidus ja tihe võrgustik koos kergete teeületuse võimalustega, mis on kogu linnaruumi toimivuse põhialus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades.
Selgitused
7.1 Jalakäijast lähtumine on kogu tänavaruumi kavandamise olemuslik alus
Tänavaruum tuleb kujundada eelkõige jalakäijat silmas pidades, seades esikohale tema hea enesetunde ja kerge liikumise, kuna mistahes liikumisvahendiga liikuja on mingil hetkel jalakäija.
See eeldab kogu ruumi kohaspetsiifilist ja inimkeskset kavandamist – alates liikumisteede loogikast ja laiustest kuni ülekäikude, fooride ja katendite valikuni –, lähtudes jalakäijate tegelikust hulgast ja vajadustest.
7.2 Liiklusvoogude kavandamine sidusa tänavaruumi huvides
Liiklusvood tuleb kavandada nii, et need ei katkestaks jalakäijate liikumisteid ega lõhuks tänava ruumilist sidusust. Eesmärk on hoida tänavaäärsete hoonete ja avaliku ruumi vaheline ühendus, vähendades nii füüsilisi kui ka tajutavaid tõkkeid. Suure liiklusvoo (sh ratturite ja teiste liiklejate) korral tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et ületuskohad oleksid võimalikult vahetud ja turvalised ning liikumisvõimalused tagatud kogu tänava ulatuses.
7.3 Teekonnad peavad olema katkematud, loogilised ja takistusteta
Jalgsiliiklejate teekond peab olema loogiline ja sujuv, järgima loomulikke trajektoore ning vältima katkestusi, nagu järsud kattemuutused, kõrged äärekivid või ebatasasused. Kõnniteed peaksid jätkuma tõstetuna üle väiksemate tänavate ja sissesõitude, tagades pideva ja takistusteta liikumise.
7.4 Ülekäiguradade asukoht peab vastama jalakäijate loomulikele teekondadele
Ülekäigud peaksid jätkuma sirgjooneliselt kõnniteelt või vajadusel nurga all, arvestades liiklejate tegelikke trajektoore. Need peavad võimaldama tänava ületamist piisava tihedusega ja kõigis suundades, eriti ristmikel. Suurema jalakäijate vooga fooriristmikel võib kaaluda diagonaalseid ülekäike.
7.5 Teeületus peab olema lühike ja selge
Ülekäigurajad tuleb kavandada vähemalt kõnnitee laiusena, selgete ootealadega ja võimalikult lühikese ületusdistantsiga. Suurematel tänavatel tuleks kasutada ohutussaari või muid liigendavaid lahendusi, väiksema liikluskiirusega aladel aga võib eelistada ohutussaarteta lahendusi koos täiendavate ohutusmeetmetega. Ületuskohad peavad olema ligipääsetavad kõigile, sealhulgas abivahenditega liikujatele ja nägemispuudega inimestele, kasutades juhtteid, helifooride või muid abivahendite lahendusi.
7.6 Ülekäigu reguleerimine peab vastama liiklejate vajadustele
Eelistada foorideta ülekäike, mida täiustavad füüsilised kiirust piiravad meetmed, nagu tõstetud ülekäigurajad, kitsendatud sõiduread, kiiruspiirangut rõhutavad teekattemärgistused, tänavavalgustuse tugevdamine ning kõnniteedega samale tasapinnale tõstetud ristmikud. Valgusfooride korral tuleb tagada täispikk teeületus ja piisavalt pikk roheline tuli, et ka aeglasemad liiklejad jõuaksid ohutult üle tee.