Selgitused

6.1 Kui tänavaruum sobib kõige nõrgemale kasutajale, siis sobib see kõigile

Ruumi planeerimisel ja liikumiskeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda kõige nõrgema kasutaja printsiibist, mis tagab, et liikumine oleks mugav ja turvaline kõigile. Kõige nõrgemad liiklejad on liikluses kõige haavatavamad, sest nende vigastuse või hukkumise risk liiklusõnnetuses on suurim. Kui tänavad on nende jaoks turvalised, on need turvalised ka kõigi teiste jaoks. Kodutänaval, kus algab ja lõpeb inimese kasvamise teekond, peab ka kõige nõrgemal kasutajal olema ohutu liikuda ja viibida ning tänavadisain peaks olema eriti arvestav võimalike eksimuste suhtes.

6.2 Tervislikum ja aktiivsem eluviis

Kui tänavad on mugavad ja turvalised jalgsi ja rattaga liikumiseks, soodustab see aktiivset liikumist ja vähendab istuvat eluviisi, mis on paljude haiguste riskitegur. Tänavad, mis on kavandatud kõige nõrgemate liiklejate järgi, on sageli rohelisemad, rahulikumad ja inimsõbralikumad. Sellised tänavad soodustavad sotsiaalset suhtlust ja kogukonnatunnet ning aitavad parandada rahvatervist, omades kokkuvõttes positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju.

6.3 Liikuvus kõigile

Arvestatav osa ühiskonnast, sealhulgas juhtimisõiguseta inimesed, lapsed ja noored, ei sõida iseseisvalt autoga, vaid liiguvad jalgsi või rattaga, takso või ühistranspordiga. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada kõigi ühiskonnagruppide liikumisvajadustega, et tagada ligipääs haridusele, töökohtadele ja teenustele.

6.4 Rahvusvaheliselt tunnustatud 8–80 reegel

8-aastane on algkoolilaps, kes alles õpib avalikus ruumis iseseisvalt liikuma ja ohte hindama. 80-aastane on eakas, kelle füüsiline võimekus on vähenenud või vähenemas ning kelle jaoks muutub liikumine ja orienteerumine järjest keerulisemaks.

6.5 Erinevate kasutajagruppide ootused tänavaruumi suhtes

Järgmistes punktides on lühidalt ja ülevaatlikult esitatud eri kasutajagruppide võimalikud ootused tänavaruumile. Kui alltoodud põhimõtted on ühel või teisel viisil rakendatavad igat tüüpi tänaval, siis erilahendused on omased pigem esinduslikel ja ühendustänavatel, kus jalakäijaid ja liiklust on palju ning külastajaid on laiemast piirkonnast. Kodutänaval on üldiselt vahemaad lühikesed, liiklus rahulik ja tänavaruum tuttav, mistõttu erilahendusi pole enamasti vaja.

6.6 80-aastaste eakate vajadused

Eakate jaoks on esmatähtis, et tänavaruumi kujundus võimaldaks turvalist ja mugavat liikumist aeglasema sammukiiruse ning kahanenud kuulmise ja nägemise juures.

• Pikem tänavaületuse aeg. Eakatel on sageli aeglasem samm ja liikumisrefleksid, mistõttu vajavad nad tänava ületamiseks rohkem aega, et jõuda turvaliselt teisele poole sõiduteed.
• Lame ja libisemiskindel pind. Eakatel on suurem libisemis- ja kukkumisoht, mistõttu on turvalisem liikuda tasasel, mustriga kaetud pinnal, mis vähendab kukkumisohtu. Tuleb vältida järske tõuse ja langusi.
• Puhkevõimalus. Pollarid, postid, käsipuud, rinnatised ja pingid pakuvad eakatele võimalust toetuda või istuda, et teha puhkepause ja koguda jõudu pikemate vahemaade läbimiseks. Samuti on olulised võimalused varjuda vihma või päikese eest.
• Kergesti loetavad ja kontrastsed viidad. Vananedes võib halveneda kontrastitaju ja nägemine, mistõttu selged, suurte kontrastidega sildid ja maamärgid toetavad orienteerumist.

Uuringute järgi kasvab rahvastiku vananedes nende inimeste hulk, kes on nn toimivad dementsed, mistõttu on tekstilised märgid paremad kui ikoonilised. Teksti lugemise võime säilib kauem kui ikoonidest arusaamine. Kuna dementsuse alguses ollakse suhteliselt kaua veel aktiivne, siis see võiks tulevikusuunaks olla lühikese ja selge teksti eelistamine piktogrammide asemel, mida peab dešifreerima.

https://extranet.who.int/agefriendlyworld/wp-content/uploads/2021/03/Develop-Guidelines-for-an-Age.pdf

6.7 8-aastaste laste vajadused

Laste turvalisus ja mänguline liikumisvõimalus on võtmetähtsusega neile hea ruumi loomisel.

• Rahulik liiklus. Lastel on piiratud kogemused tänaval toimuvaga hakkamasaamiseks, nende reaktsioonikiirus on väiksem ja otsustusvõime aeglasem. Seetõttu aitab aeglustatud liiklus oluliselt vähendada õnnetuste riski. Laste sensoorsed võimed ja reaktsioonikiirus paranevad arengu käigus, kuid täidesaatvad funktsioonid, mis on aluseks liikluses vajalikele keerukatele otsustusprotsessidele ja eri perspektiivide (nt autojuhi vaatepunkti) mõistmisele, arenevad kuni 25. eluaastani. Seega võib füüsilise väljanägemise põhjal „täiskasvanuks“ peetav noor olla oma otsustusprotsessides (sh noore autojuhina) tegelikult veel teismelise tasemel. See on arenguliselt normaalne – tema impulsikontroll, ümberlülitumisvõime ja otsustusoskus on alles kujunemisjärgus. Fakt, et leidub noori, kellel on juba hea täidesaatev kontroll, ei tähenda, et see oleks arenguliselt omane kõigile noortele. Samas saab täidesaatvate funktsioonide arengu alasele teadmisele tuginedes teha palju selleks, et toetada enamiku noorte paremat toimetulekut liiklusolukordades.

https://doi.org/10.1146/annurev-psych-113011-143750

• Ühtne ja ennustatav ruumipaigutus võimaldab teekonna kergesti meelde jätta ning ennetada segadust. Sotsiaalse arengu toetamiseks on olulised ka visuaalselt meeldejäävad maamärgid, mis juhatavad last ja aitavad tal keskkonnast aru saada ning meenutada, kust ta tuli ja kuhu peab minema.
• Lihtsad tekstid ja ikoonidega märgistatud viidad toetavad funktsionaalse info kiiret tajumist ka piiratud lugemisoskusega inimestel.
• Selged ja lähedal asuvad mängualad ning eraldatud jalgratta- ja kõnniteed julgustavad aktiivset liikumist ning õpetavad ohutut käitumist tänaval. Mänguline ja aktiivne liikumine soodustab laste arengut, kuid eeldab turvalist ruumi, et vältida kokkupõrkeid nii autode kui ka jalakäijatega.

https://nacto.org/publication/designing-streets-for-kids/

https://vanleerfoundation.org/wp-content/uploads/2018/05/Child-friendly-urban-design.pdf

6.8 Liikumispuudega tänavakasutaja

Liikumispuudega kasutajad sõltuvad täielikult kõnniteede ja ülekäikude ligipääsetavusest.

• Ühtlane, takistustevaba pind. Äärekivid, astmed ja suured katte ebatasasused võivad ratastooli, ratta või karkudega liikumist takistada, tekitada vibratsiooni ja põhjustada ebastabiilsust.
• Laiem läbipääs. Laiemad kõnniteed ja ülekäigurajad võimaldavad ratastoolikasutajatel hõlpsamini takistustest mööduda ning vajadusel kõrvalabi saada.
• Kaldpinnad koos hoiatusribadega. Ratastoolis ja karkudega liikujad vajavad tänavaruumis sujuvaid üleminekuid ning teravatest äärtest hoiatavaid taktiilseid ribasid.
• Topeltkalded. Topeltkalle on olukord, kus tee kaldub samaaegselt nii pikisuunas (üles-alla) kui ka põiksuunas (küljele). Sellistes olukordades ei ole võimalik mõlema käe jõudu korraga rakendada, mistõttu suureneb oht (või tajutud oht) kukkuda, auto ette sõita vms.https://assets.publishing.service.gov.uk/media/61df0c91e90e07037794fe90/guidance-on-the-use-of-tactile-paving-surfaces.pdfhttps://www.ada.gov/law-and-regs/design-standards

6.9 Nägemispuudega kasutaja

Visuaalse info puudumisel tuleb seda kompenseerida taktiilse ja auditiivse tagasisidega.

• Taktiilsed navigeerimisribad ja turvaribad. Tekstuurivahetusega juhtrajad annavad jalatsitalla või valge kepi kaudu tagasisidet orienteerumiseks ning aitavad eristada ja tuvastada näiteks ohtlikke teeservi.
• Braille kiri viitadel ja infotahvlitel. Ligipääsetavates asukohtades paiknevad ja orienteerumiseks vajalikud viidad ning infotahvlid tuleks varustada Braille kirjaga.
• Helisignaalid ülekäigurajal. Auditiivne teavitus ülekäigu ohutusest võimaldab nägemispuudega inimesel hinnata, millal on turvaline teed ületada.

https://assets.publishing.service.gov.uk/media/61df0c91e90e07037794fe90/guidance-on-the-use-of-tactile-paving-surfaces.pdfhttps://www.inclusivecitymaker.com/guide-accessible-pedestrian-signals

6.10 Kuulmispuudega kasutaja

Helitaju osaline või täielik puudumine tähendab, et inimene ei saa mürakeskkonnast vajalikku teavet ning vajab info saamiseks visuaalseid ja vibratsioonipõhiseid lahendusi.

• Selged visuaalsed märgisüsteemid ja valgussignaalid. Auditiivseid signaale tuleks toetada visuaalsete lahendustega, näiteks vilkuvate tuledega, et vajalik teave jõuaks ka kuulmispuudega kasutajateni. Samuti saab vajadusel kasutada vibratsioonipõhiseid lahendusi, kui muud võimalused ei ole rakendatavad.
• Vaiksed puhkealad suhtluseks. Mürarikkas keskkonnas on näo- ja viipekeele kasutamine raskendatud, mistõttu on selge suhtluse tagamiseks olulised akustiliselt kontrollitud alad.

https://rdgusa.com/news/creating-inclusive-cities-embracing-deaf-urbanism-in-urban-design

6.11 Intellektipuudega kasutaja

Kognitiivne ligipääsetavus sõltub informatsiooni lihtsusest ja selgusest.

• Ühtne ja ennustatav ruumipaigutus. Korduvad teekonnad ja loogiline ruumistruktuur aitavad luua ruumist head ettekujutust ning vähendavad ärevust.
• Lihtsad ja ikoonidega märgistatud viidad. Visuaalsed sümbolid ja lihtne tekst toetavad kiiret info omandamist, eriti piiratud lugemisoskusega inimestel.
• Ühtlane valgustus ilma tugeva reflektsioonita. Pehme ja ühtlane valgustus väldib tugevaid varje ja häirivaid reflektsioone, hoides keskkonna rahulikuna.

https://projectartworks.org/wp-content/uploads/2015/08/close-to-the-wall.pdfhttps://happycities.com/projects/dementia-inclusive-planning-and-design-guidelines

6.12 Universaaldisaini seitse põhimõtet

Universaaldisaini põhimõtted annavad juhised, kuidas luua keskkondi ja hooneid, mis on kasulikud ja kasutatavad kõigile – sh lastele, eakatele, ratastoolikasutajatele ning nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. Kuna erivajadustega inimesed, eakad ja lapsed moodustavad Eesti elanikkonnast veidi enam kui poole ning lähitulevikus on iga viies elanik üle 60-aastane, tuleb kinnisvara- ja ehitussektoril üha enam arvestada demograafilise kontekstiga. Universaaldisaini printsiibid on järgmised.

1. Õiglane kasutus: disain peab olema kasulik ja kättesaadav kõigile inimestele, sõltumata nende võimetest või piirangutest.
2. Paindlik kasutus: disain peab pakkuma erinevaid kasutusvõimalusi, et see sobiks erinevate vajaduste ja eelistustega kasutajatele.
3. Lihtne ja intuitiivne kasutus: disain peab olema lihtsasti mõistetav ja kasutatav, võimalikult vähe keerukas ning võimaldama ülesandeid kiiresti ja pingevabalt mõista.
4. Kergesti tajutav teave: oluline teave ja märkused tuleks esitada selgelt ja mitmel viisil – näiteks visuaalselt, auditiivselt ja vajadusel muul moel –, et kõik kasutajad saaksid neid hõlpsasti tajuda.
5. Eksimusi taluv / andestav / vigadele tolerantne disain: disain peaks vähendama eksimisvõimalusi ning tagama, et vea korral ei kaasneks tõsiseid tagajärgi.
6. Väike füüsiline pingutus: disain peab võimaldama kasutamist minimaalse füüsilise pingutusega, et vähendada kasutaja väsimust ning tagada mugav liikumine ja kasutamine.
7. Piisav ruum lähenemiseks ja kasutamiseks: disainilahendustes tuleb tagada piisav ruum, et kõik kasutajad – olenemata nende kehaehitusest või abivahendite kasutamisest – saaksid loodud keskkonda mugavalt kasutada.

https://design.ncsu.edu/research/center-for-universal-design/