Lühikokkuvõte

Kes on “nõrgim kasutaja”?

Nõrgimateks kasutajateks loetakse neid, kellel on suurem oht sattuda ohtu või kellel on raskusi liikluskeskkonnas toimetulekuga. Nende hulka kuuluvad:

• Lapsed (eriti alla 10-aastased)
• Eakad
• Liikumispuudega inimesed (sh ratastooli kasutajad)
• Nägemis- ja kuulmispuudega inimesed
• Kognitiivsete erivajadustega inimesed
• Lapsevankriga liiklejad
• Ajutiste liikumisraskustega inimesed (nt kipsis jalaga)

Kavandamise põhimõtted

Universaaldisain

Kujunda tänavaruum nii, et see oleks kasutatav ja ligipääsetav võimalikult paljudele inimestele ilma vajaduseta erikohandusteks.

• Astmeteta ja kaldteedega liikumisteed
• Piisav laius liikumisabivahenditele
• Kontrastsed ja reljeefsed pinnakatted nägemispuudega inimestele
• Selged ja arusaadavad viidad ning märgistus

Ohutus ennekõike

Minimeeri ohuallikad ja loo keskkond, kus nõrgimad kasutajad tunnevad end turvaliselt.

• Madalad sõidukiirused
• Ohutud ja selgelt märgistatud ülekäigurajad
• Hea nähtavus ristmikel ja ülekäigukohtadel
• Eraldatud kõnni- ja rattateed sõiduteest

Mugavus ja iseseisvus

Tagada, et nõrgimad kasutajad saaksid tänavaruumis iseseisvalt ja mugavalt liikuda ning toimida.

• Piisavalt puhkekohti (pingid)
• Ilmastikukaitse (varjualused peatustes)
• Ligipääsetavad ühistranspordipeatused
• Takistusteta liikumisteed

Oluline: Kaasa planeerimisprotsessi erinevate puuetega inimeste esindajaid ja eakate organisatsioone, et saada väärtuslikku sisendit ja tagada lahenduste tegelik sobivus.

Kasu kõigile

Nõrgimast kasutajast lähtuv disain ei ole kasulik ainult sihtgrupile, vaid parandab tänavaruumi kvaliteeti kõigi jaoks:

Suurem ohutus

Selgemad ja rahulikumad liiklusolud vähendavad õnnetuste riski kõigile liiklejatele.

Parem ligipääsetavus

Mugavam liikumine lapsevankrite, kohvrite või raskemate kottidega.

Meeldivam keskkond

Rahulikum tempo ja vähem stressi tekitav tänavaruum on nauditavam kõigile.

Sotsiaalne kaasatus

Võimaldab erinevate võimetega inimestel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus.

Põhimõte

Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel tuginetakse nende inimeste vajadustest, kellel võib olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. See põhimõte sedastab, et ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob paremat elukeskkonda kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain võimaldab igaühele iseseisva hakkamasaamise ning vastutus ohutuse eest on suuremal ja kiiremal liiklejal.

Nõrgimast kasutajast lähtuv linnaruum  tagab iseseisvuse ja tervise kõigile. Kõigile, sh 80-aastaste vanurite, 8-aastaste laste ja liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erisusi arvestav tänavaruum soodustab erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi ja suhtluse tekkimist ning soodustab igapäevast iseseisvat individuaalset hakkama saamist.

Tänavaruum peab toetama nõrgemat ja aeglasemat liikujat: jalakäijaid, sh vaegliikujaid ja rattureid prioriteetseks seadvad lihtsad teeületusvõimalused, turvalised rattarajad.

Lähtuda universaaldisaini 7 põhimõttest, tagades uksest ukseni terviklikud (astmeteta) teekonnad. Universaalse disaini põhimõtetest lähtuv tänavaruum pakub lisaks ohutule liikumisruumile ka intuitiivset ja üheselt mõistetavat keskkonda, kus kõigi kasutajate vajadusi arvestatakse. Sellise ruumi omadused hõlmavad selgeid ja eristatavaid visuaalseid, auditiivseid ning taktiilseid juhiseid, mis toetavad orienteerumist ja iseseisvat liikumist. Samuti pakub neist lähtuv tänavaruum piisavaid puhkealasid, keskkonnale omaseid turvavöönde ja ligipääsetavaid teenuseid, mis loovad turvalise ja kaasava keskkonna. Universaalse disaini põhimõtetele loodud tänavaruum soodustab mitte ainult iseseisvat liikumist, vaid ka sotsiaalset aktiivsust ja võimaldab igal liikmel tunda end osa laiemast kogukonnast ning omada võimalust igapäevastes tegevustes mugavalt ja turvaliselt osaleda.

Nõrgimast kasutajast lähtuv tänavaruum on kasutajat kaasava lähenemise tulemus. Kasutajate varane kaasamine sisendi korjeks, lahenduste testimine ja iteratiivses arendusprotsessis tagab, et kõige nõrgemast kasutajast lähtuv lahendus toimib ka reaalses mitmekesises kasutuskeskkonnas.

—-------------------------------------------

6.1 "Kui see sobib kõige nõrgemale kasutajale, sobib see kõigile". Ruumi planeerimisel ning liikumiskeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda kõige nõrgema kasutaja printsiibist: see tagab, et seal oleks ühtviisi mugav ja turvaline liikuda kõigil kasutajatel.

6.2 Liikuvus kõigile. Lapsed, vanurid ja paljud teised ei sõida autoga – nad liiguvad jalgsi, rattaga või ühistranspordiga. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada kõigi ühiskonnagruppide liikumisvajadustega, mitte ainult autojuhtide omadega. See tagab ligipääsu haridusele, töökohtadele ja teenustele.

6.3 Erinevate kasutajagruppide ootused tänavaruumi suhtes kattuvad mitmel tasandil, kuid neil on ka grupispetsiifilisi vajadusi. Järgnevalt toome välja lühidalt ja ülevaatlikult millised võivad olla mõningad grupispetsiifilised ootused tänavaruumile erinevate kasutajate poolt. Iga punkti juures on välja toodud täiendavaid viiteid.

6.4 80‑aastaste eakate vajadused. Eakate jaoks on esmatähtis, et tänavaruumi kujundus võimaldaks turvalist ja mugavat liikumist aeglasema sammukiiruse juures. Nad ootavad:

• Suuremad ülekäigurajad ja pikemad ületusajad. Eakatel võib olla aeglasem sammukiirus ja pikemad liikumisrefleksid, seega vajavad nad pikemat tänava ületuse perioodi, et jõuda turvaliselt teisel pool teed.
• Lame ja libisemiskindel pind. Libisemis‑ ja kukkumisoht on eakatel suurem, mistõttu tasasel, mustriga kaetud pinnal on vähem ohtlik kukkuda.
• Regulaarne ning mugav istumine. Puhkepausid vähendavad väsimust ja võimaldavad taastuda, tagades, et eakad saavad pikkadel teekondadel vajadusel puhata.
• Kergesti loetavad ja kontrastsed viidad. Vananedes võib halveneda kontrastitaju ja nägemine, mistõttu selged, suurte kontrastidega sildid ja maamärgid toetavad orienteerumist.

Viide: van Hoof J, Marston HR. Age-Friendly Cities and Communities: State of the Art and Future Perspectives. Int J Environ Res Public Health. 2021 Feb 9;18(4):1644

https://extranet.who.int/agefriendlyworld/wp-content/uploads/2021/03/Develop-Guidelines-for-an-Age.pdf

6.5 8‑aastaste laste vajadused. Laste turvalisus ja mänguline liikumine on võtmetähtsusega küsimused neile hea ruumi loomisel.

• Rahulik liiklus. Lastel on piiratud kogemused tänaval toimuvaga hakkamasaamiseks ja väiksem reaktsioonikiirus, seega aeglustatud liiklus vähendab õnnetuste riski.
• Ühtne ja ennustatav ruumipaigutus võimaldab kergesti meelde jätta tee­korra ning ennetada segadust. Sotsiaalse arengu toetamiseks on oluline ka visuaalselt meeldejäävad maamärgid, mis juhatavad lapsi ja aitavad lapsel keskkonnast aru saada ning meenutada, kust ta tuli ja kuhu peab minema.
• Lihtsad, ikoonidega märgistatud viidad ja loogilised maamärgid toetavad funktsionaalse info kiiret tajumist, ka piiratud lugemisoskusega inimestel.
• Selged ja lähedal asuvad mängualad ning eraldatud jalgratta- ja kõnniteed, mis julgustavad aktiivset liikumist ning õpetavad ohutut käitumist tänaval. Mänguline ja aktiivne liikumine soodustab laste arengut, kuid vajab turvalist ruumi, et vältida kokkupõrkeid autode ja/või jalakäijatega.

https://nacto.org/publication/designing-streets-for-kids/

https://vanleerfoundation.org/wp-content/uploads/2018/05/Child-friendly-urban-design.pdf

6.6 Liikumispuudega kasutaja. Liikumispuudega kasutajad sõltuvad täielikult kõnniteede ja ülekäikude ligipääsetavusest.

• Ühtlane, takistustevaba pind. Augud ja kivi­de vahed võivad rattaga või karkudega liikumist häirida ning põhjustada vibratsiooni ja ebastabiilsust.
• Laiem läbipääs. Laiemad kõnniteed ja ülekäigurajad võimaldavad ratastoolis kasutajatel hõlpsamalt takistustest mööduda või kõrvalabi vastu võtta.
• Kaldpinnad koos hoiatusribadega. Ratastoolis ja karkudega liikujad vajavad sujuvaid üleminekuid tänavaruumis ning teravaid ääri ette näitavaid hoiatusribasid.
• Topeltkalded. Topeltkalded on olukorrad, kus tee liigub üheaegselt üles/alla ja külje peale. Nendes olukordades ei saa liikuja mõlema käe jõudu samaaegselt rakendada, mis võib põhjustada ohtlikke olukordi või tajutud ohtu kukkumise, autode ette sõitmise vm ohu näol.

https://assets.publishing.service.gov.uk/media/61df0c91e90e07037794fe90/guidance-on-the-use-of-tactile-paving-surfaces.pdfhttps://www.ada.gov/law-and-regs/design-standards

6.7 Nägemispuudega kasutaja. Visuaalse info puudumine nõuab asendamist taktiilse ja auditiivse tagasisidega.

• Taktiilsed navigeerimisribad ja turvaribad. Tekstuurivahetusega juhtrajad annavad jalatsi­tallale või valgekepile tagasisidet orienteerumiseks ja aitavad tuvastada näiteks ohtlikke tee servasid.
• Helisignaalid ülekäigurajal. Auditiivne teavitus ülekäigu ohutusest võimaldab nägemispuudega inimesel hinnata, millal on turvaline astuda.

https://assets.publishing.service.gov.uk/media/61df0c91e90e07037794fe90/guidance-on-the-use-of-tactile-paving-surfaces.pdfhttps://www.inclusivecitymaker.com/guide-accessible-pedestrian-signals

6.8 Kuulmispuudega kasutaja. Helitaju osaline või täielik puudumine tähendab erilist tundlikkust heli-, sh mürakeskkonna suhtes ning vajab teabe edastamiseks visuaalseid ja vibratsioonipõhiseid lahendusi.

• Selged visuaalsed märgisüsteemid ja valgussignaalid. Auditiivseid signaale tuleks toetada ka visuaalselt, nt vilkuvad tuled, tagades nii, et vajalik informatsioon jõuab ka kuulmispuudega kasutajateni. Samuti on võimalik lahendada olukordi vibratsioonipõhiste lahendustega, kui muud lahendused ei ole kasutatavad.
• Vaiksed puhkealad suhtluseks. Mürarikkad keskkonnad raskendavad näo- ja viipekeele kasutust, seetõttu on olulised akustiliselt kontrollitud alad hea ja selge suhtluse soodustamiseks.

https://rdgusa.com/news/creating-inclusive-cities-embracing-deaf-urbanism-in-urban-design

6.9 Intellektipuudega kasutaja. Kognitiivne ligipääsetavus sõltub informatsiooni lihtsusest ja selgusest.

• Ühtne ja ennustatav ruumipaigutus. Korduvad teekonnad ja loogiline ruumistruktuur aitavad luua ruumist head ettekujutust ning vähendavad ärevust.
• Lihtsad ja ikoonidega märgistatud viidad. Visuaalsed sümbolid ja lihtne tekst toetavad kiiret info omandamist, eriti piiratud lugemisoskusega inimestel.
• Ühtlane valgustus ilma tugeva reflektsioonita. Pehme ja ühtlane valgustus väldib tugevaid varje ja häirivaid reflektsioone, hoides keskkonna rahulikuna.

https://projectartworks.org/wp-content/uploads/2015/08/close-to-the-wall.pdfhttps://happycities.com/projects/dementia-inclusive-planning-and-design-guidelines

6.10 Turvalisus ennekõike. Kõige nõrgemad liiklejad on liikluses kõige haavatavamad – neil on suurem risk saada liiklusavariis vigastada või surma. Kui tänavad on nende jaoks turvalised, on need turvalised ka kõigi teiste jaoks. Kodutänavatel, kust inimese kasvamise teekond algab ja lõpeb, on vaja arvestada, et ka kõige nõrgemal kasutajal oleks ohutu liikuda ja viibida ning tänavadisain peaks olema veelgi arvestavam võimalike eksimuste suhtes. Rohelise tule kestus ülekäigurajal peab tagama ka nõrgima ja aeglasem tänavaruumi kasutaja ohutu teeületuse.

6.11 Tervislikum ja aktiivsem eluviis. Kui tänavad on mugavad ja turvalised jalgsi ja rattaga liiklemiseks, soodustab see liikumist ning vähendab istuvat eluviisi, mis on paljude haiguste riskitegur. Aitab kaasa rahvatervise parandamisele.

6.12 Linnad muutuvad elamisväärsemaks. Tänavad, mis on kavandatud kõige haavatavamate liiklejate järgi, on sageli rohelisemad, rahulikumad ja inimsõbralikumad. Need soodustavad sotsiaalset suhtlust, kogukonnatunnet ja mõjuvad hästi ka majandusele.

6.13 Universaaldisaini 7 põhimõtet.  Universaaldisaini põhimõtted annavad juhised, kuidas luua kõigile (sh lapsed, eakad, ratastoolis liikujale, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimesele jt) kasulikke ja kasutatavaid hooneid ja keskkondi. Kuna erivajadustega inimesed, eakad ja lapsed moodustavad Eesti elanikkonnast veidi enam kui poole ning lähitulevikus on iga viies elanik üle 60-aastane, tuleb kinnisvara- ja ehitussektoril üha enam arvestada demograafilise kontekstiga. Universaalse disaini printsiibid on:

1. Õiglane kasutus: Disain peab olema kasulik ja kättesaadav kõigile inimestele, sõltumata nende võimetest või piirangutest.
2. Paindlik kasutus: Disain peaks pakkuma erinevaid kasutusvõimalusi, et see sobiks erinevate vajaduste ja eelistustega kasutajatele.
3. Lihtne ja intuitiivne kasutus: Disain peab olema lihtne mõista ja kasutada, vähendades keerukust ning võimaldades kasutajal ülesannete kiiret ja muretut mõistmist.
4. Kergesti tajutav teave: Oluline teave ja märkused peaksid olema selgelt ja mitmekesiselt esitatud – näiteks visuaalselt, auditiivselt ja vajadusel muul moel –, et kõik kasutajad suudaksid neid hõlpsasti tajuda.
5. Eksimuste taluvus / Andestav disain / Vigadele tolerantne disain: Disain peaks minimeerima kasutaja võimalikke eksimusi ja tagama, et eksimuste korral ei tekiks tõsiseid tagajärgi.
6. Väike füüsiline pingutus: Disain peab võimaldama kasutamist minimaalse füüsilise pingutusega, et vähendada kasutaja väsimust ning tagada mugav liikumine ja kasutamine.
7. Piisav ruum lähenemiseks ja kasutamiseks: Disaini lahendustes tuleb tagada piisav ruum, et kõik kasutajad – olenemata nende füüsilisest suurusest või abivahendite kasutamisest – saaksid mugavalt ligi ja kasutada loodud keskkonda.

Viide: The Principles of Universal Design. Connell et al., 1997, https://design.ncsu.edu/research/center-for-universal-design/