Põhimõte nr 6: disaini nõrgima kasutaja järgi
Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel tuginetakse nende inimeste vajadustele, kellel võivad olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. See põhimõte sedastab, et ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob paremat elukeskkonda kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain võimaldab igaühele iseseisva hakkamasaamise ning vastutus ohutuse eest on suuremal ja kiiremal liiklejal.
Selgitused
6.1 Kui tänavaruum sobib kõige nõrgemale kasutajale, siis sobib see kõigile.
Ruumi planeerimisel ning liikumiskeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda kõige nõrgema kasutaja printsiibist: see tagab, et seal oleks ühtviisi mugav ja turvaline liikuda kõigil kasutajatel. Kõige nõrgemad liiklejad on liikluses kõige haavatavamad – neil on suurem risk saada liiklusavariis vigastada või surma. Kui tänavad on nende jaoks turvalised, on need turvalised ka kõigi teiste jaoks. Kodutänavatel, kust inimese kasvamise teekond algab ja lõpeb, on vaja arvestada, et ka kõige nõrgemal kasutajal oleks ohutu liikuda ja viibida ning tänavadisain peaks olema veelgi arvestavam võimalike eksimuste suhtes.
6.2 Tervislikum ja aktiivsem eluviis.
Kui tänavad on mugavad ja turvalised jalgsi ja rattaga liiklemiseks soodustab see liikumist ning vähendab istuvat eluviisi, mis on paljude haiguste riskitegur. Tänavad, mis on kavandatud kõige nõrgemate liiklejate järgi, on sageli rohelisemad, rahulikumad ja inimsõbralikumad. Sellised tänavad soodustavad sotsiaalset suhtlust, kogukonnatunnet ja aitavad kaasa rahvatervise parandamisele, mis kokkuvõttes omab positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju.
6.3 Liikuvus kõigile.
Arvestatav osa ühiskonnast, sh juhtimisõiguseta inimesed, lapsed ja noored ei sõida iseseisvalt autoga – nad liiguvad jalgsi, rattaga, taksoga või ühistranspordiga. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada kõigi ühiskonnagruppide liikumisvajadustega, see tagab ligipääsu haridusele, töökohtadele ja teenustele.
6.4 Rahvusvaheliselt tunnustatud 8-80 reegel.
8-aastane on algkooliõpilane, kes alles õpib avalikus ruumis iseseisvalt navigeerima ning ohte hindama; 80-aastane on vanur, kelle füsioloogiline võimekus on kahanenud või kahanemas ning ruumis liikumine ja orienteerumine muutub järjest keerulisemaks.
6.5 Erinevate kasutajagruppide ootused tänavaruumi suhtes.
Järgnevates punktides on välja toodud lühidalt ja ülevaatlikult, millised võivad olla mõningad grupispetsiifilised ootused tänavaruumile erinevate kasutajate poolt. Kui alltoodud põhimõtted on ühel või teisel viisil rakendatavad igat tüüpi tänaval, siis erilahendused on omased pigem esinduslikel- ja ühendustänavatel, kus jalakäijaid ja liiklust on palju ning külastajaid on laiemast piirkonnast. Kodutänavatel on üleüldiselt distanstid lühikesed, liiklus rahulik ja tänavaruum tuttav ning erilahenduste järgi vajadus üldiselt puudub.
6.6 80‑aastaste eakate vajadused.
Eakate jaoks on esmatähtis, et tänavaruumi kujundus võimaldaks turvalist ja mugavat liikumist aeglasema sammukiiruse ning kahanenud kuulmise ja nägemise juures.
- Pikem tänavaületuse aeg. Eakatel võib olla aeglasem sammukiirus ja aeglasemad liikumisrefleksid, seega vajavad nad pikemat tänava ületuse perioodi, et jõuda turvaliselt teisel poole sõiduteed.
- Lame ja libisemiskindel pind. Libisemis‑ ja kukkumisoht on eakatel suurem, mistõttu tasasel, mustriga kaetud pinnal on vähem ohtlik kukkuda. Tuleb vältida järske pandusi.
- Puhkevõimalus. Pollarid, postid, käsipuud, rinnatised ja pingid aitavad vanuritel toetuda või istuda, et pidada puhkepause ja taastuda pikemate vahemaade läbimisel. Samuti on olulised võimalused varjuda vihma või päikese eest.
- Kergesti loetavad ja kontrastsed viidad. Vananedes võib halveneda kontrastitaju ja nägemine, mistõttu selged, suurte kontrastidega sildid ja maamärgid toetavad orienteerumist.
Uuringud ütlevad, et kuna aina suureneb see hulk inimesi, kes on nn toimivad dementsed (seoses rahvastiku vananemisega), siis paremad on tekstilised, mitte ikoonilised märgid. Teksti lugemine kaob hiljem kui ikoonist arusaamine. Kuna dementsuse alguses ollakse suht kaua veel aktiivne, siis see võiks olla üks tulevikusuund - enam lühikest selget teksti ja vähem piktogramme, mida peab dešifreerima.
6.7 8‑aastaste laste vajadused.
Laste turvalisus ja mänguline liikumine on võtmetähtsusega küsimused neile hea ruumi loomisel.
- Rahulik liiklus. Lastel on piiratud kogemused tänaval toimuvaga hakkamasaamiseks, väiksem reaktsioonikiirus ja madalam võime teha kiiret otsustamist eeldavas olukorras õigeid otsuseid, seega aeglustatud liiklus vähendab õnnetuste riski. Laste sensoorsed võimed ja reaktsioonikiirus muutuvad arengu käigu paremaks, aga täidesaatvad funktsioonid, mis on aluseks liikluses tavapärastele keerukatele otsustusprotsessidele ja olukordade eri perspektiividest, nt autojuhi omast, nägemisele, arenevad kuni 25. eluaastani. Seega füüsilise väljanägemise põhjal “täiskasvanu” on oma otsustusprotsessides (sh ka noore autojuhina) jätkuvalt teismeline ja see on arenguliselt normaalne - s.t. tema impulsikontroll, ümberlülitumisvõime ja otsustusvõime alles arenevad. Fakt, et esineb mõningaid hea täidesaatva kontrolliga noori, ei tähenda, et see saab olla arenguliselt omane kõigile noortele. Samas saab täidesaatvate funktsioonide arengu alasele teadmisele tuginedes teha palju selleks, et toetada pea kõigi noorte paremat toimetulekut liiklusolukordades.
- Ühtne ja ennustatav ruumipaigutus võimaldab kergesti meelde jätta teekonna ning ennetada segadust. Sotsiaalse arengu toetamiseks on olulised ka visuaalselt meeldejäävad maamärgid, mis juhatavad lapsi ja aitavad lapsel keskkonnast aru saada ning meenutada, kust ta tuli ja kuhu peab minema.
- Lihtsad tekstid ja ikoonidega märgistatud viidad toetavad funktsionaalse info kiiret tajumist ka piiratud lugemisoskusega inimestel.
- Selged ja lähedal asuvad mängualad ning eraldatud jalgratta- ja kõnniteed, mis julgustavad aktiivset liikumist ning õpetavad ohutut käitumist tänaval. Mänguline ja aktiivne liikumine soodustab laste arengut, kuid vajab turvalist ruumi, et vältida kokkupõrkeid autode ja/või jalakäijatega.
https://doi.org/10.1146/annurev-psych-113011-143750
https://nacto.org/publication/designing-streets-for-kids/
https://vanleerfoundation.org/wp-content/uploads/2018/05/Child-friendly-urban-design.pdf
6.8 Liikumispuudega kasutaja.
Liikumispuudega kasutajad sõltuvad täielikult kõnniteede ja ülekäikude ligipääsetavusest.
- Ühtlane, takistustevaba pind. Äärekivid, astmed ja katte suur ebatasasus võib rattaga või karkudega liikumist takistada või häirida ning põhjustada vibratsiooni ja ebastabiilsust.
- Laiem läbipääs. Laiemad kõnniteed ja ülekäigurajad võimaldavad ratastoolis kasutajatel hõlpsamalt takistustest mööduda või kõrvalabi vastu võtta.
- Kaldpinnad koos hoiatusribadega. Ratastoolis ja karkudega liikujad vajavad sujuvaid üleminekuid tänavaruumis ning teravaid ääri ette näitavaid hoiatusribasid.
- Topeltkalded. Topeltkalded on olukorrad, kus tee liigub üheaegselt üles/alla ja külje peale. Nendes olukordades ei saa liikuja mõlema käe jõudu samaaegselt rakendada, mis võib põhjustada ohtlikke olukordi või tajutud ohtu kukkumise, autode ette sõitmise vm ohu näol.https://assets.publishing.service.gov.uk/media/61df0c91e90e07037794fe90/guidance-on-the-use-of-tactile-paving-surfaces.pdfhttps://www.ada.gov/law-and-regs/design-standards
6.9 Nägemispuudega kasutaja.
Visuaalse info puudumine nõuab asendamist taktiilse ja auditiivse tagasisidega.
- Taktiilsed navigeerimisribad ja turvaribad. Tekstuurivahetusega juhtrajad annavad jalatsitallale või valgekepile tagasisidet orienteerumiseks ja aitavad tuvastada näiteks ohtlikke teeservasid.
- Braille’ kirjad viitadel ja infotahvlitel. Ligipääsetavas asukohas olevad ning orienteerumiseks olulised viidad ja infotahvlid tuleks varustada Braille kirjaga.
- Helisignaalid ülekäigurajal. Auditiivne teavitus ülekäigu ohutusest võimaldab nägemispuudega inimesel hinnata, millal on turvaline astuda.
https://assets.publishing.service.gov.uk/media/61df0c91e90e07037794fe90/guidance-on-the-use-of-tactile-paving-surfaces.pdfhttps://www.inclusivecitymaker.com/guide-accessible-pedestrian-signals
6.10 Kuulmispuudega kasutaja.
Helitaju osaline või täielik puudumine tähendab erilist tundlikkust heli-, sh mürakeskkonna suhtes ning vajab teabe edastamiseks visuaalseid ja vibratsioonipõhiseid lahendusi.
- Selged visuaalsed märgisüsteemid ja valgussignaalid. Auditiivseid signaale tuleks toetada ka visuaalselt, nt vilkuvad tuled, tagades nii, et vajalik informatsioon jõuab ka kuulmispuudega kasutajateni. Samuti on võimalik lahendada olukordi vibratsioonipõhiste lahendustega, kui muud lahendused ei ole kasutatavad.
- Vaiksed puhkealad suhtluseks. Mürarikkad keskkonnad raskendavad näo- ja viipekeele kasutust, seetõttu on olulised akustiliselt kontrollitud alad hea ja selge suhtluse soodustamiseks.
https://rdgusa.com/news/creating-inclusive-cities-embracing-deaf-urbanism-in-urban-design
6.11 Intellektipuudega kasutaja.
Kognitiivne ligipääsetavus sõltub informatsiooni lihtsusest ja selgusest.
- Ühtne ja ennustatav ruumipaigutus. Korduvad teekonnad ja loogiline ruumistruktuur aitavad luua ruumist head ettekujutust ning vähendavad ärevust.
- Lihtsad ja ikoonidega märgistatud viidad. Visuaalsed sümbolid ja lihtne tekst toetavad kiiret info omandamist, eriti piiratud lugemisoskusega inimestel.
- Ühtlane valgustus ilma tugeva reflektsioonita. Pehme ja ühtlane valgustus väldib tugevaid varje ja häirivaid reflektsioone, hoides keskkonna rahulikuna.
https://projectartworks.org/wp-content/uploads/2015/08/close-to-the-wall.pdfhttps://happycities.com/projects/dementia-inclusive-planning-and-design-guidelines
6.12 Universaaldisaini 7 põhimõtet.
Universaaldisaini põhimõtted annavad juhised, kuidas luua kõigile (sh lastele, eakatele, ratastoolis liikujale, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimesele jt) kasulikke ja kasutatavaid hooneid ja keskkondi. Kuna erivajadustega inimesed, eakad ja lapsed moodustavad Eesti elanikkonnast veidi enam kui poole ning lähitulevikus on iga viies elanik üle 60-aastane, tuleb kinnisvara- ja ehitussektoril üha enam arvestada demograafilise kontekstiga. Universaalse disaini printsiibid on:
- Õiglane kasutus: Disain peab olema kasulik ja kättesaadav kõigile inimestele, sõltumata nende võimetest või piirangutest.
- Paindlik kasutus: Disain peaks pakkuma erinevaid kasutusvõimalusi, et see sobiks erinevate vajaduste ja eelistustega kasutajatele.
- Lihtne ja intuitiivne kasutus: Disain peab olema lihtne mõista ja kasutada, vähendades keerukust ning võimaldades kasutajal ülesannete kiiret ja muretut mõistmist.
- Kergesti tajutav teave: Oluline teave ja märkused peaksid olema selgelt ja mitmekesiselt esitatud – näiteks visuaalselt, auditiivselt ja vajadusel muul moel –, et kõik kasutajad suudaksid neid hõlpsasti tajuda.
- Eksimuste taluvus / Andestav disain / Vigadele tolerantne disain: Disain peaks minimeerima kasutaja võimalikke eksimusi ja tagama, et eksimuste korral ei tekiks tõsiseid tagajärgi.
- Väike füüsiline pingutus: Disain peab võimaldama kasutamist minimaalse füüsilise pingutusega, et vähendada kasutaja väsimust ning tagada mugav liikumine ja kasutamine.
- Piisav ruum lähenemiseks ja kasutamiseks: Disaini lahendustes tuleb tagada piisav ruum, et kõik kasutajad – olenemata nende füüsilisest suurusest või abivahendite kasutamisest – saaksid mugavalt ligi ja kasutada loodud keskkonda.
https://design.ncsu.edu/research/center-for-universal-design/