Lühikokkuvõte
Põhiprintsiip
Rattad ja muud mikroliikurid (tõukerattad, tasakaaluliikurid) on oluline osa säästvast transpordisüsteemist. Nende soosimiseks tuleb luua ohutu, mugav ja sidus taristu, mis teeb nende kasutamise lihtsaks ja atraktiivseks valikuks igas vanuses inimestele.
See ei tähenda ainult rattateede rajamist, vaid tervikliku ökosüsteemi loomist, mis hõlmab turvalist parkimist, hooldusvõimalusi ja integratsiooni ühistranspordiga.
Vajalik taristu
🛡️ Ohutu ja mugav liikumisruum
- Füüsiliselt eraldatud rattateed, mis kaitsevad rattureid mootorsõidukiliiklusest.
- Piisav laius, et võimaldada möödasõitu ja kõrvuti sõitmist.
- Sile ja hästi hooldatud teekate.
- Ohutud ja selgelt lahendatud ristmikud, kus ratturil on eesõigus või selged reeglid.
- Hea valgustus pimedal ajal.
🔄️ Sidus ja loogiline võrgustik
- Katkematu rattateede võrgustik, mis ühendab olulisi sihtpunkte (kodu, töö, kool, poed).
- Selge ja ühtne viitade süsteem.
- Rattateede kaardid (nii füüsilised kui ka digitaalsed).
🅿️ Turvaline parkimine
- Piisavalt rattahoidjaid sihtpunktide juures (töö- ja elukohad, poed, ühistranspordipeatused).
- Ilmastikukindlad ja turvalised rattaparklad (nt rattamajad, -kapid).
- Parkimisvõimalused erinevat tüüpi ratastele (nt kastirattad).
Disain ja lõimimine
Rattateede tüübid
Sõltuvalt tänava iseloomust ja liikluskoormusest tuleb valida sobivaim lahendus:
- Eraldatud rattatee: Parim lahendus suure liikluskoormusega tänavatel.
- Rattarada sõiduteel: Sobib keskmise liiklusega tänavatele, kus kiirused on madalad.
- Jagatud kergliiklustee: Sobib madala kasutusintensiivsusega piirkondades, kuid võib tekitada konflikte jalakäijatega.
- Rattatänav (Fietsstraat): Tänav, kus autod on "külalised" ja peavad sõitma ratturite tempos.
Väldi konflikte: Kõnniteel rattasõidu lubamine on ohtlik ja ebamugav nii jalakäijatele kui ka ratturitele. Rattataristu peab olema eraldiseisev ja kvaliteetne.