Selgitused

14.1 Keskendu tänavaruumi kvaliteedi parandamisele.

Kaaluda, kas on võimalik ja otstarbekas rekonstrueerida tänav ilma maa-aluseid tehnovõrke ümberehitamata. Tänava rekonstrueerimisel võib maa-aluste trassidega seotud tööd maksta kuni 60% tänava ehituse kogumaksumusest. Eesti asulates on tänavaruumi kaasajastamise vajadus /ehitusvõlg seda võrd suur, et võimalusel tasub kaaluda ainult tänavaruumi lahenduse muutmisele.

14.2 Alustada tänavaruumi lahenduses kokku leppimisega.

Tänavate projekteerimisel tuleb lähteülesande koostamist alustada tänavaruumi maapealse ruumijaotuse ja vajalike elementide kokkuleppimisest. Alles seejärel tuleb välja selgitada ja kindlaks teha, kus asuvad maa-alused trassid ja kas need vajavad lähiajal rekonstrueerimist, asendamist või on võimalik neid mitte puudutada. Samuti on vaja selgeks teha, kas trasside asukohad sobivad soovitud tänavaruumi lahendusega, sh eelkõige puude istutamisega.

Uute tänavate projekteerimisel tuleb tehnovõrgud planeerida kompaktselt, lähtudes võimalikult suurel määral maa-pealsest lahendusest.

14.3 Tehnovõrkude kujad kui osa linnaruumist.

Tehnovõrkude kujasse haljastuse ja linnamööbli kavandamisel tuleb kokku leppida, kes maksab kinni tehnovõrkude rekonstrueerimisel või hooldamisel likvideeritava või teisaldatava haljastuse ja linnamööbli. Tehnovõrkude hooldamise ja asendamisega peavad tänavaruumi lahendused arvestama, seda mõistlikult võimaldama. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleb kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.

Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja vajadusel kärpida oksi, mitte latvu. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleb kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.

14.4 Visuaalse müra vältimine.

Visuaalse müra vältimine ja vähendamine aitab kaasa inimeste vaimsele heaolule ja alandab stressi taset, loob selgema ja ohutuma liikumisruumi ning linnakeskkonna kvaliteeti. Tehnilise taristu ja disaini korrastatus ja kujundus aitab luua koha identiteeti ja suurendada linnaruumi sidusust. Uuringud näitavad, et liigne visuaalne info koormab meie meeli ja suurendab kognitiivset väsimust. Kui liiklusmärke, reklaame, poste jms on liiga palju, võib tekkida nn “visuaalne üleküllus”, mis raskendab oluliste liiklusmärkide tajumist. See mõjutab näiteks liiklusohutust. Visuaalse müra allikad, nagu LED-ekraanid ja reklaamtulbad, tarbivad palju energiat ja võivad põhjustada valgusreostust.

Viide: WHO (2017). Urban green spaces and health – a review of evidence. https://iris.who.int/handle/10665/345751Viide: International Dark-Sky Association (IDA): Light Pollution and Energy Waste.

14.5 Hoolitsetud ruum annab märku, et koht on „hoitud“ ja järelevalve all.

Üldist turvalisust aitab parandada regulaarne koristamine, prügi eemaldamine,  tänavamööbli ja valgustuse regulaarne hooldus ja uuendamine, samuti vandalismi, grafiti ja lagunenud elementide kiire eemaldamine või parandamine.

14.6 Fooriportaalide ja konsoolide negatiivne ruumimõju.

Liikluskorraldusvahendite dubleerimisega ja ülereguleerimisega kaasneb sageli nende mahutamiseks vajadus  suuremate kandurite järgi. Liikluskorralduvahendite liigset dubleerimist aeglasemas linnakeskkonnas, eriti asulakeskustes, on soovitav vältida. Eriti laastavad on linnaruumile üle tänava ulatuvad portaalid ja konsoolid, mis muudavad tänavaruumi tehniliseks ja tunnetuslikult autokeskseks maantee sarnaseks ruumiks ning varjavad vaateid (lõikavad kaugvaated pooleks).