Lühikokkuvõte
Põhiprintsiip
Tänavaruumi all ja kohal asuv tehniline taristu (kaablid, torud, postid, kapid) ning tänava igapäevane hooldus (puhastus, lumekoristus, remont) peavad olema planeeritud nii, et need toetaksid loodud tänavadisaini ja ei kahjustaks selle kvaliteeti.
See eeldab tehnovõrkude valdajate, planeerijate ja hooldusettevõtete tihedat koostööd juba projekteerimise varajases faasis.
Olulised aspektid
🚧 Tehnovõrkude integreerimine
- Koondada erinevad tehnovõrgud ühistesse koridoridesse, et vältida tänava pidevat üleskaevamist.
- Paigutada tehnovõrgud võimalusel kõnniteede või haljasalade alla, mitte sõidutee alla, et remont oleks lihtsam ja odavam.
- Vältida tehnovõrkude paigutamist puude juuretsooni, et tagada puude tervis ja pikaealisus.
- Tänavaruumi rekonstrueerimisel kaaluda, kas vanu trasse on võimalik jätta uuendamata, kui see ei too kaasa peatset uut remonti.
💡 Visuaalse müra vähendamine
- Minimeerida tänavaruumis olevate postide, jaotuskappide ja muude tehniliste elementide arvu.
- Kasutada multifunktsionaalseid poste (nt valgustus + liiklusmärk + viit).
- Kujundada jaotuskapid ja muud elemendid nii, et need sulanduksid keskkonda (nt värvida sobivat tooni, katta kunsti või haljastusega).
- Valgustus peab olema funktsionaalne ja looma turvalise keskkonna, kuid samal ajal olema esteetiliselt sobiv ja vältima valgusreostust.
❄️ Hooldussõbralik disain
- Kavandada tänavaruum nii, et see oleks kergesti puhastatav ja hooldatav (sh masinatega).
- Tagada piisav ruum lumekoristuseks, määrates lume ladustamise kohad, mis ei takista liiklust ega kahjusta haljastust.
- Kasutada vastupidavaid ja kergesti parandatavaid materjale.
- Planeerida ligipääs tehnovõrkudele nii, et see ei nõuaks ulatuslikku lammutamist.
Koostöö on võtmetähtsusega
Hoiatus: Kui taristu ja hooldusega ei arvestata projekteerimise alguses, võib tulemuseks olla kallis, ebapraktiline ja visuaalselt kole tänavaruum. Hilisemad muudatused on kordades kulukamad ja keerulisemad.
Põhimõte
Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi vaid trasside ja kujade järgi lahendada. Tehnovõrgud asukohad valitakse eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, kuid ebamõistlikke kulusid ja ehitusi võimalusel vältides. Tänavaruumi rekonstrueerimise või uuendamise kavandamisel kaaluda kas on võimalik jätta trassid ehitusmahust (osaliselt) välja ilma, et see tooks kaasa peatse tänava ümberehitamise vajaduse.
Tehnovõrkude hooldamise ja asendamisega peavad tänavaruumi lahendused arvestama, seda mõistlikult (vähese ebamugavuse või kuluga) võimaldama. Kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleb kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel. Tehnovõrkude asukohad valitakse eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, kuid ebamõistlikke kulusid ja ehitusi vältides.
Kaevude ja rennikanalite asukohad ja lahendused. Projekteerimisel tuleb arvestada tänavaruumis liikuja kasutusmugavust, arhitektuuri ja katete lahendust. Kaevukaaned on libedamast materjalist ja ebatasase pinnaga kui teekate ning seetõttu tuleks nende kavandamist sõidujälge ja eeldatavale pidurdusteekonnale, eriti oluline on see rattateede puhul.
Valgustid ja valgustuspostide paigutus. Valgustite mastid ja elektri- ja sidepostid on tänavatel ruumi võtvad elemendid, mis võivad kujuneda takistuseks headele lahendustele. Ruumi puudusel tuleb kaaluda hoonete külge riputatud lahendusi või kõnnitee ruumis väikese läbimõõduga mastide kasutamist. Nende asukohad tuleb kokku leppida juba eskiislahenduses. Valgustite kõrgus peab sobima miljöösse, sh arvestama hoonete kõrgusega. Postide asukohtade kavandamisel peab tagama suuremõõtmeliste autode ja erisõidukite liikumisruumi (sõidutee liigse laiuse vältimiseks on mõistlik võimaldada kõnni- või rattatee lõikamist, sh ristmikel).
Visuaalse müra vähendamine ja vaated. Viidad ja info peavad olema loetavad, asuma õigetes kohtades, vältima visuaalset ülekuhjamist. Tehnilise taristu elementide sh liikluskorraldusvahendite ja postide arvu optimeerimine ja läbimõeldud ruumiline paigutamine kasutades ühte posti või kandurit erinevatel otstarvetel. Reklaamkandjate asukohad ja tüüp peab tagama liiklusohutuse ja sobima mõõtmetelt, tüübilt ja asukohalt arhitektuursesse terviklahendusse. Arvestada väärtuslike vaadete, hoonete vaadeldavusega ja hoonetest avanevate vaadetega puude, postide ja märkide asukoha ja lahenduste väljatöötamisel.
—-------------------------------------------------
14.1 Keskendu tänavaruumi kvaliteedi parandamisele. Kaaluda, kas on võimalik ja otstarbekas rekonstrueerida tänav ilma maa-aluseid tehnovõrke ümberehitamata. Tänava rekonstrueerimisel võib maa-aluste trassidega seotud tööd maksta kuni 60% tänava ehituse kogumaksumusest. Eesti asulates on tänavaruumi kaasajastamise vajadus /ehitusvõlg seda võrd suur, et võimalusel tasub kaaluda ainult tänavaruumi lahenduse muutmisele.
14.2 Alustada tänavaruumi lahenduses kokku leppimisega. Tänavate projekteerimisel tuleb lähteülesande koostamist alustada tänavaruumi maapealse ruumijaotuse ja vajalike elementide kokkuleppimisest. Alles seejärel tuleb välja selgitada ja kindlaks teha, kus asuvad maa-alused trassid ja kas need vajavad lähiajal rekonstrueerimist, asendamist või on võimalik neid mitte puudutada. Samuti on vaja selgeks teha, kas trasside asukohad sobivad soovitud tänavaruumi lahendusega, sh eelkõige puude istutamisega.
Uute tänavate projekteerimisel tuleb tehnovõrgud planeerida kompaktselt, lähtudes võimalikult suurel määral maa-pealsest lahendusest.
14.3 Tehnovõrkude kujad kui osa linnaruumist. Tehnovõrkude kujasse haljastuse ja linnamööbli kavandamisel tuleb kokku leppida, kes maksab kinni tehnovõrkude rekonstrueerimisel või hooldamisel likvideeritava või teisaldatava haljastuse ja linnamööbli. Tehnovõrkude hooldamise ja asendamisega peavad tänavaruumi lahendused arvestama, seda mõistlikult võimaldama. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleb kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja vajadusel kärpida oksi, mitte latvu. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleb kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
14.4 Visuaalse müra vältimine. Visuaalse müra vältimine ja vähendamine aitab kaasa inimeste vaimsele heaolule ja alandab stressi taset, loob selgema ja ohutuma liikumisruumi ning linnakeskkonna kvaliteeti. Tehnilise taristu ja disaini korrastatus ja kujundus aitab luua koha identiteeti ja suurendada linnaruumi sidusust. Uuringud näitavad, et liigne visuaalne info koormab meie meeli ja suurendab kognitiivset väsimust. Kui liiklusmärke, reklaame, poste jms on liiga palju, võib tekkida nn “visuaalne üleküllus”, mis raskendab oluliste liiklusmärkide tajumist. See mõjutab näiteks liiklusohutust. Visuaalse müra allikad, nagu LED-ekraanid ja reklaamtulbad, tarbivad palju energiat ja võivad põhjustada valgusreostust.
Viide: WHO (2017). Urban green spaces and health – a review of evidence. https://iris.who.int/handle/10665/345751Viide: International Dark-Sky Association (IDA): Light Pollution and Energy Waste.
14.5 Hoolitsetud ruum annab märku, et koht on „hoitud“ ja järelevalve all. Üldist turvalisust aitab parandada regulaarne koristamine, prügi eemaldamine, tänavamööbli ja valgustuse regulaarne hooldus ja uuendamine, samuti vandalismi, grafiti ja lagunenud elementide kiire eemaldamine või parandamine.
14.6 Fooriportaalide ja konsoolide negatiivne ruumimõju. Liikluskorraldusvahendite dubleerimisega ja ülereguleerimisega kaasneb sageli nende mahutamiseks vajadus suuremate kandurite järgi. Liikluskorralduvahendite liigset dubleerimist aeglasemas linnakeskkonnas, eriti asulakeskustes, on soovitav vältida. Eriti laastavad on linnaruumile üle tänava ulatuvad portaalid ja konsoolid, mis muudavad tänavaruumi tehniliseks ja tunnetuslikult autokeskseks maantee sarnaseks ruumiks ning varjavad vaateid (lõikavad kaugvaated pooleks).