Selgitused

14.1 Keskenduda tänavaruumi kvaliteedi parandamisele

Kaaluda, kas on võimalik ja otstarbekas rekonstrueerida tänav ilma maa-aluseid tehnovõrke ümber ehitamata. Tänava rekonstrueerimisel võivad maa-aluste trassidega seotud tööd maksta kuni 60% tänava ehituse kogumaksumusest. Eesti asulates on maapealse tänavaruumi kaasajastamise vajadus /ehitusvõlg sedavõrd suur, et võimalusel tasub kaaluda ainult tänavaruumi lahenduse muutmist.

Teisalt tehakse seni väga palju trasside rekonstrueerimis- ja ehitustöid ilma, et selle tööga kaasneks tänavaruumi kaasajastamine. Iga trassi ehituse või rekonstrueerimise puhul tasub kaaluda, kas tänavaruumi saab paremaks kujundada – näiteks muuta trasside või postide asukohti nii, et tulevikus oleks tänavaruumi ümberkorraldamine (nt rattateede, haljastuse või kõnniteede laiendamine) lihtsam ja odavam.

14.2 Alustada tänavaruumi lahenduses kokku leppimisega

Tänavate projekteerimisel tuleks alustada tänavaruumi maapealse ruumijaotuse ja vajalike elementide kokkuleppimisest. Alles seejärel tuleks välja selgitada maa-aluste trasside asukohad ning otsustada, kas need vajavad lähiajal rekonstrueerimist või asendamist, või saab need jätta puutumata. Samuti on vaja selgeks teha, kas trasside asukohad sobivad kavandatava tänavaruumi lahendusega, eelkõige puude istutamisega.

Uute tänavate projekteerimisel tuleb tehnovõrgud planeerida kompaktselt, lähtudes võimalikult suurel määral maapealsetest lahendustest.

14.3 Tehnovõrkude kujad kui osa linnaruumist

Tehnovõrkude kaitsevööndisse haljastust või linnamööblit kavandades tuleb kokku leppida, kes katab nende rekonstrueerimise või hooldamise käigus likvideeritava või teisaldatava haljastuse ja linnamööbli kulud. Tänavaruumilahendused peavad arvestama tehnovõrkude hooldamise ja asendamisega ning seda mõistlikult võimaldama. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.

Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja liigile omase võra säilimisega. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.

14.4 Visuaalse müra vältimine

Visuaalse müra vältimine ja vähendamine toetab inimeste vaimset heaolu ja vähendab stressi, luues selgema ja ohutuma liikumisruumi ning parandades linnakeskkonna kvaliteeti. Tehnilise taristu ja disaini korrastatus ning läbimõeldud kujundus aitavad luua kohaidentiteeti ja suurendada linnaruumi sidusust. Uuringud näitavad, et liigne visuaalne info koormab meie meeli ja suurendab kognitiivset väsimust. Kui liiklusmärke, reklaame, poste jms on liiga palju, võib tekkida visuaalne üleküllus, mis raskendab oluliste liiklusmärkide tajumist. See mõjutab näiteks liiklusohutust. Visuaalse müra allikad, nagu LED-ekraanid ja reklaamtulbad, tarbivad palju energiat ja võivad põhjustada valgusreostust.

https://iris.who.int/handle/10665/345751https://darksky.org/resources/what-is-light-pollution/effects/energy-climate/

14.5 Hoolitsetud ruum annab märku, et koht on hoitud ja järelevalve all

Üldist turvalisust suurendavad regulaarne koristamine ja prügi eemaldamine, tänavamööbli ja valgustuse hooldus ja uuendamine ning vandalismi, grafiti ja lagunenud elementide kiire kõrvaldamine või parandamine.

14.6 Fooriportaalide ja konsoolide negatiivne ruumimõju

Liikluskorraldusvahendite dubleerimine ja ülereguleerimine tekitab sageli vajaduse suuremate ja rohkemate kandurite järele. Aeglasemas linnakeskkonnas, eriti asulakeskustes, on soovitatav vältida liikluskorraldusvahendite liigset dubleerimist ja kasutada visuaalselt tagasihoidlikke poste või seinakinnitusi. Eriti laastavad on linnaruumile üle tänava ulatuvad portaalid ja konsoolid, mis muudavad tänavaruumi tehniliseks ja tunnetuslikult autokeskseks, annavad sellele maanteesarnase ilme ning lõikavad vaated pooleks. Asulakeskustes tuleks neid püüda vältida. Liikluskorraldust ei tohiks vaadata tänavadisainist eraldiseisvana, sellest ülimuslikumana, vaid terviku osana ning sellisena ka arhitektuuriosaga kooskõlas lahendada, et tagatud oleks samaaegselt liiklusohutus ja liiklusselgus ning tänavaruumi arhitektuurne üldilme ja ruumiidee.