Põhimõte nr 11: kavanda looduspõhised sademeveelahendused
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset, ennetada kahjusid ja kohaneda kliimamuutustega, kuid nende rajamine võib olla ühtlasi majanduslikult otstarbekas. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, lähtudes põhimõttest „vesi kui ressurss, mitte probleem“. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sinirohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Selgitused
11.1 Sademevee äravoolu valikud
Sademevee äravoolu lahenduste valikut linnatänavatel mõjutavad peamiselt kõvakattega pindade osakaal valgalas, pinnase veejuhtivus ja põhjavee maksimaalne tase. Sademevee äravool linnalistel aladel peab toimuma kontrollitult. Kavandama peab liigvee voolamise ja kogunemise kohad nii suvel kui ka talvel. Liigse sademevee ärajuhtimiseks linnatänavatelt tuleb rajada lahkvoolne sademeveekanalisatsioon, mida täiendavad looduspõhised lahendused.
11.2 Linnalises keskkonnas on loomulik veeringe tavaliselt takistatud
Vett mitteläbilaskvatel pindadel, mille osakaal linnas pidevalt kasvab, koguneb sademevesi ja muutub pindmiseks äravooluks, põhjustades üleujutusi, reostust ja erosiooni. Kliimamuutuse tagajärjel on suurenenud valingvihmade sagedus, intensiivsus ja ettearvamatus. See omakorda tähendab, et juba rajatud tehnovõrgud ei suuda valingvihmade ning ka kiiresti sulava lume poolt tekitatud äravoolukoguseid käidelda ning tulemuseks on eelnevalt mainitud probleemid. Looduspõhised lahendused aeglustavad ja tasandavad suure vooluhulga ajal eesvoolu juhitava sademevee kogust.
11.3 Looduspõhised sademeveelahendused ehk sinirohetaristud
Sinirohetaristu kasutab looduslikke protsesse, et lahendada linnakeskkonnas peamiselt loodusnähtustest ja linnastumisest tulenevaid probleeme ning tuua nende lahenduste kaudu kasu avalikule ruumile. Valingvihmade ajal tekib korraga väga suur veehulk, mida sademeveetorustik ei suuda vastu võtta ja mida on mõistlik hallata kombineeritud lahendustega. Looduspõhised lahendused võimaldavad sademevett ajutiselt koguda (puhveralad, -mahutid ja osa imbsüsteeme), pikendada vee viibeaega (pinnasest isoleeritud vihmapeenrad, kasvukastid) ning lasta sel suurtes kogustes imbuda (nt vett läbilaskvad katted, imbkraavid, imbväljakud, immutuskihid ja viibekraavid ehk nõvad). Need lahendused rikastavad linnalist keskkonda, puhkealasid ja kodutänavaid, suurendavad inimeste ja teiste liikide heaolu. Sademevee vähemalt osaline suunamine tagasi loomulikku aineringesse – imbumise ja pinnasekihtide kaudu puhastumise teel põhjavette või veekogusse – on kasulik nii kohapeal kui ka laiemalt keskkonnale. Sinirohevõrgustik toob alati kaasa roheluse ning koos parandavad need linnaõhku, vähendavad müra ja saastet, suurendavad elurikkust, alandavad õhutemperatuuri, jahutavad kuumasaari ja suurendavad süsiniku sidumist.
Tänavaruumis tuleb sademeveeprobleeme lahendada nagu looduskeskkonnas – valgalapõhiselt, arvestades kõvakattega pindade osakaalu, reljeefi, pinnase omadusi ning ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Tänava tasapinda ei tohi rekonstrueerimisel ega rajamisel hoonete suhtes tõsta, vajadusel tuleb seda pigem langetada.
Eesti kliimasse sobivate looduspõhiste ehk säästilike sademeveelahenduste kohta loe lähemalt: https://urbanstorm.viimsivald.ee/wp-content/uploads/2023/03/SUDS_kasiraamat_digi.pdf
11.4 Sademevee käitlemine tekkekohas
Sademevee käitlemisel linnakeskkonnas tuleb kasutada lahendusi, mis võimaldavad liigveest vabaneda selle tekkekohas. Kombineeritud lahendused tagavad liigvee käitlemise ka ekstreemsetes oludes.
Looduspõhised sademeveelahendused hõlmavad looduslikke elemente (muld, taimed), maastikuelemente (madalamad alad, veesilmad, suuremad veekogud) ning insenertehnilisi lahendusi (nt vett läbilaskvad katendid, rohekatused, maa-alused kogumissüsteemid), mis kõik imiteerivad ja soodustavad vee loomulikku liikumist ning aineringet keskkonnas. Paljud lahendused ühendavad kõiki neid elemente (nt vihmapeenrad). Linnakeskkonnas on kõige tõhusamad avatud, maapealsed ja taimestatud lahendused, mis on rajatud sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks vee tekkekoha lähedal.
11.5 Kogumine ja kasutamine
Lokaalselt saab sademevett koguda hoonetes kasutamiseks (nt WC loputuskastides, pesulas autode pesemiseks), taimede kastmiseks ja rekreatsiooniks. Seeläbi saab vähendada joogivee kasutamist ja käideldava sademevee kogust ning vähendada koormust torustikele. Sademevee kogumismahutitel peavad olema avariiülevoolud, mis ei tohi olla ühendatud reoveekanalisatsiooniga.
11.6 Pinnakatete läbilaskvus
Tänavate projekteerimisel on oluline kasutada kõvakattega pindasid põhimõttel „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“. Sademeveekäitluse seisukohast on oluline suur haljaspindade osakaal, arvestades ala infiltratsiooni- ja aurumispotentsiaali. Sobimatule aluspinnasele rajatud muruplats lisab küll rohelust, kuid sademeveekäitluses on selle roll väga väike. Sademevesi peaks pääsema kõvakattega pindadelt haljastatud aladele, mille rajamisel on arvestatud ka pinnase filtratsiooniomadustega (mida on vajadusel võimalik suurendada) ning tagatud vee vaba liikumine sobiva reljeefiga (vesi ei voola ülesmäge!). Sademevee juhtimiseks tänavalt, katustelt ja parklatest haljasalale või looduspõhisesse lahendusse tuleb eemaldada takistused, näiteks äärekivid, või rajada neisse avad. Haljasalade ja kõrghaljastuse rajamisel tuleb tagada, et need jääksid ümbritsevatest kõvakattega pindadest madalamale.
Pinnakatete läbilaskvust saab suurendada ka aladel, kus peab olema tagatud kõvakatte olemasolu ja aktiivne kasutatavus. Vett läbilaskva kattega parkla (nt murukivikate või poorne asfalt) vähendab äravoolu ning võimaldab sademeveel pinnasesse imbuda. Vajaduse korral saab vett läbilaskvaid katteid kombineerida teealuse kogumismahuti ja/või drenaažiga. Teeservades ja harvem kasutatavates kohtades saab rakendada vett läbilaskvaid lahendusi – poorseid materjale, armeeritud kasvualusega muru, murukivi, kivisillutist ja puistematerjale.
11.7 Immutamine ja puhverdamine
Kui kohalikud tingimused (pinnase omadused, hüdrogeoloogilised tingimused, reljeef) seda võimaldavad, on sademevee kohapealne maasse immutamine parim lahendus (nn immutusrajatised, vt ka EVS 848:2021). Linnatänavatel tuleks eelistada kombineeritud lahendusi, muuhulgas ruumi kokkuhoiu eesmärgil. Sademeveehulkade vähendamiseks tänaval ja torustikus saab looduspõhiste lahendustega vooluhulki puhverdada viibealade, puhveralade, nõvade ehk viibekraavide, kraavide, vihmapeenarde ja tiikidega (nn viivitus- ehk ühtlustusrajatised, vt ka EVS 848:2021). Puhvermahtuvuse tagamiseks sobivad ka lahendused, mis aeglustavad vooluhulka ja pikendavad viibeaega, olles aluspinnast veekindlalt isoleeritud ning drenaaži ja ülevoolu kaudu ühendatud sademeveekanalisatsiooniga. Samuti saab üleujutuste ennetamiseks linnatänavatel teadlikult määrata kohad, mis võivad olla ajutiselt üleujutatud (nt väljakud, spordiplatsid, ekstreemsete sadude korral ka autoteed). Ka asfaltkattega teekonstruktsiooni alla saab sobivate tingimuste korral vihmavett immutada ning drenaaži ja sademeveetorustikuga tagada ekstreemsetes oludes toimivad lahendused. Sademevee immutamiseks ja puhverdamiseks sobivad tänavaruumi vett läbilaskvad katendid, murukatused, vihmapeenrad, nõvad, imbkaevud ja immutusplokid ning piisava ruumi korral ka imbväljakud, tiigid ja tehismärgalad.
11.8 Puhastamine
Mitmed looduspõhised lahendused tagavad lisaks äravoolukoguste vähendamisele ja vee kasutamisele ka selle looduspõhise puhastumise füüsikaliste (nt settimine, filtreerumine), keemiliste (nt reoainete sidumine täitepinnases) ja bioloogiliste protsesside (nt mikrobioloogiline lagunemine, toitainete tarbimine, taimede omastamine) kaudu. Potentsiaalselt rohkem reostunud tänavatel – näiteks südalinnas, tiheda liiklusega aladel, tööstuste lähedal ja veotänavatel – tuleks sademevee kohapealseks käitlemiseks eelistada lahendusi, mis soodustavad ka vee puhastumist (nt vihmapeenrad, valitud taimestikuga viibealad). Torustikku kogutud reostunud sademevee puhastamiseks enne eesvoolu juhtimist sobivad tehismärgalad.
11.9 Looduspõhiste sademeveelahenduste looduse hüved
Looduspõhised sademeveelahendused tagavad ökosüsteemiteenused, mis on inimkonnale kasu toovad looduse hüved nagu näiteks vee- ja aineringe ja elurikkuse toetamine, vee- ja õhukvaliteedi parendamine, rekreatiivsed hüved. Eesmärgiga leevendada kliimariske, kujundada esteetiliselt, mikroklimaatiliselt sobiv keskkond, leevendada müra ja tolmu häiringuid ja tagada elurikkus linnas, nähakse üldplaneeringutega ette nõuded ja suunised ka haljastuseks, sh looduspõhisteks lahendusteks.
Sademevett tuleks tänavatel juhtida nii, et see panustaks tänavahaljastuse kastmisesse, pakuks ruumielamusi ja parandaks loomulikku mikrokliimat. Vihmapeenrad, kraavid, nõvad, kõrghaljastus, mitmekesine reljeef ja muud lahendused pakuvad lisaks funktsionaalsusele ka rekreatiivseid hüvesid. Sademevee puhveralad võivad olla turvaliselt lahendatud ka mängualadena, kus vihmavesi on osa mängust.
11.10 Taimestiku positiivne roll
Looduspõhiste lahenduste taimekooslusi tuleb käsitleda sademevee koguste vähendaja, ajutise puhverdaja, vee ja õhu puhastaja, elurikkuse looja ja hoidja ning elamuste pakkujana (esteetika ja rekreatsioon, nt puhkealad, laste mäng, taimede tundmaõppimine). Looduspõhiste sademeveelahenduste taimestik peab ajutiselt veega küllastuvates lahendustes taluma nii liigniiskust kui ka pikki põuaperioode. Taimede valik sõltub eelkõige lahenduse hüdraulilisest koormusest ning see võib erineda ka ühe süsteemi piires vastavalt reljeefile. Eelistada tuleks kohalikke taimeliike, mis taluvad Eesti kliimatingimusi, reostust ja äärmuslikke olusid.