Põhimõte nr 11: kavanda looduspõhised sademeveelahendused
Looduspõhiste ehk looduslähedaste lahenduste peamine eesmärk on inimsõbraliku linnaruumi loomine, keskkonnakaitse, kahjude ennetamine ja kliimamuutustega kohanemine, kuid nende rajamine saab olla ka majanduslikult mõistlik. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, et tagada põhimõte “vesi kui ressurss, mitte probleem”. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sini-rohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Selgitused
11.1 Sademevee äravoolu valikud.
Sademevee äravoolu reguleerimise tehniliste lahenduste valikuid linnatänavatel mõjutavad kõige enam kõvakattega pindade osakaal valgalas, pinnase veejuhtivus ning maksimaalne põhjaveetaseme kõrgus. Sademevee äravool linnalistel aladel peab toimuma kontrollitult. Kavandama peab liigvee voolamise ja kogunemise kohad nii suvel kui ka talvel. Liigse sademevee ärajuhtimiseks linnatänavatelt tuleb rajada lahkvoolne ehk eraldi sademeveekanalisatsioon kombineerituna looduspõhiste lahendustega.
11.2 Linnalises keskkonnas on loomulik veeringe tavaliselt takistatud.
Vett mitteläbilaskvatel pindadel, mille osakaal linnas ajas ainult suureneb, sademevesi koguneb ja muutub pindmiseks äravooluks, mis põhjustab üleujutusi, reostust, erosiooni probleeme jne. Kliimamuutuse tagajärjel on suurenenud valinguvihmade sagedus, intensiivsus ja ettearvamatus. See omakorda tähendab, et juba rajatud tehnovõrgud ei suuda valinguvihmade ning ka kiiresti sulava lume poolt tekitatud äravoolukoguseid käidelda ning tulemuseks on eelnevalt mainitud probleemid. Looduspõhised lahendused aeglustavad ja ühtlustavad suure vooluhulga ajal eesvoolu juhitava sademevee koguseid.
11.3 Looduspõhised sademeveelahendused ehk sini-rohetaristud.
Sini-rohetaristud kasutavad looduslikke protsesse, et leida lahendusi linnakeskkonnas erinevate (peamiselt) loodusnähtustega ning linnastumisega seotud probleemidega toime tulemiseks ning nende lahendustega seotud hüvede kasutamiseks meie avaliku ruumi tarbeks. Valingvihmadega tekib ühekordne väga suur veekogus, mida sademeveetorustikud ei suuda vastu võtta ning mida on mõistlik käidelda kombineeritud lahenduste abil. Looduspõhised lahendused võimaldavad sademevett ajutiselt hoida (puhveralad ja -mahutid ning mõned imbsüsteemid), viibeaega pikendada (pinnasest isoleeritud vihmapeenrad, kasvukastid) ja võimaldada suurtel kogustel imbuda (nt. vett läbilaskvad katted, imbkraavid, imbväljakud, immutuskihid, viibekraavid ehk nõvad). Need lahendused rikastavad linnalist keskkonda, puhkealasid ja kodutänavaid, parandavad inimeste ja teiste liikide heaolu. Sademevee vähemalt osaline suunamine tagasi loomulikku aineringesse (imbumine ja seeläbi puhastumine läbi pinnasekihtide ning lõpuks jõudmine põhjavette või veekogusse) on kasulik nii lokaalselt kui omab ka laiemat positiivset mõju meie keskkonnale. Sini-rohevõrgustikuga käib alati kaasas rohelus ja koostöös parandavad need võrgustikud linnaõhku, vähendavad müra ja saastet, suurendavad elurikkust, alandavad õhutemperatuuri, jahutavad kuumasaarte pindu ning suurendavad süsiniku sidumist.
Tänavaruumis tuleb sademeveeprobleeme lahendada sarnaselt looduskeskkonnale valgalapõhiselt, arvestades nii kõvakattega pindade osakaalu, reljeefi, pinnase omadusi kui ka ehitus- ning hüdrogeoloogilisi tingimusi. Tänava tasapinda ei tohi rekonstrueerimise ja rajamise käigus tõsta hoonete suhtes, vajadusel pigem langetada.
Eesti kliimasse sobivate looduspõhiste ehk säästilike sademeveelahenduste kohta loe lähemalt: https://urbanstorm.viimsivald.ee/wp-content/uploads/2023/03/SUDS_kasiraamat_digi.pdf
11.4 Sademevee käitlemine tekkekohas.
Sademevee käitlemisel linnakeskkonnas tuleb kasutada lahendusi, mis võimaldavad liigveest vabaneda selle tekkekohas. Kombineeritud lahendused tagavad liigvee käitlemise ka ekstreemsetes oludes.
Looduspõhised sademeveelahendused hõlmavad looduslikke elemente (muld, taimed), maastikuelemente (madalamad alad, veesilmad kuni suuremad veekogud) ning ka insenertehnilisi elemente (nt. vett läbilaskvad katendid, rohekatused, maa-alused sademevee kogumissüsteemid), mis kõik imiteerivad ja soodustavad vee loomupärast liikumist keskkonnas ja looduslikke protsesse (vee- ja aineringe). Paljudes lahendustes kasutatakse kõiki neid elemente koos (nt. vihmapeenardes). Linnakeskkonnas on kõige tulemuslikumad lahendused avatud, maapealsed ja taimestatud lahendused, mis on rajatud sademevee kasutamiseks ja ärajuhtimiseks linnatänavatelt selle tekkekoha lähedal.
11.5 Kogumine ja kasutamine.
Lokaalselt saab sademevett koguda hoonetes kasutamiseks (nt. WC-de loputuskastides, pesulas autode pesemiseks), taimede kastmiseks ja rekreatsiooniks. Seeläbi saab vähendada joogivee kasutamist ja käideldava sademevee kogust ning vähendada koormust torustikele. Sademevee kogumismahutitel peab olema avariiülevoolud, mis ei tohi olla ühendatud reoveekanalisatsiooniga.
11.6 Pinnakatete läbilaskvus.
Tänavate projekteerimisel on oluline kasutada kõvakattega pindasid “nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik”. Sademeveekäitluse seisukohast on oluline suurem haljaspindade osakaal, mille puhul on arvesse võetud ka ala infiltratsiooni ning aurustumise potentsiaal. Sobimatule aluspinnasele rajatud muruplats panustab küll rohelusse, kuid omab sademeveekäitluse seisukohast väga väikest rolli. Sademevesi peaks pääsema kõvakattega pindadelt haljastatud aladele, mille rajamisel on arvestatud ka pinnase filtratsiooniomadustega (mida on vajadusel võimalik suurendada) ning tagatud vee vaba liikumine sobiva reljeefiga (vesi ei voola ülesmäge!). Tänavalt, katustelt ning parklates koguneva sademevee haljasalale või looduspõhisesse lahendusse juhtimiseks tuleb eemaldada takistused nagu äärekivid või kasutada avasid äärekivides. Samuti on haljasalade ja kõrghaljastuse rajamisel vaja tagada, et need alad oleksid ümbritsevatest kõvakattega pindadest madalamal.
Pinnakatete läbilaskvust on võimalik suurendada ka aladel, mille puhul peab olema tagatud kõvakattega pind ning aktiivne kasutatavus. Vett läbilaskva kattega parkla tänaval (näiteks murukivikate, poorne asfalt) vähendab äravoolukoguseid ning võimaldab sademeveel pinnasesse imbuda. Vajaduse korral saab vett läbilaskvaid katteid kombineerida teealuse kogumismahuti ja/või drenaažiga. Teeservades, harvem käidavates, kuid siiski kasutatavates kohtades saab kasutada vett läbilaskvaid materjale - poorseid materjale, armeeritud kasvualusega muru, murukivi, kivisillutisi ning puistematerjale.
11.7 Immutamine ja puhverdamine.
Kui kohalikud tingimused (pinnase omadused, hüdrogeoloogilised tingimused, reljeef) võimaldavad, siis sademevee kohapealne maasse immutamine on parim lahendus (nn immutusrajatised, vt ka EVS 848:2021). Linnatänavatel tuleks eelistada kombineeritud lahendusi, muuhulgas ruumi kokkuhoiu eesmärgil. Sademeveehulkade vähendamiseks tänaval ning sademeveetorustikus saab looduspõhiste lahenduste abil vooluhulkasid puhverdada viibealade, puhveralade, nõvade ehk viibekraavide, kraavide, vihmapeenarde ja tiikidega (nn viivitus- ehk ühtlustusrajatised, vt ka EVS 848:2021). Puhvermahtuvuse tagamiseks sobivad ka vooluhulkasid puhverdavad ja viibeaega pikendavad lahendused, mis on aluspinnast veekindlalt isoleeritud ning drenaaži ning ülevoolu abil sademeveekanalisatsiooni poolt toetatud. Samuti saab üleujutuste vältimiseks teadlikult määrata linnatänavatel kohad, mis võivad olla ajutiselt üleujutatud (nt. väljakud, spordiplatsid, eriti ekstreemsete sadude korral ka autoteed). Ka asfaltkattega teekonstruktsiooni alla saab sobivate tingimuste korral vihmavett immutada ning drenaaži ning sademeveetorustikuga tagada ekstreemsetes oludes toimivad lahendused. Sademevee immutamiseks ja puhverdamiseks on tänavaruumi sobilikud vett läbilaskvad katendid, murukatused, vihmapeenrad, nõvad, imbkaevud ja immutusplokid ning piisava ruumi olemasolul ka imbväljakud, tiigid ning tehismärgalad.
11.8 Puhastamine.
Mitmed looduspõhised lahendused tagavad lisaks äravoolukoguste vähendamisele ja vee kasutamisele ka selle looduspõhise puhastumise läbi mitmete füüsikaliste (nt. settimine, filtreerumine), keemiliste (nt. reoainete sidumine täitepinnases) kui ka bioloogiliste protsesside (nt. mikrobioloogiline lagunemine ja toitainete tarbimine, taimedepoolne omastamine). Potentsiaalselt rohkem reostunud tänavatel näiteks südalinnas ja tiheda liiklusega aladel, tööstuste lähedal ja veotänavatel koguneva sademevee kohapealseks käitlemiseks tuleb eelistada lahendusi, mille omadused võimaldavad ka vee puhastumise (nagu nt. vihmapeenrad, valitud taimestikuga viibealad). Juba torustikuga kokku kogutud reostunud sademevee puhastamiseks enne eesvoolu juhtimist võiks kasutada tehismärgalasid.
11.9 Looduspõhiste sademeveelahenduste looduse hüved.
Looduspõhised sademeveelahendused tagavad ökosüsteemiteenused, mis on inimkonnale kasu toovad looduse hüved nagu näiteks vee- ja aineringe ja elurikkuse toetamine, vee- ja õhukvaliteedi parendamine, rekreatiivsed hüved. Eesmärgiga leevendada kliimariske, kujundada esteetiliselt, mikroklimaatiliselt sobiv keskkond, leevendada müra ja tolmu häiringuid ja tagada elurikkus linnas, nähakse üldplaneeringutega ette nõuded ja suunised ka haljastuseks, sh. looduspõhisteks lahendusteks.
Sademevett tuleks tänavatel juhtida nii, et see panustaks tänavahaljastuse kastmisesse, pakuks ruumielamusi ja parandaks loomuliku mikrokliimat. Vihmapeenrad, kraavid, nõvad, kõrghaljastus, mitmekesine reljeef jpm lahendused pakuvad lisaks funktsionaalsusele ka rekreatsioonilisi hüvesid. Sademevee puhveralad võivad olla turvaliselt lahendatud ka mängualadena, kus vihmavesi on osa mängust.
11.10 Taimestiku positiivne roll.
Taimekooslusi looduspõhistel lahendustel tuleb käsitleda nii sademevee koguste vähendaja, ajutise puhverdaja, vee ja õhu puhastaja, elurikkuse looja ja tagaja ning ka elamuste pakkujana (esteetika ja rekreatsioon, nt. puhkealad, laste mäng, taimede tundmaõppimine). Looduspõhiste sademeveelahenduste taimestik peab taluma nii ajutist või alalist liigniiskust kui ka pikki põuaperioode, kui tegemist on ajutiselt veega küllastuvate lahendustega. Taimede valik sõltub eelkõige lahenduse hüdraulilisest koormusest ning see võib olla erinev ka ühe süsteemi piires vastavalt reljeefile. Eelistama peaks kohalikke taimeliike, mis saavad hakkama Eesti kliimatingimuste, reostuse ning äärmuslike oludega.