Selgitused

10.1 Erineva kiirusega liikumisruumide eristamine.

Katete eristamine erinevates liikumisruumides aitab tänavaruumis intuitiivselt liikuda ettenähtud viisil ja kohtades vältides kokkupõrkeid ja arusaamatusi. Erinevate kattelahendustega saab eristada erineva kiirusega ruume, viibimisruume läbiliikumise ruumidest, sõidukite ruume ohutusribadest jms.

10.2 Linnaruumilise atraktiivsuse suurendamine.

Sillutiskivi lahenduste kasutamine on oluline esinduslikumates ja rahvarohkemates kohtades, kuid ka asfaltkattel on oma sobiv koht tänaval. Asfalt annab võimaluse kasutada rulasid, rulluiske, tasakaaluliikureid. Asfaldiga osa ei pea olema lai, kuid peab võimaldama katkematut liikumist. Tänavaruumi liigendamine erinevate sillutiskivi lahendustega ja mustrite kavandamine võimaldab esile tuua terviklahendust, suurendada tänavaruumi atraktiivsust, vältida monotoonsust ning muudab jala liikumise väärikaks ja meeldivaks. Erinevad kattelahendused võimaldavad külgnevate hoonete ja kruntide omanikel lisada tänavaruumi isikupära.

Looduslikud materjalid, nagu kivi ja puit, loovad meeldivama ja kutsuvama tänavaruumi võrreldes tehislike materjalidega.

https://www.researchgate.net/publication/269131245_Urban_Materials_for_Comfortable_Open_Spaces

Mitmekesised ja esteetiliselt meeldivad sillutislahendused parandavad inimeste meeleolu ja suurendavad rahulolu avaliku ruumiga.

The Psychological Effects of Urban Design | Topophilia

10.3 Liikuja, sh vaegnägija, orienteerumise hõlbustamine.

Tänavaruumis tuleb katete lahendusega luua vaegnägijate ja pimedate liikumist soodustava liikumisruumi, kasutades spetsiaalseid suunavaid (soonelisi) ja hoiatavaid (mummulisi) taktiilseid sillutiskive ja elemente.

10.4 Kujundada tuleks terviklikud teekonnad.

(nt auto peatumiskohast sihtkohta) ning alustada tuleks ohtlikest ja ruumiliselt keerukatest kohtadest (nt ristmikud, ülekäigurajad  ja ühistranspordipeatusted). Soovitav on tähistada kõrguslikult või pinnatöötluselt eristuvalt ka kõnnitee serv ning vabas liikumisruumis paiknevad takistused (nt postid ja puud).

10.4 Kõnnitee eristamine ainult sillutiskivi kattega.

Kõrguslikult eristamata tänavaruumi lahenduse korral tuleb kõnniteel autoliikluse vältimiseks kõnnitee eristada kas 0 cm kõrguse äärekiviga või selgelt eristuva kattelahendusega. Eraldatud teeosa võib ohutuse tagamiseks, autode peatumise ja parkimise vältimiseks vms lisaks eraldada linnamööbliga, postidega, pollaritega ja vajadusel täiendavalt liiklusmärkidega.

10.5 Liiklust rahustavad lahendused.

Sillutiskivi kasutamine sõiduteel ja rattateel ning sillutiskivi kattega sõidutee / sõiduraja visuaalne kitsendamine toimivad väga tõhusa liiklust rahustava meetmena, suurendavad tunnetuslikult tänavaruumis jalakäija kesksust ja tõstavad autojuhtide tähelepanelikkust. Sõiduteel, kus liiguvad jalgratturid ja autod koos ning rattatänaval võib kiiruste ühtlustamiseks sõidutee kattena kasutada krobelise (murtud) pinnaga sillutist ning ratturite liikumisruumi asfalteerida või katta sileda pinnaga sillutiskiviga.

10.6 Jalgrattateede kate.

Jalgrataste sõidumugavuse suurendamiseks on jalgrattateedel eelistatud asfaltkate, kuid ka jalgratta liiklust võib olla vajalik rahustada, sh sillutiskivi kattega.

Üldise põhimõttena pakume välja, et jalgrattatee kate võiks olla üle Eestiliselt sarnaselt Tallinnale kavandatud punase pigmenteeritud asfaldiga, sh punase täitematerjaliga (nt toon : RAL 3009 Oxide red).  Esinduslikumates kohtades võib rattateed sillutada suuremõõtmeliste plaatidega. Juhul kui kõrvuti asetsevad jalg- ja rattatee ei ole kattega eristatud, tuleb eraldada äärekivi või eristuva katteribaga. Normaalmõõtmetes rattatee tuleks eristada ka kõrguslikult, kavandada jalgrattatee kõnnitee tasapinnast u 2- 4 cm madalamale, kasutades kaldse servaga äärekivi.

Jalgrattateede esiletoomiseks suurema ohuga kohtades (ristmikel) võib kasutada lisaks kontrastset värvi, et suurendada nähtavust (värviline teekate ei mõjuta liiklusreegleid, kuid võib mõnikord liiklejaid eksitada). Oluline on, et värvimine ei vähendaks teekatte haarduvust, kuna see võib muuta rattaga sõitmise ohtlikuks. Värvimisel peab olema üldine loogika. Kui tee on värvitud, siis konfliktala mitte - ka rattur peab aru saama, et tegemist on ristmiku/ristega. Ristmikel on nagunii markeeringud, millel on ka tähendus.

10.7 Sademevee suunamine ja immutamine.

Vähese haljastusega linlikus ja päikesele eksponeeritud keskkonnas tuleks eelistada heledamaid, päikesekiirgust difuusselt peegeldavaid katteid ning sademevee imbumist võimaldavaid katteid (vt ka põhimõtet nr. 11).  Kõvakattega ala vähendamine peaks olema iga tänavaprojekti üks eesmärkidest. Kõigil pindadel, mis ei ole aktiivse liikumise alad ega viibimisruumid, tuleks kaaluda haljastuse, vett läbilaskvate katete ja pehmete katete kasutamist.

10.8 Keskkonnasõbralikud katted ja mõju linnakeskkonnale.

Katete valikul on oluline arvestada ka nende keskkonnajalajälge kogu elukaare vältel ning mõju linnakeskkonnale nt kuumasaarte vältimise, sademevee imbumise, kuid ka vibratsiooni ja müra vaates.

Suure kasutuskoormusega tänava osadel tuleks eelistada võimalikult vastupidavaid lahendusi nt graniitkivi ja looduskivi, asfalti ja betoonkatet.

Vähese liiklusega tänavatel ning jalg- ja rattateedel kaaluda materjalide ringkasutuse võimalusi nt pinnatud freesasfaldi või mustkatte (bituumeni seguga kaetud tihendatud freespuru või graniitsõelmed) kasutamist. Sobivad on ka fraktsioneerimata graniitsõelmetest 0-8mm siirdekatted, mis on hea tiheduse ja tasasusega ning ei tolma.

Vibratsiooni- ja müratundlikes tänavalõikudes tuleb kaaluda, kas sõiduteel sillutiskivi kasutamisega kaasnev sõidukiiruse vähenemine ja kaasnev müra vähenemine kaalub üles sillutiskatte põhjustatava võimaliku mürataseme tõusu. Sellistes kohtades tuleks kasutada sileda pealispinnaga, kuid libedusvastase töötlusega kive.

10.9 Avaliku ja privaatse ruumi eristamine.

Tänavaruum peab suunama ruumi kasutajaid „õigetele” liikumisteedele ja raskendama loata juurdepääsu (Natural Access Control).