Selgitused

12.1 Inimesed valivad selle, mis on mugav ja meeldiv.

Kui ühistransport on kiire, lihtne, puhas ja turvaline, valivad inimesed selle vabatahtlikult auto asemel. Kui aga ühistranspordi kasutamine on keeruline, aeglane või ebamugav, jääb see paljudele viimaseks valikuks.

12.2 Mida vähem autosid, seda vähem ummikuid ja saastet.

Mida rohkem inimesi kasutab ühistransporti, seda vähem on autosid tänavatel, mis vähendab ummikuid, vähendab õhusaastet ja müra, mis teeb linnad rahulikumaks ja tervislikumaks.

12.3 Ligipääsetavus kõigile.

Mugav ja lihtne ühistransport võimaldab liikuda ka neil, kes ei saa või ei taha autot kasutada - noored, eakad, madalama sissetulekuga inimesed ja liikumisraskustega inimesed.

12.4 Võimalus aega targalt kasutada.

Hea ühistransport võimaldab inimestel reisi ajal lugeda, puhata, töötada või suhelda, mis parandab elukvaliteeti ja vähendab stressi võrreldes autoroolis istumisega.

12.5 Tulevikku vaatav linn.

Linnad, kus ühistransport on meeldiv ja hästi korraldatud, on enamasti rohelisemad, konkurentsivõimelisemad ja parema elukvaliteediga

12.1 Inimesed valivad selle, mis on mugav ja meeldiv.

Kui ühistransport on kiire, lihtne, puhas ja turvaline, valivad inimesed selle vabatahtlikult auto asemel. Kui aga ühistranspordi kasutamine on keeruline, aeglane või ebamugav, jääb see paljudele viimaseks valikuks.

12.2 Mida vähem autosid, seda vähem ummikuid ja saastet.

Mida rohkem inimesi kasutab ühistransporti, seda vähem on autosid tänavatel, mis vähendab ummikuid, vähendab õhusaastet ja müra, mis teeb linnad rahulikumaks ja tervislikumaks.

12.3 Ligipääsetavus kõigile.

Mugav ja lihtne ühistransport võimaldab liikuda ka neil, kes ei saa või ei taha autot kasutada - noored, eakad, madalama sissetulekuga inimesed ja liikumisraskustega inimesed.

12.4 Võimalus aega targalt kasutada.

Hea ühistransport võimaldab inimestel reisi ajal lugeda, puhata, töötada või suhelda, mis parandab elukvaliteeti ja vähendab stressi võrreldes autoroolis istumisega.

12.5 Tulevikku vaatav linn.

Linnad, kus ühistransport on meeldiv ja hästi korraldatud, on enamasti rohelisemad, konkurentsivõimelisemad ja parema elukvaliteediga

12.6 Peatuse sobiva laiusega ja mugav ooteala loob toimiva tänavaruumi.

Bussipeatuste ootealad tuleks eraldada jalakäijae ja ratturite liikumisruumist ning kavandadareisijate arvule vastavalt piisava suurusega. Ooteala ei tohiks aga üldiselt olla tänavaristlõikes laiem kui külgnev kõnnitee, sest suure käibega peatuse juures on ka alati palju jalakäijaid ja sagivaid reisijaid. Liiga kitsas või ootajate harjumustega mitte arvestav ooteala põhjustab ootamist väljaspool ooteala sh rattateel ja kõnniteel. Lai ooteala, mis muudab kõnnitee ja rattatee liiga kitsaks või katkestab need põhjustab jalakäijate ja ratturite ning ühistranspordi ootajate teekondade ristumisi ja konflikte ning ettenähtud liikumisruumiga mitte arvestamist.

12.7 Reisijate, jalakäijate ja ratturite liikumisruumide selgus.

Reisijate, jalakäijate ja ratturite liikumisteed bussipeatustes peaksid olema loogiliselt paigutatud ja selgelt eristatud, et igaüks saaks lihtsalt aru, kus on ooteala, kus liiguvad ratturid ning kus jalakäijad. Hea nähtavus ja arusaadav märgistus aitavad vältida segadust ja loovad turvalise liikumiskeskkonna. Üldpõhimõttena peaks rattur alati andma teed reisijale, kes tuleb bussilt või suundub bussi peale. Kui rattatee kulgeb peatuse ootealast mööda, ei ole ratturil kohustust jalakäijale teed anda, välja arvatud juhul, kui tegemist on märgistatud ülekäigurajaga. Selged märgistused rattateedel ja ülekäigukohtades aitavad ära hoida arusaamatusi ja õnnetusi. Sõltuvalt inimeste hulgast ja ümbruskonna lahendusest võib rattatee eristamiseks kasutada erineva värvi või pinnakattega teelõike, kõrguslikku eraldust või füüsilisi tõkkeid. Rattateed, mis läbivad bussipeatust või kulgevad sellest vahetult mööda, võivad ohutuse tagamiseks sisaldada kiiruse rahustamise elemente, näiteks tõstetud platvorme või hästi nähtavaid ülekäiguradu, mida vajadusel täiendatakse liiklusmärkide või valgusfooridega.