Lühikokkuvõte
Põhiprintsiip: kogu teekonna kogemus
Eelistamaks ühistransporti isiklikule autole, peab kogu kasutuskogemus olema sujuv, mugav ja meeldiv. See algab teekonna planeerimisest kodus, hõlmab teed peatusesse, ootamist, sõitu ennast ja teekonda peatusest sihtkohta.
Hea ühistranspordisüsteem on integreeritud osa linnaruumist, pakkudes usaldusväärset, ligipääsetavat ja väärikat alternatiivi autole.
Meeldiva kogemuse komponendid
🧑🏼🦽 Ligipääsetavus ja mugavus peatuses
- Ohutu ja mugav ligipääs peatusesse (sh kõnni- ja rattateed).
- Kvaliteetsed ootepaviljonid, mis pakuvad kaitset ilmastiku eest.
- Piisavalt istekohti, eriti eakatele ja liikumisraskustega inimestele.
- Peatuse platvorm samal tasapinnal sõiduki põrandaga (lihtne siseneda).
- Hea valgustus ja turvaline tunne.
🗺️ Selge ja ajakohane info
- Lihtsalt loetavad sõiduplaanid ja liinikaardid peatuses.
- Reaalajas info tabloodel, mis näitab bussi saabumisaega.
- Mobiilirakendused teekonna planeerimiseks ja reaalajas jälgimiseks.
- Selged teadaanded sõidukis peatuste kohta.
🕜 Usaldusväärsus ja kiirus
- Sõidukite täpne kinnipidamine graafikust.
- Eraldi ühistranspordirajad, et vältida ummikuid.
- Liiklusfooride eelisüsteemid ühistranspordile.
- Tihe graafik, mis vähendab ooteaega.
🎫 Lihtne piletisüsteem
- Lihtne ja arusaadav piletite ostmise ja valideerimise protsess.
- Kontaktivabad maksevõimalused (pangakaart, mobiil).
- Integreeritud piletisüsteemid, mis kehtivad erinevatel liinidel ja transpordiliikidel.
Disain ja integratsioon linnaruumiga
Ühistranspordipeatused ei ole pelgalt funktsionaalsed ootekohad, vaid oluline osa avalikust ruumist. Nende disain peab olema kvaliteetne ja sobituma ümbritseva keskkonnaga.
- Integratsioon teiste liikumisviisidega: Peatuste juures peavad olema turvalised rattaparklad ja head ühendused kõnniteedega.
- Haljastus ja esteetika: Peatuse ümbruse haljastamine muudab ooteaja meeldivamaks.
- Lisateenused: Suuremate peatuste juurde võib planeerida kioskeid, pakiautomaate või muid teenuseid.
Mõtle ahelale: Üks nõrk lüli teekonnas (nt ohtlik tee peatusesse, ebamugav ooteala) võib nullida kogu ülejäänud süsteemi positiivse mõju ja panna inimese autot eelistama.
Rakendamine erinevate tänavatüüpide puhul
Põhimõte
Ühistranspordi kasutamise atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte ainult ühissõiduki ühenduskiirusest ja sõiduvahendi mugavusest.
Tänavaruum, mis ühendab ühistranspordipeatuseid ja sihtkohti peab olema kasutajale meeldiv ja arusaadav jalakäija prioriteetsusega katkestusteta ruum. Kõnniteed peavad olema hea kujundusega, laiad, istumisvõimalustega ja pritsmevabad.
Bussipeatused on enamasti tänavaruumi kõige keerulisemad ja kitsamad kohad, mis vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Lahenduse kavandamisel tuleb alustada ühistranspordipeatuste asukohtade ning tänava ristlõike ja peatuse tüübi valikust.
Ühistransporditerminalid tuleks kavandada kohta, kus need toetavad võimalikult sujuvat ja mugavat liikumist erinevate liikumisviiside vahel ning soodustavad ühistranspordi atraktiivsust. Hästi valitud terminali asukoht võib toetada linnaruumi arengut ja elavdada ümbritsevat piirkonda, pakkudes võimalusi segakasutusega arendustele ja kvaliteetsele avalikule ruumile.
Peatuse ootealad on kvaliteetse ootamise ja olemise koht, hea disainiga, laste ja täiskasvanute ühine ruum. Peatuste asukohad tuleb projekteerida lähtuval reisijate ligipääsetavuse mugavusest ja sihtkohtadest. Ühistranspordi ja reisija teekonna ristumisel suuremates peatustes, tuleb tagada nende võrdne prioriteet, piirates sõidukiirust ja hõlbustades kerget ülepääsu. Peatuste ootealad tuleb projekteerida mugavad, kuid proportsioonis ülejäänud tänavaruumiga, sh kitsastes oludes mitte laiemad kui sinna viivad kõnniteed.
Rattateed peatustes vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Rattatee võib projekteerida nii ootekoja tagant kui eest, rakendades jalakäija nähtavuse ja ohutuse tagamiseks vastavaid lahendusi ning rahustades vajadusel rattaliiklust. Paviljoni tagant rattatee lahendamine sobib hästi juhul kui sõidutee servas on haljas- või parkimisriba, millega annab peatuse ooteala ja koja integreerida ning puudub bussitasku.
—--------------------------------------------------------
12.1 Inimesed valivad selle, mis on mugav ja meeldiv. Kui ühistransport on kiire, lihtne, puhas ja turvaline, valivad inimesed selle vabatahtlikult auto asemel. Kui aga ühistranspordi kasutamine on keeruline, aeglane või ebamugav, jääb see paljudele viimaseks valikuks.
12.2 Mida vähem autosid, seda vähem ummikuid ja saastet. Mida rohkem inimesi kasutab ühistransporti, seda vähem on autosid tänavatel, mis vähendab ummikuid, vähendab õhusaastet ja müra, mis teeb linnad rahulikumaks ja tervislikumaks.
12.3 Ligipääsetavus kõigile. Mugav ja lihtne ühistransport võimaldab liikuda ka neil, kes ei saa või ei taha autot kasutada - noored, eakad, madalama sissetulekuga inimesed ja liikumisraskustega inimesed.
12.4 Võimalus aega targalt kasutada. Hea ühistransport võimaldab inimestel reisi ajal lugeda, puhata, töötada või suhelda, mis parandab elukvaliteeti ja vähendab stressi võrreldes autoroolis istumisega.
12.5 Tulevikku vaatav linn. Linnad, kus ühistransport on meeldiv ja hästi korraldatud, on enamasti rohelisemad, konkurentsivõimelisemad ja parema elukvaliteediga