Põhimõte nr 8: soosi aktiivset liikumist ja suhtlust, viibimist
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseprobleemide põhjuseid. Tuleks kujundada linnaruum, mis kutsub liikuma ning soodustab jalutamist ja rattasõitu, et suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust. Tänavaruumi kujundamisel tuleks luua äratuntavaid paiku, sest need tugevdavad koha identiteeti ja kogukondlikkust ning kutsuvad inimesi ruumi kasutama, seal viibima, suhtlema ning suurendavad turvalisust.
Selgitused
8.1 Tänavaruumis jala ja rattaga liikumine ja viibimine suurendab sotsiaalseid sidemeid
Tänavaruumis jala ja rattaga liikumine ja viibimine suurendab sotsiaalseid sidemeid (tutvuste ja sõprade arvu) ning aitab hoida ja taastada füüsilist ja vaimset tervist. Üks peamisi rasvumise põhjuseid on igapäevase loomuliku liikumise vähenemine. Avalikus ruumis viibimise kohtade puudumine tekitab isoleeritust, üksildust ja vähendab kogukondlikku turvalisust.
8.2 Füüsiline tegevusetus on ülemaailmne rahvatervise probleem – see on üks neljast suurimast surma riskitegurist ning põhjustab ligikaudu veerandi rinna- ja käärsoolevähi juhtudest. Inimeste füüsise parandamisel on oluline roll igapäevasel liikumisel kodu, töö, kooli, poe vahel. Et sellised käigud toimuksid aina enam ilma autota, on suurim roll avaliku ruumi põhilisel tuiksoonel – linnatänaval. Liikuma kutsuva tänava tunnus on, et sellel kõnnib palju inimesi – tänaval on mugav ja meeldiv jalgsi liikuda. Soomlaste uuringu kohaselt annab 20% rohkem jalgsi käimine aastaks 2030 tervishoius säästu 3,3 miljardit, rattasõidu kasv 1,1 miljardit eurot. „Käimasolev jalgsi- ja rattasõidu edendamise programm seab eesmärgiks 2030. aastaks suurendada jalgsikäimise ja rattasõidu mahtu 30%. Sarnane eesmärk on seatud ka riiklikus energia- ja kliimastrateegias. /…/ Eesmärk on aastaks 2030 saavutada 450 miljonit uut jalgsi- ja rattaretke. /…/ Kõndimine võimaldaks asendada eelkõige umbes 1-2 km pikkused autosõidud.“
https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/160720/LVM_5_2018.pdf
8.3 Aktiivsest liikumisest saadava tervisekasu
Aktiivsest liikumisest saadava tervisekasu hindamiseks on Maailma Terviseorganisatsioon koos erinevate ekspertidega loonud vastava vahendi: Health economic assessment tools (HEAT) for walking and cycling (WHO 2014). See vahend võimaldab hinnata aktiivse liikumise suurenemisest tulenevat tervisekasu nii jalakäijatele kui jalgratturitele. Samuti arvestab see tööriist aktiivse liikumisega kaasnevaid riske, nagu õnnetuste oht ja suurema õhusaaste hulga sissehingamine (sest liikumisel suureneb hingamissagedus). Vähese liikumise otsene ja kaudne kulu tervishoius on nähtav ravikuludes, tootlikkuse languses, töövõimetuses ja enneaegsetes surmades. „Kõndimise ja jalgrattasõidu majanduslikku kasu arvutab ka WHO nn HEAT-meetodi abil. Arvutused erinevates riikides ja linnades on näidanud, et üheeurone investeering rattateedesse tasub end mitmekordselt ära.“
8.4 Tänavaruum peaks kutsuma ja suunama liikuma
Selleks peab jalakäija tundma end tänaval eelistatuna – et ruum on tema järgi kavandatud. Lisaks mugavale kõnniruumile võib tänavale kavandada elemente, mis on mängulised, mitmeotstarbelised ja liikumist soodustavad, kuid samas mitte pealetükkivad. Tänav ei pea olema suur mänguväljak, vaid pigem võimaluste kogum, mida erinevad inimesed saavad kasutada vastavalt oma vajadustele ja kavatsustele. Võimaldavus tähendab, et inimese võimed ja kavatsused haakuvad keskkonna omadustega. Et tänavaruum pakuks võimalusi võimalikult paljudele erineva taustaga kasutajatele, tuleb ruum kavandada võimaldavaks. Ehk siis püüda võimalusi mitte kitsendada ja lukku panna. Sageli on näiliselt tähtsusetutel elementidel (eriti kodutänava kontekstis) oluline roll kohalike, sh laste, lisaliikumise toetamisel. Näiteks kivi, vanast majast jäänud astmed või kõrge äärekivijupp, millel pole enam algset funktsiooni, kuid mis kutsuvad kõrvale põikama ja end teistmoodi liigutama – ronima, hüppama või üle astuma.
8.5 Tänava elavdamisel tuleks kasutada üksikuid elemente pigem hõredate jadade kui kontsentreeritud tegevuskohtadena
Elemendid, mida tänaval võiks eraldiseisvate huvipunktidena kasutada: suur kivi, kaalukiik ja kiik (turvaalaga), tasakaalupoom, erineva kõrgusega postide või kivide jada, nõjatumisreeling (võimaldab lastel kukerpalle teha), mitmeotstarbeline rattahoidja (lisaks ratta hoidmisele saab sellel istuda, kukerpallitada ja turnida), lamatüvi, abstraktne vorm paari astme või tasapinnaga, väikesed puitplatvormid, mikro-palliplats, üksik korvpallikorv, pinksilaud ning käsipumbaga joogikaev.
8.6 Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust
I generatsiooni CPTED (crime prevention through environmental design) – keskkond vähendab süütegevuse võimalusi. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust, sest kuriteod ja väärteod ilmnevad osaliselt võimaluste tõttu, mida füüsiline keskkond pakub. Inimesed võiksid tajuda ruumi oma või hallatavana, mitte võõrana. See suurendab hoolivust ja sekkumist. Seega on võimalik muuta seda keskkonda nii, et süütegusid esineb vähem ja turvatunne on suurem.
8.7 Kogukonna võimestamine (community empowerment)
II generatsiooni CPTED (crime prevention through environmental design) – keskkond võimestab kogukondi, toetab prosotsiaalset käitumist ja sotsiaalset sidusust (social cohesion). Inimestevahelise usalduse, kontakti ja kuuluvustunde tugevdamine parandab nii elukvaliteeti kui ka turvalisust. Kogukonnatunne ja eneseusk ruumiotsuseid mõjutada ning keskkonda kujundada suurendab inimeste soovi vabatahtlikult tänavaruumi heakorda ja disaini panustada.