Põhimõte nr 8: soosi aktiivset liikumist ja suhtlust, viibimist
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate tervisehädade põhjuseid. Liikuma kutsuv ja kõndimist ning rattaga sõitmist soodustav linnaruum aitab suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust.
Üks peamisi rasvumise põhjuseid on igapäevase loomuliku liikumise vähenemine.
Selgitused
8.1 Tänavaruumis jala ja rattaga liikumine ja viibimine suurendab sotsiaalseid sidemeid.
(tutvuste ja sõprade arvu) ning aitab hoida ja taastada füüsilist ja vaimset tervist. Üks peamisi rasvumise põhjuseid on igapäevase loomuliku liikumise vähenemine. Avalikus ruumis viibimise kohtade puudumine tekitab isoleeritust, üksildust ja vähendab kogukondlikku turvalisust.
8.2 Füüsiline tegevusetus on ülemaailmne suur rahvatervise probleem.
– see on iga neljas surma riskitegur kogu maailmas ning põhjustab iga neljanda rinna- ja käärsoolevähi. Inimeste füüsise parandamisel on oluline roll igapäevasel liikumisel kodu, töö, kooli, poe vahel. Et sellised käigud toimuksid aina enam ilma autota, on suurim osa täita avaliku ruumi põhilisel tuiksoonel - linnatänaval. Liikuma kutsuva tänava tunnus on, et sellel kõnnib palju inimesi – tänav on enne kõike muud kõnnitav. Soomlaste uuringu kohaselt annab 20% rohkem jalgsi käimine aastaks 2030 tervishoius säästu 3,3 miljardit, rattasõidu kasv 1,1 miljardit eurot. „Käimasolev jalgsi- ja rattasõidu edendamise programm seab eesmärgiks 2030. aastaks suurendada jalgsikäimise ja rattasõidu mahtu 30%. Sarnane eesmärk on seatud riiklikus energia- ja kliimastrateegias. /…/ Eesmärk on aastaks 2030 jõuda umbes 450 miljoni uue jalgsi- ja rattaretkeni. /…/ Kõndimine võimaldaks asendada eelkõige umbes 1-2 km pikkuseid autosõite.“
https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/160720/LVM_5_2018.pdf
8.3 Aktiivsest liikumisest saadava tervisekasu hindamiseks.
on Maailma Terviseorganisatsioon koos erinevate ekspertidega loonud vastava vahendi: Health economic assessment tools (HEAT) for walking and cycling (WHO 2014). See vahend võimaldab hinnata aktiivse liikumise suurenemisest tulenevat tervisekasu nii jalakäijatele kui jalgratturitele. Samuti võtab see tööriist arvesse aktiivse liikumisega suurenevaid riske õnnetuste ning suurema õhusaaste hulga sissehingamise tõttu (aktiivsel liikumisel suureneb hingamissagedus). Vähese liikumise otsene ja kaudne kulu tervishoius on nähtav ravikuludes, tootlikkuse languses, töövõimetuses ja enneaegsetes surmades. “Kõndimise ja jalgrattasõidu majanduslikku kasu arvutab ka WHO n-n HEAT-meetodiga. Arvutused on tehtud erinevates riikides ja linnades näitamaks, et üheeurone investeering rattateedesse tasub end ära mitmekordselt”.
8.4 Tänavaruum peab kutsuma ja suunama liikuma.
Selleks peab jalakäija tundma end tänaval eelistatuna - ruum on tema järgi kavandatud. Lisaks mugavale kõndimisruumile saab tänavale kavandada elemente, mis on mängulised, mitmeotstarbelised, liikuma kutsuvad ja samas mitte pealetükkivad. Tänav ei pea olema koht suurele mänguväljakule, vaid kogum erinevaid võimalusi, mida erinevad inimesed vastavalt oma kavatsustele saavad kasutada. Võimaldavus avaldub sellele, kelle võimed ja kavatsused klapivad keskkonna omadustega ning selleks, et tänavaruum pakuks võimalikult paljudele erineva taustaga kasutajatele võimalusi, tuleb hoida ruum võimaldav. Ehk siis püüda võimalusi mitte kitsendada ja lukku panna. Sageli on pealtnäha tähtsusetul elemendil (eriti kodutänavate kontekstis) oluline roll kohalike (laste) lisaliikumisel. Näiteks kivi või vanast majast jäänud astmed või kõrge äärekivijupp, millel ei ole enam algselt kavandatud funktsiooni, kuid mis ahvatlevad korraks trajektoorilt kõrvale keerama ja ennast teistmoodi liigutama: ronima, hüplema, üle astuma.
8.5 Tänava elavdamiseks tuleks kasutada üksikuid elemente pigem hõredate jadade kui kontsentreeritud tegevuskohtadena.
Elemendid, mida tänaval eraldiseisvate huvipunktidena kasutada võiks: suur kivi, kaalukiik (tuleb arvestada turvaalaga), kiik (tuleb arvestada turvaalaga), tasakaalupoom, erineva kõrgusega postidest/kividest jada, nõjatumisreeling (võimaldab lastel kukerpalle teha), mitmeotstarbeline rattahoidja (millel saab lisaks ratta hoidmisele istuda, kukerpallitada ja turnida), lamatüvi, paarist astmest/tasapinnast koosnev abstraktne vorm, väikesed puitplatvormid, mikro-palliplats, üksik korvpallikorv, pinksilaud, käsipumbaga joogikaev.
8.6 Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust.
I generatsiooni CPTED (Crime Prevention Through Environmental Design) - keskkond vähendab võimalusi süütegevusele. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust, sest kuriteod ja väärteod ilmnevad osaliselt võimaluste tõttu, mida füüsiline keskkond pakub. Inimesed võiksid tajuda ruumi „oma” või „hallatavana”, mitte „võõrana”. See suurendab hoolivust ja sekkumist. Seega on võimalik muuta seda keskkonda nii, et süütegusid esineb vähem ja turvatunne on kõrgem..
8.7 Kogukonna võimestamine (Community Empowerment).
II generatsiooni CPTED (Crime Prevention Through Environmental Design) - keskkond võimestab kogukondi, toetab prosotsiaalset käitumist ja sotsiaalset sidusust (Social Cohesion). Inimestevahelise usalduse tugevdamine, kontakt ja kuuluvustunne parandab elukvaliteeti ja turvalisust. Kogukonnatunne ning eneseusk ruumiotsuseid mõjutada ja keskkonda luua suurendab inimeste soovi vabatahtlikult tänavaruumi heakorda ja disaini panustada.