/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
Madala liiklusväärtusega ja keskmise kohaväärtusega tänav, mis pakub kvaliteetset elukeskkonda tihedas linnastruktuuris.
Linlik kodutänav on väikese liiklusväärtusega ja mõõduka kohaväärtusega tänav või tänavalõik, väljak, ristmik või muu linlik koht, mis asub kodutänaval. Sellised tänavad on üldiselt kitsad, vähese liiklusega ja tänava ääres paikneva hoonestusega tänavad, mis moodustavad olulise osa asumite elukeskkonnast ning väärivad ehitamisel ja rekonstrueerimisel teadlikku tähelepanu. Linlikul kodutänaval on jalakäijad ja rattureid keskmisest kodutänavast rohkem ning kasutajad on lisaks kohalikele elanikele ja töötajatele ka piirkonna elanikud, kliendid ja külastajad. Tänavaruum tagab tasakaalus, meeldiva ja ohutu elukeskkonna ning võimaldab mugavat liikumist jalgsi ja rattaga. Tänav on kutsuv jalakäijatele ja ratturitele igapäevasteks liikumiseks. Tänaval võivad asuda mõned sihtkohad ja teenused, see võib olla näiteks lasteaia, kooli või pargi esine tänav, piirkondlikult oluline jalakäijate ja ratturite ühendustee – näiteks ühistranspordipeatusse, kooli, kodulähedasse kauplusesse.
Liiklusväärtus - kodutänav / kõrvaltänavad
Kodutänava liiklusväärtus tähendab peamiselt liikuvuse teenimist tänava kontekstis. Kodutänav võimaldab tänava elanike ja ettevõtete juurdepääsu ja teenindust. Kodutänav on ilma ühistranspordiliinideta ja regulaarse raskeliikluseta, väiksema mootorsõidukite liiklusega ning elamuala või ettevõtlusala sisene tänav. Kodutänavat läbiv sõidukite liiklus on taotluslikult pigem ebamugav ja kiirus aeglane, jalakäijad saavad liikuda igal pool. Kodutänavaks võib liigituda ka tootmisala juurdepääsutee.
Kohaväärtus - linlik / keskmise kohaväärtusega avalik ruum.
Linlik kohaväärtus tähendab tänava mõõdukat ruumilist, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Selline tänav mõjub tasakaalus linnaruumina, kus jalgsi või mitmesuguste liikumisvahenditega saab üksteist ohustamata eri suundades liikuda ja ka peatuda, üldjuhul leidub ruumi ka haljastusele ning niisama olemiseks ja kohtumiseks.
Näide:
Foto
Näide:
Tänavagiidi põhimõtted linlikul kodutänaval
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on omavahelises tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Tänav on ühine ruum, millel on tähtsus nii ühiskonna, linnalooduse kui ka iga kasutaja jaoks. Selle mõistmiseks, kavandamiseks ja muutmiseks tuleks projekteerimise tiimi kutsuda eri valdkondade eksperdid loovat koostööd tegema. Hea tänavaruum on loomulik osa linnavõrgustikest, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ja toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete.
Vajalikke eksperte kaasav projekteerimistiim tagab sobiva projektlahenduse. Projekteerimistiimi ja tellitavate projektiosade koosseis sõltub tänavatüübist ja selle keerukusest.
1-1 Linlikul kodutänaval
Ruumilise tervikvisiooni tagamiseks linlikul kodutänaval on möödapääsmatu koostöö kogukonnaga, kuid tänava roll avaliku ruumina on siiski mõnevõrra laiem.
Vajalik on erinevate kompetentside loominguline koostöö ning tervikliku ruumilise visiooni hoidmine projekti eri staadiumites ja mõõtkavades. See eeldab arhitekti või maastikuarhitekti ja teedeinseneri ning vajadusel teiste asjatundjate loovat koostööd.
Tänavaruum peaks olema ruumiline tervik, mis võimendab miljööd ning toob kohaväärtused loogiliselt esile – sealhulgas säilitab ja avab vaated ning loob maamärke. Üks tänavaruumielemendi halb lahendus võib rikkuda kogu tänavaruumi kogemuse. Projekteerimisel tasub teekonnad läbi mõelda iga kasutaja vaates. Tänava elementide omavahelisel sidumisel, projekteeritava tänava liitmisel olemasoleva linnaruumiga ning tänava erineva kohaväärtusega lõikude üleminekutel tuleks pöörata tähelepanu sellele, et need toetaksid tänava terviklikku kasutamist ega looks barjääre. Ruumilise terviku lahendamine, põimides kokku väga erinevaid tehnilisi, looduslikke ja kogukondlikke aspekte, on arhitektuurivaldkonna kompetents.
1-2 Linlikul kodutänaval
Linliku tänava ruumiline terviklahendus nõuab ristlõigete ja plaanilahenduste terviklikku käsitlemist, kujundades hoonete ja maastikega seotud erinevaid kohti.
Tänavaruumi kavandamist alustada tänava servadest, arvesse võtta hoonete arhitektuuri, maa-alade funktsioone ning hoonetevahelise ruumi mõõtmeid. Tänavaruumi geomeetria, sealhulgas tänava telg, tuleks kavandada tänava servade ja terviklike ruumide järgi. Sõidutee serv, rattatee, katendid, valgustid, puuderead ja muud tänavaelemendid tasub üldjuhul joondada hoonete fassaadidest või mingist arhitektuursest ideest lähtuvalt. Vältida põhjendamatut looklevust.
1-3 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval ei ole joondamine oluline prioriteet, kuid see võib olla vajalik vertikaalsete elementide puhul, nagu puud, valgustid või postid.
Tänav on osa toimivatest (ja tulevastest) võrgustikest, mistõttu tähendab iga muutus mõju suuremas ulatuses kui konkreetne projektala. Hea tänavaruum on tunnetatav linna (linnavõrgustikest, hoonetest, parkidest, veekogudest ja muust koosnev keerukas ja muutuv ruumiline struktuur) loomuliku osana, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ning toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete. Kavandamist tasub alustada tänava võrgustikulise rolli väljaselgitamisest. Võrgustike terviklikkust tuleb hoida ja tugevdada, muudatuste korral vajadusel ka kompensatsioonimeetmeid rakendades.
1-4 Linlikul kodutänaval
Kodutänava avalikku ruumi peaks käsitlema ühtse ruumina tänavat ääristavate aladega, koduhoovide ja eluruumide laiendusena (nt kui hoovid on haljastatud, võib tänaval olla parkimist ja vastupidi). Kodutänavad pole mitte ainult looduslike liikide ja inimeste tegutsemispaikade ühendajad (nt laste ja siilide territooriumid ulatuvad üle aedade piiride), vaid ka oluline osa olemasolevast elukeskkonnast ning laste mänguruumist.
Ristmikud ja liikumisteed tuleks projekteerida nii, et olulised, sh ajaloolised liikumissuunad säiliksid loomulikena.
1-5 Linlikul kodutänaval
Kodutänavatel on sobilikud samaliigiliste tänavate ristmikud ning tänavaruum on kujundatud nii, et tekib kõigi kasutajatega arvestav keskkond. Ristmikel on iseloomulik liiklejate peatumine. Oluline on säilitada jalakäijate ja ratturite loogilised ja intuitiivselt mõistetavad liikumissuunad.
Tänavaid võib sulgeda autode läbisõiduks juhul, kui kohalikele elanikele ja teenindavale liiklusele on tagatud juurdepääs.
Lammutada on lihtne, kuid taastada keeruline, kulukas, aeganõudev - sageli ka võimatu, sest kaduda võib ruumi tunnetuslik väärtus. Olemasoleva silmaspidamine tähendab väärtuslike või iseloomulike struktuuride, linnalooduse, väljakujunenud mikrovõrgustike, maamärkide, materjalide säilitamist, kasutamist ja taaskasutamist maksimaalses mahus.
Olemasolev linnaloodus: säilitada elus ja eluta loodus ning kujundada lahendus nendest lähtuvalt. Puud, põõsad, rohttaimekooslused, muld, kivid, rändrahnud ja looduslikud veekogud on väärtused, mille asendamiseks kulub aastakümneid, nende likvideerimisel võivad kaduda terved kooslused ja elupaigad. Olemasolev linnaloodus on juba kohanenud ja saab iseseisvalt hästi hakkama, on välja kujunenud kohalike pisiimetajate, lindude, putukate ja teiste liikide elupaigad, kohapealne muld ja veekeskkond on kujundanud sellesse paika kõige paremini sobivad taimekooslused. Kohalikud, eestimaised taimeliigid on linnalooduse jaoks eriti väärtuslikud.
2-1 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval on prioriteediks olemasoleva linnalooduse säilitamine ja võimendamine ning uue loomisel sellest lähtumine. Eriti oluline on väärtustada kodutänava rolli loodusliku elupaigana kohalikele liikidele. Väljakujunenud liigirikaste koosluste liigid tegutsevad kodutänavaid ääristavates aedades ning vajalik on vältida nende liikide ohtu sattumist tänavaruumis ning toetada nende võimalust liikuda aedade vahel.
Säilitada tuleks nii loomulikult välja kujunenud teeäärseid haljasribasid kui ka väikseid haljaslappe – servi, pragusid, hekialuseid. Säilitada tuleks vanad puud, hekid, viljapuud ja -põõsad ning rohttaimekooslused. Tasub jätta ruumi haljastuse isetekkele – nii liikide loodusliku leviku kui ka kohaliku kogukonna panuse kaudu.
Kui puid on vaja erandolukorras ohutuse tagamiseks langetada, saab neid kohapeal kasutada elustikutüvedena, mis võimaldavad elupaiku, on huvitavad vaadata ning toimivad ühtlasi istumis- ja mängukohtadena.
Kultuurilised ja tähenduslikud kohad ja elemendid: hooned, sissepääsud, ajaloolised liikumisteed ja suunad. Ehitusplatsil maapinnas leiduvaid objekte (kivisillutis, betoonplokid, talad-vaiad) ja ajaloolisi elemente (valgustid, postid, pingid, sildid, kaevukaaned) saab kasutada disainis, projekteeritud lahendust vajadusel täpsustades. See laseb senisel kihistusel uues koosseisus välja paista.
2-2 Linlikul kodutänaval
Säilitada ajaloolised elemendid – tänavakatted, kunstiobjektid, põnevad ja koha olemust edasi andvad detailid (nt postid, katendid, trepid), mis toimivad tähendusrikaste elementide või kohtadena ning seovad uue lahenduse sujuvalt vana keskkonnaga.
Säilitada tasub ka välja kujunenud käiguteid ja kruntide ning hoonete vahelisi radu („lõikamisi“), juhul kui inimesed saavad jääda harjunud teid käima (nt kui omandiõigus seda võimaldab).
Vanad (ehitus)materjalid: olemasolevat teekatet ja lammutusjääke saab enamasti kasutada uues lahenduses uuel või senisel otstarbel, viisil ja juhul, mis võimaldab tänava head kasutamist.
2-3 Linlikul kodutänaval
Alati tuleks säilitada kohapealne muld, mis on sellele kohale omase koostisega ja aitab ka uutel taimedel paremini kohaneda. Kui tänaval leidub väärtuslikke või erilisi tänavakatteid (nt munakivi, mosaiik, vana plaadistus, betoonplokid), tasub kaaluda nende kasutuselevõttu jalakäijate alade ilmestamiseks ja mitmekesistamiseks, erinevate kohtade ja meeleolude loomiseks. Alati tuleks säilitada kohapealne muld.
Kodutänaval on vaja esmaseks prioriteediks seada seal elavad inimesed (lähtuda vanusest 8–80) ja nende igapäevane välieluruum ning suhtuda tänavasse kui kodu laiendusse. Kodutänava skaalas on ka väga väikesed detailid suure mõjuga.
Tänaval on ruumist enamasti alati puudus soovitud elementide ja teenuste kavandamiseks. Ruumikitsikuses tuleb teha nutikaid kompromisse, eelistada ühiskasutust ja leida ruumisäästlikke lahendusi, võimalikest teenustest või elementidest loobumise asemel. Uute tänavate ruumisäästlikud lahendused hoiavad kokku ressursse, sh väärtuslikku maad.
Ruumisäästlikud lahendused ja sõidutee laiuse vähendamine võimaldavad ka ruumikitsikuses kavandada tasakaalustatud tänavaruumi ja rakendada võimalikult paljusid giidi põhimõtteid. Ka uutel planeeritavatel tänavatel võiks eeskuju võtta ajaloolisest linnaruumist ja vältida ruumiga priiskamist. Ruumisäästlik on elementide ja lahenduste kombineerimine – näiteks haljastuse, peatumiskohtade ja viibimisruumi põimimine.
3-1 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval on iseloomulik rahustatud liiklus, siin valitseb loomulik ja tähelepanelik üksteisega arvestamine. Sobilik on kavandada kahesuunaline tänav ühe sõiduraja laiusena, möödumisvõimalusega või ühesuunalise tänavana. Möödumisvõimalusena võivad toimida sissesõidud kinnistutele ja autoväravate esised alad. Vajadusel võib selleks projekteerida sõiduraja laienduse teistsuguse katendina või taskutena. Liikluskorraldust saab vajadusel organiseerida eelistatud sõidusuuna määramisega.
Ratturitele on kodutänaval vaja alati tagada kahesuunaline liiklus ja lisaruum vastutulevast autost möödumiseks. Rattatee kavandamisel peaks ühesuunalisel tänaval olema rattatee vaid vastupidises suunas liikumiseks ning kahesuunalisel kitsal tänaval peaks rattatee olema vastutulevast autost möödumiseks mõlemas suunas kasutatav.
Ühiskasutuses ruumilahendused on ruumisäästlikud – nende kasutamist tasub kaaluda.
3-2 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval on üldine põhimõte, et tänavaruum kuulub jalakäijatele ning autod on selles ruumis külalised. Tänavaruumi kujundamisel tuleks eelistada ühiskasutusega ruumilahendusi, kus kõik liiklejad – jalakäijad, ratturid ja mootorsõidukid – liiguvad ühes ja samas ruumis. Ratturite ja autode ühine liikumisruum on sellises kontekstis loomulik ja hästi toimiv lahendus.
Linlikul kodutänaval on ühiskasutusega ruumile lisaks sageli ka eraldatud kõnnitee või kitsamad liikumisrajad. Ühiskasutusega ruumi korral võib eraldatud kõnnitee paikneda vaid ühel tänavapoolel, kuid see peab olema piisava laiusega, et tagada mugav ja turvaline liikumine. Kõnniteed võivad puududa üksnes sõidukite väikese kiiruse korral.
Eraldi parkimiskohtade kujundamise asemel on sobivamad parkimisribad, peatumine on üldjuhul võimalik sõiduteel, sissesõiduväravate ees ja muudes laiemates kõvakattega kohtades. Väikeste kiiruste korral ei vaja haljastus ega peenrad puhverala – sobivad ka kitsad haljasribad.
Vähendada kõvakattelist ala või vältida selle laiendamist, eesmärgiga anda rohkem ruumi haljastusele, vältida kuumasaari ning immutada rohkem sademevett.
3-3 Linlikul kodutänaval
Kõvakattega liikumisalad võiksid olla võimalikult väikese pindalaga (vältida olemasoleva kõvakatte laiendamist). Madala liikluskoormusega alad, parkimisalad ja sissesõidud projekteerida üldjuhul vett läbilaskva kattega. Kaaluda tasub olemasoleva kõvakatte kitsendamist ning liikumisruumist välja jääva kõvakatte asendamist vett läbilaskva katte ja haljastusega (sh puude, põõsaste ja rohttaimede jaoks katte sisse avade lõikamist ja servade haljastamist kitsaste peenardega).
Sõiduteede ja -radade ning pöörderaadiuste liigset laiust tuleks vältida. Sõidutee projekteerida võimalikult kitsana ning kasutada tee visuaalse kitsendamise võimalusi, näiteks erineva katendi abil. Baasväärtusena, mille suhtes lahendusi kaaluda, võib arvestada, et sõidutee laius moodustab umbes kolmandik kogu tänava ristlõikest ning ühe sõiduraja laius on umbes 3 m. Projekteerimisel võib lähtuda giidis toodud ruumisäästlikest mõõtudest.
3-4 Linlikul kodutänaval
Sobilik on sõiduruumi täiendav visuaalne kitsendamine eristuva kattega – näiteks sillutiskatte või teekatte märgistuse abil. Kavandada võib lokaalseid kitsendusi ehk „väravaid“.
Ristmike ja pöördealade kujundamisel tuleks kasutada lahendusi, mis ei soosi suuri pöördekiirusi. Pöörderaadiuste kavandamisel lähtuda sõiduautodest, kuid lahendus peaks võimaldama ka pääste- ja prügiautode manööverdamist.
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks. Igale tänavale tuleks lisada linnaloodust ja looduslike elemente, et aidata vähendada saastatust, toetada elurikkust, kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas jahutada linnaruumi ning pakkuda inimestele meeldivat ning tervist toetavat tänavaruumi.
Tunnetatav osa ruumist võiks olla haljastatud – loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest ning püüavad kinni osa tolmust ja sademeveest.
4-1 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval on oluline tagada kõrghaljastus. Kõrghaljastuse alune ruum võiks olla vett läbilaskev looduslik pinnas, mis tagab puudele vajaliku veevarustuse ja toetab loodusliku alustaimestikukoosluse kujunemist.
Linlikul tänaval võib vajadusel haljastuse rajamisel kasutada tehnilisi erilahendusi (nt olemasoleva või istutatava puu juurestiku kaitse, geokärje kasutamine tänava konstruktsioonis, trasside kaitsmine tehnovõrkudele haljastuse istutamisel). Kui trasside tõttu ei ole võimalik puid istutada, saab kasutada põõsaid (nt tüvivorme) ja rohttaimi. Madalhaljastus paikneb üldjuhul tänava servades, kus kasvumuld liitub kinnistute haljastusega ja lumetõrje mõju on väiksem. Haljastuse vigastamise vältimiseks lume vallitamisel tuleks haljastuses kombineerida erineva kõrgusega taimi ja elemente, mis lumikatte korral välja paistavad.
Taimekooslused: haljastuses tuleks eelistada esmalt olemasolevat haljastust (sh põõsastikke ja rohttaimekooslusi) ning uute lahenduste puhul kasutada omamaiseid liike, mis on asukohale iseloomulikud, toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied) ja saavad iseseisvalt hakkama.
4-2 Linlikul kodutänaval
Kuna sellised tänavad paiknevad sageli tihedama hoonestusega või korterelamute piirkonnas, tasub tähelepanu pöörata taimekoosluste pakutavatele looduse hüvedele, millele nende piirkondade elanikel võib olla piiratud ligipääs. Koosluste loomisel tasub julgelt kasutada viljapuid, marjapõõsaid, tee- ja maitsetaimi. Taimekooslused peaksid õitsema võimalikult pikalt kogu vegetatsiooniperioodi vältel, et tolmeldajad saaksid samas piirkonnas elada terve elukaare jooksul.
Hooldusrežiim: tänavahaljastuse hooldus peab arvestama tänava linnaruumilist konteksti ja tänavatüüpi. Tänavahaljastus ja selle hooldus peavad toetama elurikkuse säilimist ja arengut ning tagama elusloodusele kestlikud elupaigad ja toidulaua. Juhul kui tänav asub aedlinnas või rohke haljastusega alade vahel, võib haljastuslahendus ja selle hooldus olla lihtsam.
4-3 Linlikul kodutänaval
Hooldusrežiim kodutänavatel võiks olla võimalikult lihtne, mosaiikne, looduse rütme arvestav ja mitmekesisust soodustav ning inimesele huvitav ka silmakõrgusel. Koosluste rajamisse ja hooldusesse on igati tervitatav kaasata kohalikke korteriühistuid.
Linnaloodus ja elupaigad: linnaloodusel saab olla väga palju rohkem funktsioone kui lihtsalt kohatäide muudest funktsioonidest üle jäävatel pindadel. Linnaloodus peab olema elupaik mitmetele liikidele, olemisruum inimesele, mängupaik, looduse hüvede pakkuja linnas – mitte lihtsalt tänava roheline taust dekoratiivses tähenduses. Linnaloodus saab olla osa rohevõrgustikest ja tuleb olla kindel, et uued lahendused ei tekitaks sellesse võrku kompenseerimatuid katkestusi. Tasub kaaluda ümberistutusi (ka vanade puude puhul), samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
4-4 Linlikul kodutänaval
Looduslikke liike toetavad elemendid – nagu kännud, elustikutüved, kivirahnud ja tehiskivid – tuleks integreerida maastikuarhitektuuri lahendustesse, kasutades linlikule tänavale sobivaid esinduslikumaid ja vastupidavamaid lahendusi. Väikesed rohelapid toimivad teistele liikidele „astmekividena“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Kavandada liikidele lihtsaid liikumisvõimalusi (avaused aedades-plankudes, madalad äärekivid jms).
Veekogud: tänavaruumis olevad veekogud tuleks säilitada, parandades nende ökoloogilist seisundit ja suurendades rekreatiivset väärtust. Veekogud koos looduspõhiste sademeveelahendustega on osa sinirohevõrgustikust, mis seob tänavaruumis asuvad veekogud ühtseks tervikuks.
4-5 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval paiknevad veekogud saavad olla looduslähedased, kuid samas linliku esteetikaga. Peab olema tagatud erinevate kasutajatele sobiv juurdepääs veekogule, et kohalikud elanikud saaksid vahetult loodusega kokku puutuda.
Taskupargid ja platsid: väikesed rohelapid ja haljastatud teeservad on teistele liikidele „astmekivideks“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Tänavanurkadesse, tänavate keskele ja mujale võiks rajada taskuparke ja haljastatud platse, mis toimivad esmase puhkealana ja igapäevase sotsiaalse linnaruumina. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist tänavaruumi taskutena.
4-6 Linlikul kodutänaval
Taskuparkide ja platside loomist saab soodustada tänavate geomeetria abil või liikluskorralduse muutmisega, kodutänaval ka tänavaotste sulgemisega autoliiklusele. Kaaluda tasub ristmikul tänavaruumi laiendamist platsiks krundi nurkade “äralõikamisega”. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist taskutena tänavaruumi. Muru tuleks kavandada vaid kasutuseks – näiteks pikniku pidamiseks või istumiseks –, mitte pelgalt kohatäiteks.
Liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad haljastada kodumaiste madalate rohttaimekooslustega; sobivad ka ruderaaltaimed ja nende sordid, mis on rasketele tingimustele väga vastupidavad.
4-7 Linlikul kodutänaval
Üldjuhul lihtsatel kodutänavatel liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad puuduvad. Sobivad on liikluse rahustamiseks sõiduruumi kitsendavad ja sirgeid lõike lühendavad liiklussaared / tänavaruumi kitsendused, mis on otstarbekas haljastada ja kujundada istumiskohana vms.
Trasside kujad: haljastamisel tuleb lähtuda trasside reaalsetest mõõtmetest ja nendega seotud riskidest ning leida koostöös trassivaldajaga võimalusi sobiva haljastuse rajamiseks.
4-8 Linlikul kodutänaval
Valgustus- ja elektripostid võivad olla suurepärane konstruktsioon, mille külge riputada ja kinnitada haljastust ja linnamööbli elemente või pesakaste. Kasutada lihtsalt asendatavat / taastatavat haljastust.
Vaimne tervis: mida rohkem on tänavaruumis erinevaid taimekooslusi, seda parem on see inimese vaimule ja meeleolule.
4-9 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval tuleks esmaseks prioriteediks seada mitmekesisus – nii inimese kui ka teiste liikide vaatest. Kodutänava skaalas on ka väga väikesed detailid suure mõjuga. Linlikul kodutänaval võib kiireks lahenduseks olla ka lihtsalt monokultuurse muru asendamine elurikkamate kooslustega – seda sageli ka ilma lisainvesteeringuta, näiteks haljasalade hooldusrežiimi muutmise kaudu mosaiikseks ja looduse rütme paremini arvestavaks.
Inimesed eksivad ikka – avariid juhtuvad seal, kus kokku saavad aktiivsed vead (juhtimisega seotud) ja passiivsed vead (keskkonnaga seotud). Ruum tuleks kujundada nii, et eelkõige kiirema sõiduki juht valib vaistlikult ohutu kiiruse ja suhestuks õigesti teiste liiklejatega. Nii andestab ruum ka kergemad eksimused, vähendab tuntavalt vigastusi õnnetuste korral ning püsib ohutu ja toimiv ka eriolukordades, näiteks jalakäija või ratturi juhuslikul ebatäpsusel, kiirabi või eritranspordi liikumisel jms.
Kiirus tuleb viia kooskõlla tänavaruumiga. Linnades ja asulates tuleks tänavad projekteerida sellise liikumiskiiruse järgi, mis vastab tänava funktsioonile, ruumilisele iseloomule ja kasutajate vajadustele – suurema kohaväärtusega tänavatel, elupiirkondades ja segakasutusega tänavatel tähendab see enamasti kiirust kuni 30 km/h, samas kui suurema läbilaskevõimega tänavatel võib sobiv kiirus olla veidi suurem, kuid siiski inimmõõtmeline ja ohutust tagav.
Tänava geomeetria, sõiduradade laius ja ruumielementide paigutus peaksid suunama juhte piirkiirust iseenesest järgima. Väiksem kiirus laiendab juhi vaatevälja, muutes lihtsamaks jalakäijate, tänaval liikuvate laste või ristmikul olevate jalgratturite märkamise, ja loob rohkem ruumi inimlike eksimuste andestamiseks – olgu eksijaks jalakäija, rattur või autojuht.
5-1 Linlikul kodutänaval
Kodutänava puhul on juurdepääsu- ja elufunktsioon olulisemad kui liikumisfunktsioon. Linlikul kodutänaval on ohutuks ja sobivaks sõidukiiruseks vahemik 15–30 km/h. Kodutänaval on oluline piirata läbisõitvat liiklust, et luua turvaline ja inimsõbralik linnaruum.
Liikluse rahustamine peaks olema läbiv põhimõte. Rahustavad elemendid – nagu füüsilised takistused, kõrgendused, kurvid ja visuaalsed kitsendused – aitavad kiirust vähendada ning suurendada liiklusohutust. Sellised lahendused on vajalikud kõigil tänavatel, mitte ainult probleemsetes lõikudes.
5-2 Linlikul kodutänaval
Kasutada võib erinevaid liikluse rahustamise võtteid (künnised, šikaanid, kitsad rajad, erinevad katted, haljastus jne), sest ainuüksi kiirusepiirangu märk ei ole piisavalt tõhus: juhid reageerivad pigem keskkonnale ja tee geomeetriale kui märkidele. Seetõttu võiksid kiiruspiirangud olla kombineeritud füüsiliste ja psühholoogiliste takistustega, mis loovad juhile tajutava vajaduse kiirust vähendada. Liikluse rahustamine sõidukiirusest kinni pidamiseks ja ohutu keskkonna tagamiseks peaks olema projekteerimisel läbiv põhimõte..
Asulatesse või elukvartalisse sisenemisel tasub kasutada ruumilisi kitsendusi. Tee kitsendamine sissesõitudel (nn väravaefekt), kurvilised teelõigud, kujundatud haljastus ja linnamööbel aitavad juhtidel tajuda, et nad sisenevad rahulikuma liiklusega keskkonda.
5-3 Linlikul kodutänaval
Tänavatüübi muutumisel tuleks kasutada selgeid ruumi kitsendavaid meetmeid (viraaže), linnamööblit ja kujundatud haljastust. Optilised kitsendused – näiteks erinevad teekatte värvid, valged triibud, puud või tänavamööbel – loovad visuaalse surve, mis suunab juhte kiirust alandama.
Vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal. Liikujate hierarhiast lähtuv ruumilahendus aitab tagada ohutu liikumisruumi: esikohal on jalakäija, viibija, siis rattur, ühistranspordi ootaja, ühistransport ning alles seejärel muud sõidukid. Jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteedina arvestavad lahendused hõlmavad kergeid teeületusvõimalusi ning turvalisi rattaradu.
5-4 Linlikul kodutänaval
Andestavas tänavaruumis on jalakäijal, jalgratturil või autojuhil ruumi eksida, ilma et see tooks kaasa tõsiseid tagajärgi ega lõppeks õnnetusega. See hõlmab näiteks visuaalselt ja füüsiliselt rahustavaid elemente (nt kitsamad sõidurajad, haljastus ja künnised), kiirusepiiranguid ning liiklejate loomulikke trajektoore toetavat ruumiplaneerimist, mis aitab vältida konflikte ja suurendab kõigi turvalisust. Kodutänaval tuleks eelistada jagatud ruumi lahendusi, kus kogu liiklus toimub aeglasema liikleja tempos. Füüsilisi eraldusi tuleks minimeerida, soodustades liiklejate loomulikku koosliikumist. Liiklusvoogude pehmeks suunamiseks sobivad haljastus ja pinnakatte vaheldus. Eraldatud liikumisruumide korral suurendavad ohutust tõstetud ülekäigud ja teekitsendused.
Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel lähtutakse nende inimeste vajadustest, kellel võivad olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. Ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob parema elukeskkonna kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain loob võimaluse igaühel iseseisvalt hakkama saada, samal ajal kui vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal.
Nõrgimast kasutajast lähtuv linnaruum tagab iseseisvuse ja heaolu kõigile. Kõigi – sealhulgas 80-aastaste eakate, 8-aastaste laste ning liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste – vajadusi arvestav tänavaruum soodustab erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi ja suhtluse tekkimist ning soodustab igapäevast iseseisvat hakkamasaamist.
6-1 Linlikul kodutänaval
Liiklust rahustavad lahendused ja väga väikesed sõidukiirused loovad turvalise keskkonna ka neile, kes ei pruugi liiklusreegleid täielikult tunda. Sobivad aeglustatud liikumiskoridorid ning võib kaaluda ka autoliikluse tupiktänavaid. Pinkide ja puhkealade juures tuleks arvestada ruumivajadusega ratastoolide ja lapsevankrite jaoks, et tagada ligipääsetavus ja kaasav keskkond kõigile kasutajatele.
Linlikul kodutänaval, kus jalakäijal ja ratturil on niigi selge eelis, võib siiski kaaluda kõnnitee eraldamist sõiduteest teist tüüpi katendi abil. Ristumisel tüübilt lihtsama tänavaga tasub ristumiskohtades seada esikohale kõnnitee jätkuvus ning toetada jalakäijat sõidutee kitsenduste, tõstetud ristmike, katendi jätkumise ja muude meetmetega.
Tänavaruum peaks toetama kõige nõrgemat ja aeglasemat liikujat: vajalikud on jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteetseks seadvad lihtsad teeületusvõimalused, turvalised rattarajad.
6-2 Linlikul kodutänaval
Lahendus peaks arvestama, et kodutänaval kasutavad jalakäijad (sh mängivad lapsed) ja ratturid kogu tänavaruumi. Tänavaületus võiks olla mugav ja loomulik igas kohas – kas ilma äärekivideta, 0-kõrgusega või madala servaga lahendusena. Autojuht võiks end sellises ruumis tunda külalisena – seejuures olla tähelepanelikum ja ettevaatlikum.
Lähtuda tuleks universaaldisaini seitsmest põhimõttest, tagades uksest ukseni terviklikud ja astmeteta teekonnad. Universaaldisaini põhimõtetest lähtuv tänavaruum pakub lisaks ohutule liikumisele ka intuitiivset ja üheselt mõistetavat keskkonda, kus on arvestatud kõigi kasutajate vajadustega.
6-3 Linlikul kodutänaval
Sellise ruumi omadused hõlmavad selgeid ja eristatavaid visuaalseid, auditiivseid ja taktiilseid juhiseid, mis toetavad orienteerumist ning iseseisvat liikumist. Samuti pakub neist põhimõtetest lähtuv tänavaruum piisavalt puhkealasid, keskkonnale omaseid turvavööndeid ja ligipääsetavaid teenuseid, mis loob turvalise ja kaasava keskkonna. Universaaldisaini põhimõtetele rajatud tänavaruum soodustab lisaks iseseisvale liikumisele ka sotsiaalset aktiivsust ning loob võimaluse igal inimesel tunda end kogukonna osana ja osaleda igapäevastes tegevustes mugavalt ning turvaliselt.
Nõrgimast kasutajast lähtuv tänavaruum on kasutajat kaasava lähenemise tulemus. Kasutajate varane kaasamine sisendi korjeks ja lahenduste testimine iteratiivses arendusprotsessis tagab, et kõige nõrgemast kasutajast lähtuv lahendus toimib ka reaalses mitmekesises kasutuskeskkonnas.
Jalakäijad moodustavad kõige universaalsema ja samas haavatavama liiklejate rühma – siia kuuluvad kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendite kasutajad, linnaruumis aega veetvad inimesed ja ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Tuleks kavandada jalakäijate liikumiseks sidus ja tihe võrgustik koos kergete teeületuse võimalustega, mis on kogu linnaruumi toimivuse põhialus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades.
Kõnnitee tähtsus: Kõnniteed moodustavad suurema ja keskse osa inimese liikumisvõrgustikust linnas. Sobiva kõnnitee laiuse määramine on otsus, mis eeldab ruumikasutajate ootuste ja vajaduste mõistmist ning ümbritseva konteksti põhjalikku arvestamist – sealhulgas kõnnitee servade iseloomu, külgnevate hoonete ja rajatiste paiknemist, haljastuse ja katendite lahendusi, kasutajate hulka ja liikumisviise, ruumikasutuse eripärasid, kogu tänavaruumi laiust ning soovitud liikumiskogemust.
7-1 Linlikul kodutänaval
Kodutänav on üldjuhul loomulik ühiskasutusega tänavaruum, kus kõnnitakse ka sõiduteel, arvestades samal ajal sõidukitega. Sõidukeid käsitletakse külalistena, kes peavad hoidma turvalist kiirust, märgates ja austades kõiki teisi. Kodutänava hoonete ees või haljasribal võib rahulikumaks kõndimiseks olla eraldi kõnnirada. Sõidukite liikumiseks mõeldud teeosa on soovitatav selgelt ja arusaadavalt tähistada. Pimedate inimeste jaoks kaaluda kergelt reljeefse tähistuse võimalusi.
Linlikul kodutänaval võiks kaaluda kõnnitee rajamist ka tänava ühiskasutuse korral, kuid kui ühiskasutuses liiklusruumi ei ole, peab laiem kõnnitee olema vähemalt ühel pool tänavat. Arvestada tuleb, et see kõnnitee peaks toimima jalakäijate promenaadina, võimaldades mugavalt kahekesi kõrvuti kõndimist mõlemas suunas, ratastooliga liikumist ning koolieelikute rattasõitu.
Jalakäijate teekondade jätkuvus. Jalakäijate teekonnad peaksid tänavaruumis olema loogilised ja järgima loomulikke liikumise soovijooni. Tuleks vältida teeületuse hakkimist erinevate katendite ja äärekividega – ülekäigukoht peaks siduma tänava osi kõigi kasutajate jaoks ning ei tohiks luua liikumisel takistusi.
7-2 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval võib mitmete lahendusega rõhutada eri liiklejate soovitatavaid tervikteekondi, kuid olulisem on see, et kõik liiklejad saaksid kasutada kogu tänavaruumi vastavalt oma vajadustele. Tuleb arvestada jalakäijate liikumisega kogu tänavaruumis ning tagada sõidukite, ratturite ja jalakäijate vastastikune austus, ka juhul kui kõnniteed on eristatud.
Üle ristuvate tänavate tuleks projekteerida jalakäijate ja ratturite eelistusega jätkuv ruum, et liikumisteekond oleks katkematu, sujuv ja selgelt mõistetav. Võimalusel tõsta sõidutee teeületuskohas kõnnitee kõrgusele.
Madalad äärekivid või äärekivideta lahendused sobivad tee ületamiseks ettenähtud kohtadesse ning tänavatele, kus on lubatud tänava ületamine igas kohas.
7-3 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval võiks eelistada tõstetud äärekivideta tänavaruumi. Kui äärekivid on vajalikud sadevee suunamiseks, haljastuse kaitseks, liiklejate eristamiseks või muul põhjusel, siis tasub neid kasutada vaid lühikestes lõikudes, arvestades seejuures inimeste vaba liikumise võimalust üle tänava igas sobivas kohas. Tänavaruumi kasutuse organiseerimiseks, sõiduruumi ja parkimisalade piiritlemiseks ning liikluse rahustamiseks sobib kasutada pollareid, valgustiposte, maste ja teisi sarnaseid objekte.
Tänavaületuse lahendused võiksid olla kerged ja ohutud, mis arvestavad jalakäijate loomulikke liikumissuundi ning tagavad jalakäijatele piisava tihedusega tänavaületuse võimaluse. Ristmikel on oluline tagada mugav jalgsi liikumine kõikides suundades – ülekäigurajad peaksid paiknema võimalikult kõnnitee sihiliselt, mitte nihutatult, ning vajadusel võivad need olla nurga all.
7-4 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval peab toimima liiklejate pidev vastastikune märkamine ja mõistmine. Kodutänavatel sobib ristmikud kujundada kompaktselt ja ületatava sõidutee võimalikult kitsana sõiduradade kitsendamise ja äärekiviraadiuste vähendamise kaudu.
Ülekäigurajad on kodutänaval üldjuhul mittevajalikud, kuid erandjuhul saab neid kasutada kohtades, kus on vaja tagada sõidukite kindel peatumine ja jalakäija muretu ületus ka sõidukite suure arvu korral. Foorid kahjustavad kodutänava olemust ning neid ei tuleks kavandada.
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseprobleemide põhjuseid. Tuleks kujundada linnaruum, mis kutsub liikuma ning soodustab jalutamist ja rattasõitu, et suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust. Tänavaruumi kujundamisel tuleks luua äratuntavaid paiku, sest need tugevdavad koha identiteeti ja kogukondlikkust ning kutsuvad inimesi ruumi kasutama, seal viibima, suhtlema ning suurendavad turvalisust.
Paus ja viibimine. Tänava kõigi kasutajate (sh lapsed, noorukid, täiskasvanud) vaheliseks sotsiaalseks suhtluseks ruumi ja lahenduste kavandamine on oluline osa tänavaruumi kujundamisest.
8-1 Linlikul kodutänaval
Puhkekohad tuleks kavandada nii, et need pakuksid kaitset ja varju tuule, vihma ja päikese eest. Mänguliste elementidena sobib kasutada olemasolevaid looduslikke elemente või väikevorme ning olemiseks ja mängimiseks tuleks eraldada ja tähistada proportsionaalselt rohkem tänavaruumi.
Kokkupuutepunkte loovad elemendid on näiteks pingid, nõjatumiskohad ning võimalusel eri raskusastmega mini-mängukohad (eraldi redel, kiik, kivi, küngas, üksik rulapink, suured kivid, puutüved). Puhkekohad (pingid, servad) tuleks paigutada iga 100 m järel.
Miljöö ja kogukondlikkus. Tänavaruum peaks võimaldama inimestel üksteist näha ja tajuda – mida rohkem silmapaare, seda vähem süütegevut. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust. Tänavaruum tuleks kavandada koostöös kogukonnaga nii, et inimesed ja ärid tajuksid ruumi „oma“ või „hallatavana“, mitte „võõrana“.
8-2 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval on esmaseks prioriteediks seal elavad inimesed ja nende igapäevane välieluruum ning tänavasse tuleks suhtuda kui kodu laiendusse. Kodutänava skaalas on ka väga väikesed detailid suure mõjuga.
Olustik rõhutab linlikku aktiivsust, osalemisvõimalust, „pilku tänaval“, elanike kohalolu. Mööbel on lihtsasti kasutatav, väldib elitaarsust, on kasutajapõhise disainiga, sobib erinevatele vanuserühmadele (seljatoed, käetoed).
Sobilik on piirkonnaspetsiifiline kujundus, mis peegeldab kohalikke väärtusi ja identiteeti, kogukonna tähised – näiteks sildid, infostendid, kunst, ajaloolised viited.
Kogukonnale kuuluvad või nendega seotud elemendid (nt naabrivalve sildid, kogukonnaaed), teadetetahvlid, mööbel või skulptuurid, millel on kohalik tähendus, loovad visuaalse sideme piirkonna lugudega. Kogukonna poolt kujundatud, valitud või tellitud objektid (nt pingid, prügikastid, valgustid) aitavad luua omanäolist tänavaruumi.
Mitmekesisus ja inimmõõde. Kavandada ruum ka külgnevatele äridele ja elanikele, et võimaldada isikupärasemat ja atraktiivsemat tänavaruumi kasutust.
8-3 Linlikul kodutänaval
Tänavruum projekteerida sobivaks jalakäija kiirusel kulgemiseks, inimesele silmakõrguselt vaadeldav, servad-ääred istumiseks-toetamiseks. Eristuvad lahendused saab luua hoonete omanike ja ühistute soovil ning teostusel. Hoida ja tugevdada sidet hoonetega, kavandades aknad tänavale (poed, kohvikud ja elumajad avanevad tänavale, mitte tühi sein).
Mäng tänaval. Tänavaruumi tuleks kavandada arvestades laste liikumisvajadust ja mänguvõimalusi, kasutada võiks mängulisi, liikuvust soodustavaid elemente, mis kutsuvad lapsi tänavat läbima aktiivselt liikudes. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu. Kodutänav on lapse esimene kokkupuude avaliku ruumiga ja seal õpib ta avalikus ruumis liikuma.
8-4 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval pole enamasti vaja eraldi mänguvahendeid projekteerida, kuid üksikud kavandatud elemendid on sobilikud. Tänavaruumi, mis arvestab nii laste kui ka täiskasvanute liikumisvajadusi ja mänguvõimalusi, saab kujundada mänguliste, liikuvust soodustavate elementidega, mis kutsuvad aktiivselt liikuma – ronima, läbi pugema, tasakaalu hoidma. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu. Reljeefiga saab luua hooajalist kasutust – küngas on talvel kelgumägi, suvel ronimiseks; kraav on suvel veemängudeks, talvel piisava vee korral liulaskmiseks jne.
Iga kasutajaga arvestamine ning erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi loomine ja suhtluse soodustamine.
8-5 Linlikul kodutänaval
Istumis- ja kogunemiskohad kavandada asukohtadesse, kus need ei häiri liigselt elanikke ning kus on võimalus vajadusel korraldada ka suurema kõlapinnaga kokkusaamisi (nt tänavafestival). Avalikus ruumis viibimise võimalusi ei tohiks piirata põhjendamatu võõrahirmu tõttu. Pinkide juurde tuleks kavandada ruum ratastoolile ja lapsevankrile.
Linnaruumis esineb pidevalt tarvidus lühiajaliseks peatumiseks – näiteks kauba vedamiseks, inimeste sõidukist väljumiseks, istumiseks ja puhkamiseks, poekottide kohandamiseks või suhtlemiseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada peatumise üldise vajadusega. Head peatumis- ja puhkevõimalused muudavad linna ligipääsetavaks ja külalislahkeks.
Istumine: sotsiaalseid episoode ja puhkamist võimaldavad elemendid on pingid, nõjatumispunktid ja alternatiivsed istumiskohad – suured kivid, astmed, servad. Erinevaid puhkekohti peaks üldjuhul olema igal tänaval.
9-1 Linlikul kodutänaval
Erinevaid puhkekohti võiks olla iga 100 meetri tagant.
Kodutänavatel tasub kaaluda tänavanurkade ja aedade äralõikeid nähtavuse parandamiseks ning nende kujundamist istumiskohtadena, et vältida liiga laugete pöörete võimalust.
Peatumine: igal tänaval ja hoonete sissepääsude juures tuleks luua võimalus sõiduki peatumiseks; suuremate sihtkohtade juures võiks ette näha ruumi ka kastirataste ja rattakullerite peatumiseks.
9-2 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval ei ole üldjuhul vaja eraldi peatumiskohti kavandada. Peatuda saab enamasti sõiduteel, autovärava ees ning ääreribadel vastavalt terviklahendusele, tingimusel, et see ei takista jalakäijate ja ratturite liikumist.
Parkimine: tänaval parkimine on enamikul tänavatel sobiv, kuid see ei tohiks toimuda teiste vajalike teenuste arvelt ega visuaalselt ruumis domineerida.
9-3 Linlikul kodutänaval
Parkimine toimub sõidutee servas, eraldi parkimiskohti pole vaja kavandada.
Hoonetega seotud ruumid:
9-4 Linlikul kodutänaval
Sellistel tänavatel asuvad kohviku välialad enamasti kinnistul või tänavaruumi laienduse alal.
Rattaparkimine: jalgrataste parkimise võimaluste loomine on oluline, kuna see toetab jalgratta kasutamist igapäevase liikumisvahendina ja lisab võimalusi peatumiseks.
9-5 Linlikul kodutänaval
Rattaparkimisvõimaluste kavandamine on sageli vajalik tänaval vaba liikumisruumi tagamiseks, parkimise organiseerimiseks ning ratta toetamiseks ja kinnitamiseks.
Rattaparklate kavandamisel tuleks arvestada erinevate mikroliikuritega, sealhulgas eraldi tuleks käsitleda pika- ja lühiajalisi rattaparklaid ning kasti- ja kaubarataste jaoks vajalikku ruumi. Rattaparklad kavandada ruumisäästlikult. Kasutada üksikuid rattahoidjaid, nt haljasala piiril või tänava servas, mida saab kasutada ka nõjatumiskohtadena.
Erinevate katete kasutamine aitab luua selgemat liikumisruumi, visuaalselt kitsendada ja suunata liikumist, suurendada jalakäijate prioriteetsust ning tänavaruumi atraktiivsust ja esinduslikkust. Tänavaruum kavandamisel tuleks arvestada ruumi intuitiivse kasutusega.
Erineva kiirusega liikumisruumid saab eristada erinevate katete kasutamisega. Tänavaruum peab suunama ruumi kasutajaid „õigetele“ liikumisteedele.
10-1 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval ei ole erineva kiirusega liikumisruumide eristamine kattega üldjuhul vajalik, sest kogu liiklus peaks toimima aeglasemast liiklejast lähtuvalt ühiskasutatava ruumi põhimõttel. Sobivad on lahendused, kus erinevad (soovituslikud) liikumisruumid ja ruumikasutused on markeeritud erineva kattega. Autode ala piiritlemiseks võib kasutada füüsilisi tõkkeid ja elemente.
Linnaruumilise atraktiivsuse suurendamiseks võib kasutada varieeruvaid sillutiskive ja mustreid (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi).
10-2 Linlikul kodutänaval
Sillutist sobib kasutada eelkõige liikumisruumide eraldajana, ohutusribadel, servalahendustes ja viibimisruumide, sealhulgas peatusealade esiletoomiseks. Asulakeskuses, vanalinnas ja miljööalal on sobiv kasutada sillutatud kõnniteid. Muru asemel võiks kavandada mitmekesisemaid haljastuslahendusi.
Liikuja, sealhulgas vaegnägija orienteerumise hõlbustamiseks võib liikumisruumi ja -suunda tähistada erinevate katetega.
10-3 Linlikul kodutänaval
Sobilik on liikumisruumis paiknevad takistused vaid kontrastse kattelahendusega esile tuua.
Kõnni- ja rattatee kate. Sillutiskivide valikul tuleks järgida, et need ei looks barjääre, liigset vibratsiooni ega muid takistusi, sealhulgas kõige nõrgemale kasutajale.
10-4 Linlikul kodutänaval
Sobilik on asfaltkate, kuid ka kõik teised katted sobivad. Kõrguslikult eristamata kõnnitee ja lisa-liikumisraja (kõnniraja) katteks on sobivam sillutis. Kõnnitee sillutamisel kasutada pealt siledaid plaate ja kive, inimeste liikumiseks mitte mõeldud aladel aga murtud pinnaga ebatasast sillutiskivi, munakivi vms.
Sõidutee kate. Sõiduteel võib sillutiskivikatet kasutada liiklust rahustava meetmena ja sõidutee visuaalseks kitsendamiseks.
10-5 Linlikul kodutänaval
Sobilik on asfaltkate; sillutiskivi võib kasutada ka läbivalt, kuid see ei ole otseselt vajalik. Sillutiskatet võib kasutada eelkõige liiklust rahustava meetmena sõidutee visuaalseks kitsendamiseks tee servades ja/või teljel ning tõstetud ristmike, künniste ning teiste liiklust rahustavate lahenduste rajamisel.
Sademevett tuleks suunata, puhverdada ja immutada võimalikult suurel määral. Sademevett võib suunata tänavalt ja katustelt pehme kattega aladele, peenardesse ja haljasaladele kastmiseks, immutamiseks ja puhverdamiseks, tagades liigvee äravoolu sademeveekanalisatsiooni.
10-6 Linlikul kodutänaval
Sademevee suunamine on sobiv lahendada kalletega. Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katteid ning sademevee puhverdamiseks nõvasid ja kraave.
Keskkonnasõbralikud katted. Katete valimisel tuleb arvestada nende keskkonnasõbralikkusega, arvestades materjali kogu elukaart.
10-7 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval on üldiselt keskkonnasõbralik valik võimalikult väikese pindalaga kõvakate, mis on lihtsalt parandatav.
Jalg- ja rattateedel tasub kaaluda freesasfalti või pinnatud mustkatte (bituumeni seguga kaetud tihendatud freespuru või graniitsõelmed) kasutamist. Need meenutavad välimuselt ja kasutusmugavuselt tavalist asfaltbetoonkatet, kuid on lihtsamini ja odavamalt hooldatavad. Bituumeniseguga pindamisel sobib kasutada nii freespuru kui ka fraktsioneerimata 0–8 mm graniitsõelmeid, mis on tootmis- või ehitusjäägid ning seetõttu keskkonnasõbralik ja säästlik valik. Suure kasutusega kohtades kaaluda graniitkivisillutist.
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset, ennetada kahjusid ja kohaneda kliimamuutustega, kuid nende rajamine võib olla ühtlasi majanduslikult otstarbekas. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, lähtudes põhimõttest „vesi kui ressurss, mitte probleem“. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sinirohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Linnatänavatel tuleks esimesena alati kaaluda kombineeritud sademeveesüsteeme, mis koosnevad looduspõhistest lahendustest ja sademeveetorustikust. Kui looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamine on asukohast tulenevalt takistatud (ebasobivad ehitus- või hüdrogeoloogilised tingimused, kitsendused, reljeef vms), saab kasutada lahendusi, mille eesmärk on ainult vee ärajuhtimine.
11-1 Linlikul kodutänaval
Soovitatav on kasutada kombineeritud süsteeme, kus sademeveekanalisatsioon ühendab looduspõhised lahendused ja tagab kindla äravoolu suuremate vooluhulkade korral.
Linlikul kodutänaval võib sobivate hüdrogeoloogiliste tingimuste korral kasutada ka immutuslahendusi. Seda soodustavad väike liikluskoormus ja vähene läbiv liiklus ning mõnel tänaval ka suurem vaba ruum, näiteks teede ja tänavate eraldusribadel. Täpsem lahenduste valik sõltub tänava laiusest, asukohast, funktsioonidest jne.
Suurema kõvakatte osakaalu korral on oluline tagada, et looduspõhised sademeveelahendused aitaksid vähendada äravooluhulkasid immutuse ja viivituse teel. Sellega vähendatakse sademeveetorustiku või ühiskanalisatsioonivõrgu koormust olukorras, kus lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem puudub.
Looduspõhine sademevee käitlemine: sademevee suurtest äravoolukogustest tulenevate probleemide vältimiseks, nagu nt üleujutused tänavatel, ületäitunud sademeveekanalisatsioon, kahjud konstruktsioonidele ja ehitistele ning mulla erosioon, saab kasutada tänavaruumis looduspõhiseid ehk säästlikke sademeveelahendusi. Nende lahenduste peamine eesmärk on sademevee kogumine, immutamine ja puhastamine selle tekkekohas ning viibeaja suurendamine. Sellisteks lahendusteks on vastavalt tänavaruumi võimalustele vett läbilaskvad katendid, imbkraavid, vihmapeenrad, kasvukastid, imbväljakud, nõvad, puhverribad, tiigid, sademeveemahutid vms, mida saab vajadusel kombineerida sademeveekanalisatsiooniga. Ka liiklussaared ning sõidu- ja kõnnitee eraldusribad võivad kombineeritud lahendustes toimida sademevee puhveraladena. Kõigil pindadel, mis ei ole aktiivse liikumise alad ega viibimisruumid, tuleks kaaluda haljastuse, vett läbilaskvate katete ja muude looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamist.
11-2 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval on soovitatav kavandada ruumisäästlikke ja kombineeritud sademeveelahendusi. Kinnistute ja kõnniteede eraldusribadel saab ruumi olemasolul kasutada kitsamaid lineaarseid nõvasid. Sõiduteede äravoolu saab käidelda teeäärsetes vihmapeenardes. Samuti saab sademevee äravoolusüsteemi osana istutada tänavapuid või tagada tänava rekonstrueerimisel vihmavee juurdepääs olemasolevale kõrghaljastusele. Need lahendused annavad lisandväärtuse ka sõidutee ja kõnnitee eraldajatena.
Kui sademeveelahendus on rajatud nn taskutena sõiduteele, toimib see lisaks veekäitlusele ka parkimiskohtade eraldajana ja liikluskiiruse rahustajana. Hoonete kõrvale, näiteks kõnniteede äravoolu puhverdamiseks, saab kavandada ka aluspinnasest veekindlalt eraldatud vihmapeenraid (et vältida konstruktsioonide kahjustusi), mis on drenaaži ja ülevoolu kaudu ühendatud sademeveekanalisatsiooniga.
Katuste sademevee käitlemine. Tänavale jõuab oluline hulk sademeveest tänavaäärsetelt katustelt ja kruntidelt. Katustelt tulevat vett ei ole mõistlik suunata otse kõnni- või sõiduteele. Vihmaveesüsteemi eesmärk on suunata katusele sadav vesi eelistatult vett läbilaskvale pinnale või sademeveetorustikku nii, et tee peal ei kahjustataks muid konstruktsioone ega põhjustataks tänaval liiklejatele ebamugavust või ohtu. Katustelt tuleva vee käitlemine on soovitatav lahendada hoone ja/või krundi piires. Eelistada võiks kohapealset vee kasutamist, puhverdamist ja immutamist ning ainult äärmisel vajadusel otseühendust sademeveekanalisatsiooniga.
11-13 Linlikul kodutänaval
Linliku kodutänava äärsete hoonete katustelt tuleva vee käitlemine tuleks lahendada iga kinnistu piires, võimalusel suunates ülevoolu sademeveetorustikku ekstreemsete sadude korral. Soovitatav on kinnistul rajada hoonetele haljaskatused, koguda vihmavett ning suurendada maksimaalselt vett läbilaskvate pindade osakaalu (nt kasutada haljastuse kõrval ka poorset teekattematerjali). Kui kinnistul on immutus välistatud, on võimalik katuste sademevett koguda ja taaskasutada või rajada puhverlahendusi (nt vihmapeenraid), mis vähendavad vooluhulkade tippe ja aitavad veekogust aurustumise teel vähendada.
Vertikaalplaneering. Tänava tasapinda ei tohi hoonete suhtes tõsta, vajadusel tuleb seda hoopis langetada. Tänavatel, kus hooned asuvad tänavast eemal, võib kokkuleppel arvestada ka kinnistute pinnaga sademevete immutamisel valingvihmade korral.
11-4 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval on oluline vertikaalplaneeringuga tagada, et tänavate sademevesi ei põhjustaks probleeme kinnistutel ega vastupidi. Linlikul kodutänaval võib kokkuleppel kinnistutega kaaluda ekstreemsete sadude korral sademevee puhverdamist nende territooriumil ja võimaluse korral ka sademevee immutamist.
Linlikul kodutänaval tuleb kõvakattega pindade kalded kavandada nii, et vesi liiguks hoonetest eemale. Kõnniteede kalle võiks olla 1,5–2% tänavaääre suunas, et vesi liiguks vett läbilaskvale pinnale või sademeveelahendusse. Sõidutee on eelistatult kumer äärte suunas, soovituslikult 2% kaldega, et tagada vee äravool. Võimaluse korral tuleks kasutada madalaid äärekivisid ja vahesid äärekivides, et vesi saaks takistamatult liikuda kõvakattega pindadelt rohealadele.
Ühistranspordi atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte üksnes ühissõiduki ühenduskiirusest või sõiduvahendi mugavusest. Tänavaruumi kavandamisel tuleks ühendada ühistranspordipeatused ja sihtkohad kasutajale meeldivaks liikumisruumiks.
Tänavaruum, mis ühendab ühistranspordipeatused ja sihtkohad, peaks olema kasutajale meeldiv ja arusaadav ning jalakäija prioriteetsusega arvestav katkestusteta liikumisruum. Kõnniteed peaksid olema hea kujundusega, laiad, istumisvõimalustega ja pritsmevabad.
12-1 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval reeglina ühistransporti ei ole. Kui ühistransport erandina kodutänaval liigub või on sinna kavandatud, peab selle kiirus vastama kodutänava tingimustele. Liikumisruumide eristamisel tuleb aluseks võtta jaotustänava kavandamise põhimõtted.
Rattad, mikroliikurid ja muud väiksema ruumivajadusega sõidukid on olulised, sest on lühikestel vahemaadel ja linnakeskustes kõige kiiremad ning paindlikumad. Tänavaruumi kavandamisel tuleks neid eelistada teistele sõidukitele, et jätta rohkem ruumi inimestele. Suurem ratturite ja mikroliikurite arv tähendab vähem sõiduautosid ning sageli ka väiksemaid ummikuid. Selleks tuleks kavandada läbimõeldud ja terviklik rattataristu, mis soodustab viisakat liikluskultuuri ning suurendab kõigi tänavakasutajate ohutust ja mugavust.
Rattur ja mikroliikur peab igal tänaval saama liikuda meeldivalt ning ennast ja teisi ohtu seadmata, vajadusel kasutades kogu tänavaruumi – kõnniteed, rattateed ja sõiduteed. Rattatee olemasolul liigub rattur rattateel. Rattaliiklusele on omane sihtkohtade vahetu ühendamine, mistõttu peaks ratturil olema võimalik igas sobivas kohas sõit lõpetada ja jätkata teekonda jalakäijana. Tänavaruum peaks toetama kogu rattataristut: lisaks liikumisele võimaldama ratast parkida, toetada, lukustada ning suurematel tänavatel ka hooldusjaamades hooldada.
13-1 Linlikul kodutänaval
Rattatee on kodutänaval erandlik, ratturid liiguvad üldiselt sõiduteel. See kuidas on lahendatud ühiskasutusega ruumi ristumine teise (suurema) tänavaga määrab sageli ära, kas rattur tunneb end mugavalt ja turvaliselt või mitte. Autojuhtide tähelepanu tõstmiseks võib kasutada kattemärgistust. Rattatee või rattaraja olemasolu korral tuleks kinnistute sissesõitude ületamisel jalgratta- ja kõnnitee projekteerida läbiva ja katkematuna; mahapöörded lahendada üle äärekivi ning ilma pöörderaadiuseta või väikese pöörderaadiusega, rõhutades, et teed annavad autojuhid. Suure kasutusega sissesõitudel võib kõnni- ja rattatee teha erinevat värvi, mis on eriti kasulik kahesuunalistel jalgrattateedel.
Rattaliikluse eraldamine. Ratturid tuleks muust liiklusest eraldada kindlasti rattateede põhivõrgus ja ratturite suure potentsiaali korral, või juhul, kui rattur ei tunne end sõiduteel turvaliselt.
13-2 Linlikul kodutänaval
Rattaliikluse eraldamine pole kodutänaval üldjuhul vajalik. Kodutänaval jagab rattur üldiselt ruumi autodega ning tal on lubatud liikuda mõlemas suunas ka ühesuunalistel tänavatel. Ratturid võib muust liiklusest eraldada või seada autodest prioriteetsemaks rattateede põhivõrgus, pikkadel teekondadel ja suure kasutajate arvu korral (jalakäijaid ja rattureid tipptunnil kokku 200/h või rohkem), projekteerides ühesuunalisel tänaval autodega vastassuunaliseks liikluseks eraldatud rattatee või -raja või kujundades kogu tänava rattatänavana.
Mikroliikurid, elektri-, kasti- ja kaubarattad ning pakirobotid peaksid liikuma seal, kus on sarnase liikumiskiirusega liiklejad. Ohutuse tagamiseks tuleb sõiduteel piirkiirust piirata ning piirata sõidukite kiirust ka kõnniteel. Lisaks sõidukiiruste erinevusele peab vältima ka suuri massi erinevusi.
Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi peamiselt vaid trasside ja kujade järgi lahendada. Tehnovõrkude asukohad tuleks valida eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, vältides ebamõistlikke kulusid ja ehitustöid. Tänavaruumi rekonstrueerimise või uuendamise kavandamisel tuleks kaaluda, kas osa trasse saab jätta ehitusmahust välja, ilma et tekiks peatne ümberehitamise vajadus.
Tänavaruumilahendused peavad arvestama tänava ja tehnovõrkude hooldamisega ning võimaldama seda mõistlikult, vähese ebamugavuse või kuluga. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
14-1 Linlikul kodutänaval
Kodutänaval asuvad tehnovõrgud üldiselt tänava keskel teekatte all või õhuliinidena. Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja vajadusel kärpida oksi, mitte latvu.
Linlikul kodutänaval võib hooldust teha käsitsi, kuid tasub arvestada sõidutee masinatega tehtava hooldusega, sh talvel lume tänava serva(desse) sahkamisega.
Kaevude ja rennikanalite asukohad ja lahendused. Projekteerimisel tuleks arvestada tänavaruumis liikuja kasutusmugavust, arhitektuuri ja katete lahendust. Kaevukaaned on libedamad ja ebatasasema pinnaga kui teekate, mistõttu tuleks vältida nende kavandamist sõidujäljele ja eeldatavale pidurdusteekonnale, eriti rattateede puhul.
14-2 Linlikul kodutänaval
Restkaevud tuleks integreerida haljastusega ja vihmapeenardega või kasutada liikumisruumide organiseerimiseks. Avatud rennkanaleid ja restkaevusid tuleks liikumisruumides vältida, sest kogu tänavaruumis liiguvad rattad ja ratastega abivahendid. Kaevuluugid ja kanalisatsioonikatted peaksid olema sellise kujundusega, et avade vahe ei ületaks 0,01 m, vältides seeläbi jalgrataste, ratastoolide, karkude, kontsade jms kinnijäämist restide vahele. Avad restides peavad olema paigutatud peamise liikumissuunaga risti. Rennisüsteemi kaevuluuke ei tohiks paigutada süvenditesse kõnnitee servas.
Valgustid ja valgustuspostide paigutus. Valgustite mastid ja elektri- ning sidepostid on tänaval ruumi võtvad elemendid, mis võivad kujuneda takistuseks headele lahendustele. Ruumi puudusel tasub kaaluda hoonete külge riputatud lahendusi või kõnnitee ruumis väikese läbimõõduga mastide kasutamist. Nende asukohad tuleb kokku leppida juba eskiislahenduses. Valgustite kõrgus peab sobima miljöösse ja arvestama muu hulgas ka hoonete kõrgusega.
14-3 Linlikul kodutänaval
Sobiv on kasutada madalaid valgusteid ja pollareid, et muuta linnaruum hubasemaks ja vältida teiste liikide kahjustamist; sõiduteid võib eraldi mitte valgustada. Postide asukohti kavandades tuleb tagada suuremõõtmeliste autode ja erisõidukite liikumisruum; sõidutee liigse laiuse vältimiseks on mõistlik võimaldada neil ajutist liikumist üle kõnni- või rattatee, sh ristmikel.
Visuaalse müra vähendamine ja vaated. Viidad ja info peavad olema selgelt loetavad, asuma sobivas kohas ja vältima visuaalset ülekuhjamist. Tehnilise taristu elemendid, sealhulgas liikluskorraldusvahendid ja postid, tuleks paigutada kompaktselt ja targalt, eelistades lahendusi, kus üks post või kandur täidab mitut otstarvet. Reklaamikandja asukoht ja tüüp peavad tagama liiklusohutuse ning sobima mõõtmetelt, tüübilt ja asukohalt arhitektuursesse terviklahendusse. Puude, postide ja märkide asukoha ja lahenduste kavandamisel tasub arvestada väärtuslike vaadete, hoonete vaadeldavuse ning hoonetest avanevate vaadetega.
14-4 Linlikul kodutänaval
Kodutänav võiks olla võimalikult märgivaba, projekteerida tuleks vaid hädavajalikud märgid, mis on kõigile liiklejatele selgesti nähtavad. Viidad, liiklusmärgid ja reklaamikandjad tuleks kavandada väiksemad ja madalamad, nii-öelda jalakäija mõõdus.
Taktikalised lahendused ja paindlik ruumikasutus võimaldavad linnaruumi kiiremini muuta ning teevad tänavaruumi kasutamise ajas muutuvatele vajadustele vastavaks ja dünaamiliseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks kaaluda paindlikke ruumi- ja kasutuslahendusi, mida saab rakendada nii projekti osana kui ka eraldi taktikaliste sekkumistena. Need aitavad probleeme lahendada kiiresti, väikese eelarvega ja ajutiste, kuid läbimõeldud tegevustega.
Taktikalised lahendused: taktikalisi lahendusi tuleks kasutada linnaruumis muudatuste kavandamiseks piiratud eelarve ja ajaraami tingimustes, sh kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks ning muudatuste päriselus läbikatsetamiseks ja kaasamiseks.
15-1 Linlikul kodutänaval
Linlikul kodutänaval on kiirete ruumikasutuse muudatustena asjakohased ruumikasutust mitmekesistavad lahendused ja ruumielemendid. Tüüpilised taktikalised lahendused on sõidutee kitsendamine liikluse rahustamiseks ja läbisõidu takistamiseks ning jalakäijate ruumi laiendamine ja tänavaruumi elavdamine haljastuse, linnamööbli ja kohaväärtust toetavate objektide lisamisega.
Haljastuse taktikaliste lahendustena sobivad lillepotid, haljastuskonteinerid ning tänava servadest kõvakatte eemaldamine ja asendamine haljastusega.
Linlikul kodutänaval piisab üldiselt tänavaruumi markeerimisest (joon, värv, kummipollar) või linnamööbli paigaldamisest, puudub vajadus füüsiliste tõkete tekitamiseks.
Kodutänava kasutajateks on peamiselt piirkonna elanikud ning muudatuste mõju on enamasti lokaalne, mistõttu piisab lähipiirkonna ja kogukonna teavitamisest.
Tänavaruum peab olema paindlikult kasutatav ning ohutu ja toimiv ka väiksemate reeglite rikkumiste, eksimuste ja eriolukordade (kiirabi, eritransport, kolimine vms) korral.
15-2 Linlikul kodutänaval
Tänavaruumi liigendus lahendada barjäärideta nii, et eriolukorras oleks võimalik takistusest (nt peatunud autost) mööduda, kasutades vajadusel teiste liiklejate ruumi.
Hooajaline paindlikkus: tänava kasutus, liikluskorraldus ja hooldus peaksid arvestama hooajaliselt muutuva ruumivajaduse, kasutajate profiili ja kasutuskoormusega ning pakkuma sellele vastavat ruumijaotust. Tänava võib näiteks muuta jagatud liiklusruumiks, jalakäijate tänavaks või lubada parkimist sõidurajal.
15-3 Linlikul kodutänaval
Lumikatte korral on sobilik tänava muutmine ühiskasutusega liikumisruumiks ning tänava servade kasutamine lume lükkamiseks; talveperioodil võib osa tee laiusest jätta lumest puhastamata, et see toimiks kelgu- ja suusarajana.
Nädalapäeva- ja kellaajapõhine paindlikkus: parkimist, peatumist ja pöördeid võib lubada või keelata kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, näiteks tipptunni välisel ajal või tänava hoolduse lihtsustamiseks.
15-4 Linlikul kodutänaval
Võib kaaluda tänava ajutist sulgemist autoliiklusele kokkulepitud kellaaegadel (nt tipptunni välisel ajal, nädalavahetusel) lihtsalt teisaldatavate elementidega, et anda tänav elanike kasutusse ja lubada lapsed mängima.
Teenindus- ja päästeautode läbipääs ning juurdepääs: tuleb tagada igal tänaval, koos nõuetekohase manööverdusruumi ja pöörderaadiustega. Teenindus- ja päästeautod võivad vajadusel kasutada kogu tänava vaba liikumisruumi, kuid igapäevast liikumisruumi ei tohiks kavandada nende järgi.
15-5 Linlikul kodutänaval
Lubada teenindusmasinatel (prügiauto) ja päästeautodel liikuda kogu tänavaruumi kasutavalt.