/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
Keskmise liiklusväärtusega ja keskmise kohaväärtusega tänav, mis pakub tasakaalustatud linnaruumi kogemust ja toetab nii liikuvust kui ka kohalikku elu.
Linlik jaotustänav on keskmise liiklusväärtuse ja mõõduka kohaväärtusega asula eri piirkondi ühendav tänav või tänavalõik, mille ääres asuvad sihtkohad, ühissõidukipeatused ning mis asub jaotustänaval. Sellisel tänaval on enamasti keskmisest rohkem mootorsõidukeid ja jalakäijaid. Hästi toimiv linlik jaotustänav toimib asula sisese olulise liikumisteena, olles samal ajal elav, turvaline ja hästi korraldatud mitmekesine linnaline keskkond, mis võimaldab kõikide liikumisviisidega lihtsat ligipääsu teenustele ja kauplustele. Tänava ääres asuvad mõned sihtkohad, esimese korruse äripinnad, mille sissepääsud avanevad otse tänavale.
Liiklusväärtus
Jaotustänava liiklusväärtus tähendab liikuvuse teenimist linnaasumi kontekstis. Jaotustänav võimaldab ühistransporti asumis, sõidukite pääsu kodutänavale ning inimeste kiiret liikumist ühistranspordipeatustest kodutänavale. Jaotustänavaks võib liigituda ka ettevõtlus- ja tootmisala juurdepääsutee.
Kohaväärtus
Linlik kohaväärtus tähendab tänava mõõdukat ruumilist, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Selline tänav mõjub tasakaalus linnaruumina, kus jalgsi või mitmesuguste liikumisvahenditega saab üksteist ohustamata eri suundades liikuda ja ka peatuda, üldjuhul leidub ruumi ka haljastusele ning niisama olemiseks ja kohtumiseks.
Näide:
Foto
Näide:
Tänavagiidi põhimõtted linlikul jaotustänaval
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on omavahelises tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Tänav on ühine ruum, millel on tähtsus nii ühiskonna, linnalooduse kui ka iga kasutaja jaoks. Selle mõistmiseks, kavandamiseks ja muutmiseks tuleks projekteerimise tiimi kutsuda eri valdkondade eksperdid loovat koostööd tegema. Hea tänavaruum on loomulik osa linnavõrgustikest, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ja toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete.
Vajalikke eksperte kaasav projekteerimistiim tagab sobiva projektlahenduse. Projekteerimistiimi ja tellitavate projektiosade koosseis sõltub tänavatüübist.
1-1 Linlikul jaotustänaval
Ruumilise tervikvisiooni tagamiseks jaotustänaval on vajalik avalikkuse kaasamine ning linnaruumilistest eesmärkidest lähtumine.
Vajalik on erinevate kompetentside loominguline koostöö ning tervikliku ruumilise visiooni hoidmine projekti eri staadiumites ja mõõtkavades. See eeldab arhitekti või maastikuarhitekti ja teedeinseneri ning vajadusel teiste asjatundjate loovat koostööd.
Tänavaruum peaks olema ruumiline tervik, mis võimendab miljööd ning toob kohaväärtused loogiliselt esile – sealhulgas säilitab ja avab vaated ning loob maamärke. Üks tänavaruumielemendi halb lahendus võib rikkuda kogu tänavaruumi kogemuse. Projekteerimisel tasub teekonnad läbi mõelda iga kasutaja vaates. Tänava elementide omavahelisel sidumisel, projekteeritava tänava liitmisel olemasoleva linnaruumiga ning tänava erineva kohaväärtusega lõikude üleminekutel tuleks pöörata tähelepanu sellele, et need toetaksid tänava terviklikku kasutamist ega looks barjääre. Ruumilise terviku lahendamine, põimides kokku väga erinevaid tehnilisi, looduslikke ja kogukondlikke aspekte, on arhitektuurivaldkonna kompetents.
1-2 Linlikul jaotustänaval
Linliku tänava ruumiline terviklahendus nõuab ristlõigete ja plaanilahenduste terviklikku käsitlemist, kujundades hoonete ja maastikega seotud erinevaid kohti.
Tänavaruumi kavandamist alustada tänava servadest, arvesse võtta hoonete arhitektuuri, maa-alade funktsioone ning hoonetevahelise ruumi mõõtmeid. Tänavaruumi geomeetria, sealhulgas tänava telg, tuleks kavandada tänava servade ja terviklike ruumide järgi. Sõidutee serv, rattatee, katendid, valgustid, puuderead ja muud tänavaelemendid tasub üldjuhul joondada hoonete fassaadidest või mingist arhitektuursest ideest lähtuvalt. Vältida põhjendamatut looklevust.
1-3 Linlikul jaotustänaval
Linlikul jaotustänaval on oluline ruumielementide joondamine intuitiivsete ja selgete liikumisteekondade loomiseks, eriti ühistranspordipeatuste juures, näiteks rattateede projekteerimisel. Sõidutee lauged lahendused on õigustatud üksnes tulenevalt hea tervikruumi eesmärkidest, nt aeglase kiiruse tagamiseks, hoonete või ruumiliste seoste esiletõstmiseks, jalakäijate ja haljastuse ruumi ja laiendamiseks.
Tänav on osa toimivatest (ja tulevastest) võrgustikest, mistõttu tähendab iga muutus mõju suuremas ulatuses kui konkreetne projektala. Hea tänavaruum on tunnetatav linna (linnavõrgustikest, hoonetest, parkidest, veekogudest ja muust koosnev keerukas ja muutuv ruumiline struktuur) loomuliku osana, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ning toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete. Kavandamist tasub alustada tänava võrgustikulise rolli väljaselgitamisest. Võrgustike terviklikkust tuleb hoida ja tugevdada, muudatuste korral vajadusel ka kompensatsioonimeetmeid rakendades.
1-4 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänav on oluline nii piirkondlike, elukeskkonda toetavate võrgustike kui ka asulavõrgustike osana. Projekteerimisel tuleks eriliselt hoolitseda piirkondlike võrgustike toimimise eest, sest need kipuvad asulavõrgustike „varju“ jääma. Tagada tänavaruumi mõlema poole sidusus koos liikluse toimimisega.
Ristmikud ja liikumisteed tuleks projekteerida nii, et olulised, sh ajaloolised liikumissuunad säiliksid loomulikena.
1-5 Linlikul jaotustänaval
Ristmikku tuleks käsitleda kompaktse arhitektuurse lahendusena, kus tänavate hierarhia ja jalakäijate liikumisteed on selgelt esile toodud ning jalakäijateruum on katkematu. Oluline on hoida jalakäijate ja ratturite liikumissuunad loogilised ja intuitiivselt mõistetavad.
Lammutada on lihtne, kuid taastada keeruline, kulukas, aeganõudev - sageli ka võimatu, sest kaduda võib ruumi tunnetuslik väärtus. Olemasoleva silmaspidamine tähendab väärtuslike või iseloomulike struktuuride, linnalooduse, väljakujunenud mikrovõrgustike, maamärkide, materjalide säilitamist, kasutamist ja taaskasutamist maksimaalses mahus.
Olemasolev linnaloodus: säilitada elus ja eluta loodus ning kujundada lahendus nendest lähtuvalt. Puud, põõsad, rohttaimekooslused, muld, kivid, rändrahnud ja looduslikud veekogud on väärtused, mille asendamiseks kulub aastakümneid, nende likvideerimisel võivad kaduda terved kooslused ja elupaigad. Olemasolev linnaloodus on juba kohanenud ja saab iseseisvalt hästi hakkama, on välja kujunenud kohalike pisiimetajate, lindude, putukate ja teiste liikide elupaigad, kohapealne muld ja veekeskkond on kujundanud sellesse paika kõige paremini sobivad taimekooslused. Kohalikud, eestimaised taimeliigid on linnalooduse jaoks eriti väärtuslikud.
2-1 Linlikul jaotustänaval
Pöörata tähelepanu väljakujunenud kooslustele, võimalikele „astmekividele“ ja elupaikadele. Säilitada tuleks ka väiksed haljaslapid – servad, praod, hekialused. Säilitada tasub vanad puud, hekid, viljapuud ja -põõsad ning rohttaimekooslused.
Kui puid on vaja erandolukorras ohutuse tagamiseks langetada, saab neid kohapeal kasutada elustikutüvedena, mis võimaldavad elupaiku, on huvitavad vaadata ning toimivad ühtlasi istumis- ja mängukohtadena.
Kultuurilised ja tähenduslikud kohad ja elemendid: hooned, sissepääsud, ajaloolised liikumisteed ja suunad. Ehitusplatsil maapinnas leiduvaid objekte (kivisillutis, betoonplokid, talad-vaiad) ja ajaloolisi elemente (valgustid, postid, pingid, sildid, kaevukaaned) saab kasutada disainis, projekteeritud lahendust vajadusel täpsustades. See laseb senisel kihistusel uues koosseisus välja paista.
2-2 Linlikul jaotustänaval
Säilitada postid, katendid, trepid jms, mis toimivad maamärkide ja emotsionaalsete fokaalpunktidena. Need seovad uue lahenduse sujuvalt vana keskkonnaga.
Säilitada välja kujunenud käiguteed, kruntide ja hoonete vahelised rajad ning „lõikamised“. Inimestele tuleks säilitada võimalus käia mööda harjunud teid.
Vanad (ehitus)materjalid: olemasolevat teekatet ja lammutusjääke saab enamasti kasutada uues lahenduses uuel või senisel otstarbel, viisil ja juhul, mis võimaldab tänava head kasutamist.
2-3 Linlikul jaotustänaval
Säilitada tasub väärtuslikke ja erilise ilmega tänavakatteid – munakivi, mosaiiki, vana plaadistust, betoonplokke ja lammutusjääke –, et mitmekesistada jalakäijate alasid, luua eriilmelisi kohti ja meeleolusid. Alati tuleks säilitada kohapealne muld. Vajadusel võib sõidutee alla jäävaid elemente (sh haljastust) ümber paigutada sobivamasse kohta. Seejuures tuleb kaaluda lõpptulemust töömahu, tulemuslikkuse, eetika ja esteetilisuse kontekstis.
Tänaval on ruumist enamasti alati puudus soovitud elementide ja teenuste kavandamiseks. Ruumikitsikuses tuleb teha nutikaid kompromisse, eelistada ühiskasutust ja leida ruumisäästlikke lahendusi, võimalikest teenustest või elementidest loobumise asemel. Uute tänavate ruumisäästlikud lahendused hoiavad kokku ressursse, sh väärtuslikku maad.
Ruumisäästlikud lahendused ja sõidutee laiuse vähendamine võimaldavad ka ruumikitsikuses kavandada tasakaalustatud tänavaruumi ja rakendada võimalikult paljusid giidi põhimõtteid. Ka uutel planeeritavatel tänavatel võiks eeskuju võtta ajaloolisest linnaruumist ja vältida ruumiga priiskamist. Ruumisäästlik on elementide ja lahenduste kombineerimine – näiteks haljastuse, peatumiskohtade ja viibimisruumi põimimine.
3-1 Linlikul jaotustänaval
Ruumisäästliku lahendusena sobib jaotustänavale projekteerida kahesuunaline tänav sõidusuundi eraldamata (kitsama lahendusena) või ühesuunaline tänav. Ühesuunaline liiklus jaotustänaval on sobiv lahendus kitsas tänavaruumis, kuid üldjuhul on seejuures vaja teist jaotustänavat vastassuunaliseks liikluseks ning tagada tuleb hea ligipääs ühistranspordipeatustele mõlemas suunas. Ühesuunalisel tänaval saab sõidukite liikluse korraldada ühel sõidurajal, mis jätab rohkem ruumi muudele vajadustele tänaval. Ühesuunalisel jaotustänaval tuleb ratturitele tagada kahesuunaline liiklus.
Ühiskasutuses ruumilahendused on ruumisäästlikud – nende kasutamist tasub kaaluda.
3-2 Linlikul jaotustänaval
Sobiv on ühiskasutuses ruum ratturiga (nt ratturi ja jalakäija või ratturi ja mootorsõiduki ühisruum), tingimusel et kõigi liiklejate ohutus on disaini ja sõidukite väiksese kiirusega tagatud ning lahendus on kooskõlas kasutajate (potentsiaalse) arvuga.
Jalakäijate ja ratturite jagatud liikumisruumis võib liikluse organiseerimiseks kavandada kahesuunalise rattatee ühesuunalise rattatee laiuses, tingimusel et rattatee on kõnniteest kõrguslikult eristamata. Võimalik on rattatee ja kõnnitee vahele kavandada eristuva kattega puhverala, mida ratturid ja jalakäijad kasutavad vastutulijast möödumiseks. Selline lahendus võib olla sobiv, kui rattateel on vähe ristumisi tänavatega.
Vähendada kõvakattelist ala või vältida selle laiendamist, eesmärgiga anda rohkem ruumi haljastusele, vältida kuumasaari ning immutada rohkem sademevett.
3-3 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänaval on sobiv rajada tehnilised ja ohutusribad haljastusena või katta need vett läbilaskva kattega. Kaaluda tasub olemasoleva kõvakatte kitsendamist ning jalakäijate vabast liikumisruumist välja jääva kõvakatte asendamist vett läbilaskva katte ja haljastusega (sh puude, põõsaste ja rohttaimede jaoks katte sisse avade lõikamist). Madala liikluskoormusega alad, parkimisalad ja sissesõidud projekteerida üldjuhul vett läbilaskva kattega.
Sõiduteede ja -radade ning pöörderaadiuste liigset laiust tuleks vältida. Sõidutee projekteerida võimalikult kitsana ning kasutada tee visuaalse kitsendamise võimalusi, näiteks erineva katendi abil. Baasväärtusena, mille suhtes lahendusi kaaluda, võib arvestada, et sõidutee laius moodustab umbes kolmandik kogu tänava ristlõikest ning ühe sõiduraja laius on umbes 3 m. Projekteerimisel võib lähtuda giidis toodud ruumisäästlikest mõõtudest.
3-4 Linlikul jaotustänaval
Sõidutee tuleks projekteerida võimalikult kitsas, arvestades siiski ühistranspordi ja ka suuremate masinatega. Rentsliriba / kindlustatud teepeenar ei lisandu üldjuhul sõiduraja laiusele või joonitakse sõidurajad rentsliriba võrra kitsamalt ning kaetakse sõiduruumi visuaalseks kitsendamiseks sillutisega. Ohutusriba tuleks projekteerida pigem ratta- või kõnnitee kõrgusele. Kahesuunalisel väiksema liiklussagedusega tänaval ei ole sõiduradu vaja eraldada.
Pöörderadu ja bussitaskuid on soovitatav vältida; vajadusel kavandada need pigem sõiduraja laiendina, mis võimaldab möödumist. Peatumiseks sobib kavandada sõiduteele kõvakattega teepeenrad. Haljastus, sealhulgas puud, samuti parkimine ja tänavamööbel on otstarbekas kavandada integreeritult. Laiema kõnnitee, mis võimaldab mugavat liikumist, võib kavandada vaid ühele poole tänavat (nt ühesuunalise tänava korral), kui teisel pool tänavat on olemas kitsam kõnnitee.
Ristmike ja pöördealade kujundamisel tuleks kasutada lahendusi, mis ei soosi suuri pöördekiirusi, näiteks lubada suurematel autodel teha ülepööret (vastassuuna kaudu), või projekteerida topeltraadiusega nurgakünnised, mis on markeeritud erineva katendiga.
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks – näiteks saastatuse vähendamiseks, elurikkuse hoidmiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks, sh linnaruumi jahutamiseks.
Tunnetatav osa ruumist võiks olla haljastatud – loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest ning püüavad kinni osa tolmust ja sademeveest.
4-1 Linlikul jaotustänaval
Linlik jaotustänav on inimeste igapäevane liikumistee, mistõttu on seal oluline säilitada kõrghaljastus, et pakkuda liikujatele varju. Vajadusel võib haljastuse rajamisel kasutada tehnilisi erilahendusi (nt olemasoleva või istutatava puu juurestiku kaitse, geokärje kasutamine tänava konstruktsioonis, trasside kaitsmine tehnovõrkudele haljastuse istutamisel).
Linlikel jaotustänavatel kohtub tänavaserv sageli hoonetega. Kus vähegi mahub, tuleks kaaluda kasvõi kitsaid haljasribasid hoonete servades, mis looksid meeldivama ja põnevama linnaruumi, aitaksid sademetel imbuda pinnasesse ning jahutaksid tänavat. Ka hoonete seintel ronivat taimestikku võiks linlikel jaotustänavatel linnaruumi mitmekesistamiseks ja jahutamiseks soodustada.
Taimekooslused: haljastuses tuleks eelistada esmalt olemasolevat haljastust (sh põõsastikke ja rohttaimekooslusi) ning uute lahenduste puhul kasutada omamaiseid liike, mis on asukohale iseloomulikud, toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied) ja saavad iseseisvalt hakkama.
4-2 Linlikul jaotustänaval
Linlikule jaotustänavale sobivad hästi kooslused, kus on kombineeritud kohalikke liike ja linnaruumi hästi sobituvaid kultuurtaimi. Eesmärgiks on toetada selliste koosluste väljakujunemist, mis näevad head välja, peavad linnaruumis vastu ja vajavad vähem hooldust kui esinduslikul tänaval. Senisest julgemalt võiks kasutada rohu- ja põõsarinnet. Eelistada võiks liike, mis peavad vastu talvisele tänavate soolatamisele.
Hooldusrežiim: tänavahaljastuse hooldus peab arvestama tänava linnaruumilist konteksti ja tänavatüüpi. Tänavahaljastus ja selle hooldus peavad toetama elurikkuse säilimist ja arengut ning tagama elusloodusele kestlikud elupaigad ja toidulaua. Juhul kui tänav asub aedlinnas või rohke haljastusega alade vahel, võib haljastuslahendus ja selle hooldus olla lihtsam.
4-3 Linlikul jaotustänaval
Linlikul tänaval tuleb leida tasakaal lihtsama ja nõudlikuma hooldusega lahenduste vahel. Põhjendatud on töömahukam hooldus kohtades, kus inimesed viibivad pikemalt. Siiski tuleks eelistada nutikaid taimekooslusi, mis ei vaja ebamõistlikult palju hooldust ning on ökoloogilise mõttes tõhusad ning inimestele meeldivad. Häid näiteid sellistest lahendustest on võimalik leida juba mitmetest Eesti linnadest.
Linnaloodus ja elupaigad: linnaloodusel saab olla väga palju rohkem funktsioone kui lihtsalt kohatäide muudest funktsioonidest üle jäävatel pindadel. Linnaloodus peab olema elupaik mitmetele liikidele, olemisruum inimesele, mängupaik, looduse hüvede pakkuja linnas – mitte lihtsalt tänava roheline taust dekoratiivses tähenduses. Linnaloodus saab olla osa rohevõrgustikest ja tuleb olla kindel, et uued lahendused ei tekitaks sellesse võrku kompenseerimatuid katkestusi. Tasub kaaluda ümberistutusi (ka vanade puude puhul), samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
4-4 Linlikul jaotustänaval
Looduslikke liike toetavad elemendid tuleks ruumi olemasolul integreerida maastikuarhitektuuri lahendustesse (kännud, elustikutüved, kivirahnud ja tehiskivid), kasutades linlikule tänavale sobivaid esinduslikumaid lahendusi. Väikesed rohelapid toimivad teistele liikidele „astmekividena“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Kavandada liikidele lihtsaid liikumisvõimalusi (avaused aedades-plankudes, madalad äärekivid) ja vajadusel teeületusvõimalusi (oravasillad, siilitunnelid) ning kasutada teavitus- ja hoiatussilte. Linlikule jaotustänavale võib julgelt paigutada ka pesakaste lindudele, seda eelkõige rohealadega ääristatud tänavalõikudel.
Veekogud: tänavaruumis olevad veekogud tuleks säilitada, parandades nende ökoloogilist seisundit ning suurendades nende rekreatiivset väärtust.
4-5 Linlikul jaotustänaval
Linliku jaotustänavaga piirnev veekogu on põnev ja linnaruumi rikastav element, mida tuleks väärtustada ja hoida. Veekogude rekreatiivset väärtust saab suurendada ligipääsu tagamisega – näiteks väikesed purded ja sillad pakuvad põnevat võimalust veekogusid lähemalt uurida. Need tuleks disainida pigem esinduslikud ja vältida rustikaalsust. Lauged kaldad võimaldavad ligipääsu nii vee-elustikule kui ka inimesele ning seovad veekogu ja kaldaala ühtseks tervikuks. Veekogude läheduses tuleks tänavaruumis kindlasti arvestada konnade rännetega ja luua selleks kas eraldi lahendused või liiklust rände tippajal piirata.
Taskupargid ja platsid: väikesed rohelapid ja haljastatud teeservad on teistele liikidele „astmekivideks“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Tänavanurkadesse, tänavate keskele ja mujale võiks rajada taskuparke ja haljastatud platse, mis toimivad esmase puhkealana ja igapäevase sotsiaalse linnaruumina. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist tänavaruumi taskutena.
4-6 Linlikul jaotustänaval
Lihtne ja odav viis linlikule jaotustänavale põneva taskupargi loomiseks võib olla kivide, kändude ja lamapuidu kasutamine, millel on võimalik istuda ja ronida ja mis toetavad ka elustikku.
Liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad haljastada kodumaiste madalate rohttaimekooslustega; sobivad ka ruderaaltaimed ja nende sordid, mis on rasketele tingimustele väga vastupidavad.
4-7 Linlikul jaotustänaval
Haljastusel pidada silmas mitmekesiste kohalike koosluste toetamist. Vältida tuleks kõvakatte rajamist ohutussaartele.
Trasside kujad: haljastamisel tuleb lähtuda reaalsetest mõõtmetest ja riskidest ning leida võimalusi haljastuse rajamiseks.
4-8 Linlikul jaotustänaval
Trasside kujasid ei tohiks katta kõvakatetega, kui need ei ole käidavad-liigeldavad. Kasutada lihtsasti taastatavat kohalikel liikidel põhinevat haljastust.
Vaimne tervis: mida rohkem on tänavaruumis erinevaid taimekooslusi, seda parem inimese vaimule ja meeleolule.
4-9 Linlikul jaotustänaval
Kõige olulisem on, et inimeste igapäevased liikumisteed ehk linlikud jaotustänavad ei oleks hallid ja igavad. Looduslikum tänavaruum toetab vaimset tervist, muudab koos lastega läbi tänavaruumi liikumise põnevaks seikluseks ja hoiab vaimu ärksana.
Inimesed eksivad ikka – avariid juhtuvad seal, kus kokku saavad aktiivsed vead (juhtimisega seotud) ja passiivsed vead (keskkonnaga seotud). Ruum tuleks kujundada nii, et eelkõige kiirema sõiduki juht valib vaistlikult ohutu kiiruse ja suhestuks õigesti teiste liiklejatega. Nii andestab ruum ka kergemad eksimused, vähendab tuntavalt vigastusi õnnetuste korral ning püsib ohutu ja toimiv ka eriolukordades, näiteks jalakäija või ratturi juhuslikul ebatäpsusel, kiirabi või eritranspordi liikumisel jms.
Kiirus tuleb viia kooskõlla tänavaruumiga. Linnades ja asulates tuleks tänavad projekteerida sellise liikumiskiiruse järgi, mis vastab tänava funktsioonile, ruumilisele iseloomule ja kasutajate vajadustele – suurema kohaväärtusega tänavatel, elupiirkondades ja segakasutusega tänavatel tähendab see enamasti kiirust kuni 30 km/h, samas kui suurema läbilaskevõimega tänavatel võib sobiv kiirus olla veidi suurem, kuid siiski inimmõõtmeline ja ohutust tagav.
Tänava geomeetria, sõiduradade laius ja ruumielementide paigutus peaksid suunama juhte ettenähtud sõidukiirust iseenesest järgima. Väiksem kiirus laiendab juhi vaatevälja, muutes lihtsamaks jalakäijate, tänaval liikuvate laste või ristmikul olevate jalgratturite märkamise, ja loob rohkem ruumi inimlike eksimuste andestamiseks – olgu eksijaks jalakäija, rattur või autojuht.
5-1 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänaval sobib sõidukiiruseks 30–40 km/h, kui tänava kujundus ja liiklusohutus seda võimaldavad. Nendel tänavatel on oluline leida tasakaal liikumisvõimaluste (nt autoliiklus ja ühistransport) ning elukeskkonna vajaduste (nt jalakäijate, jalgratturite ja kohalike elanike turvalisus ja mugavus) vahel.
Liikluse rahustamine peaks olema läbiv põhimõte. Rahustavad elemendid – nagu füüsilised takistused, kõrgendused, kurvid ja visuaalsed kitsendused – aitavad kiirust vähendada ning suurendada liiklusohutust. Sellised lahendused on vajalikud kõigil tänavatel, mitte ainult probleemsetes lõikudes.
5-2 Linlikul jaotustänaval
Sõidukiirust vähendatakse vajaduse korral tänava disainiga, et tagada ohutu juurdepääs ühistranspordipeatustele, jalakäijate ülekäikudele ja juurdepääsudele. Tänava ristlõige ja sõiduraja laius peavad toetama kavandatud sõidukite liikumiskiirust ja vastupidi – kavandatav sõidukiirus tuleb kohandada vastavalt tänavaruumile.
Liiklusvoolud ristuvad peamiselt ristmikel ja ülekäiguradadel, kus mootorsõidukid kohtuvad jalgratturite ja jalakäijatega. Nendes kohtades peaks mootorsõidukite kiirus olema väiksem kui ristmikevahelistel lõikudel. Kiiruse alandamiseks saab rakendada erinevaid füüsilisi meetmeid, nagu ringristmikud, tõstetud ristmikualad, sõidutee kitsendused, otsesõidutakistused või künnised. Juurdepääsud ja pöörded kõrvaltänavatele võib lahendada äärekivi ületusena.
Asulatesse või elukvartalisse sisenemisel tasub kasutada ruumilisi kitsendusi. Tee kitsendamine sissesõitudel (nn väravaefekt), kurvilised teelõigud, kujundatud haljastus ja linnamööbel aitavad juhtidel tajuda, et nad sisenevad rahulikuma liiklusega keskkonda.
5-3 Linlikul jaotustänaval
Tänavatüübi muutumisel ning asulasse või elukvartalisse sisenemisel tuleks rakendada selgeid ruumi kitsendavaid võtteid, et rõhutada üleminekut ja luua visuaalne surve sõidukiiruse vähendamiseks. Lisaks füüsilistele lahendustele, nagu teekitsendused, haljastus ja linnamööbel, võib kasutada ka optilisi võtteid – näiteks kontrastseid teekatteid, erinevaid kattematerjale või valgeid triipe, mis viitavad aeglasema ja rahulikuma liiklusega alale.
Vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal. Liikujate hierarhiast lähtuv ruumilahendus aitab tagada ohutu liikumisruumi: esikohal on jalakäija, viibija, siis rattur, ühistranspordi ootaja, ühistransport ning alles seejärel muud sõidukid. Jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteedina arvestavad lahendused hõlmavad kergeid teeületusvõimalusi ning turvalisi rattaradu.
5-4 Linlikul jaotustänaval
Andestavas tänavaruumis on jalakäijal, jalgratturil või autojuhil ruumi eksida, ilma et see tooks kaasa tõsiseid tagajärgi ega lõppeks õnnetusega. Jaotustänaval tuleks kiiruspiirangud kohandada vastavalt tänava kontekstile ja kasutajate vajadustele ning kasutada visuaalselt ja füüsiliselt rahustavaid elemente, nagu kitsamad sõidurajad, haljastus, künnised, tõstetud ristmikud või teekatte materjalivaheldus.
Jalakäijate turvalisust suurendavad loomulikke liikumissuundi järgivad teeületusvõimalused, piisavad eraldustsoonid ja pehmendatud äärealad (nt haljastus). Selline ruumiplaneerimine toetab liiklejate loomulikke trajektoore, vähendab konflikte ja suurendab kõigi turvalisust. Samuti tuleb tagada hea nähtavus ja selged visuaalsed suunajad, mis võimaldavad juhtidel aegsasti reageerida ning väldivad keerukaid pöördeolukordi ja segadust.
Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel lähtutakse nende inimeste vajadustest, kellel võivad olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. Ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob parema elukeskkonna kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain loob võimaluse igaühel iseseisvalt hakkama saada, samal ajal kui vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal.
Nõrgimast kasutajast lähtuv linnaruum tagab iseseisvuse ja heaolu kõigile. Kõigi – sealhulgas 80-aastaste eakate, 8-aastaste laste ning liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste – vajadusi arvestav tänavaruum soodustab erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi ja suhtluse tekkimist ning soodustab igapäevast iseseisvat hakkamasaamist.
6-1 Linlikul jaotustänaval
Võimalusel eraldada kõnnitee sõiduteest, kasutades selleks sillutisriba, rattateed, haljastust või parkimislahendusi. Taktiilsed navigeerimis- ja turvaribad (sh haljastusega lahendatud) aitavad nägemispuudega inimestel ruumis paremini liikuda. Võimalusel tuleks käsipuud kinnitada fassaadile või kasutada neid liikumisruumide eraldamiseks, eriti kohtades, kus maapind on kaldu. Foorinupud ja peatuste infostendid peavad olema kõnniteelt ratastoolis mugavalt ligipääsetavad. Pinkide ja puhkealade juures tuleks arvestada ruumivajadusega ratastoolide ja lapsevankrite jaoks, et tagada ligipääsetavus ja kaasav keskkond kõigile kasutajatele.
Tänavaruum peaks toetama kõige nõrgemat ja aeglasemat liikujat: vajalikud on jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteetseks seadvad lihtsad teeületusvõimalused, turvalised rattarajad.
6-2 Linlikul jaotustänaval
Linliku ühendustänava ristumisel tüübilt lihtsama tänavaga tasuks sõidutee ja kõnnitee ristumiskohtades seada kõnnitee ja rattatee jätkuvus prioriteetseks ning toetada jalakäijat sõidutee kitsenduste, võimalusel tõstetud ristmike, kõnnitee katendi jätkumise ja muude sõidukite kiirust vähendavate meetmetega. Vaegliikujatele mõeldud lahendused peavad jätkuma üle ristmike ilma katkestuseta.
Lähtuda tuleks universaaldisaini seitsmest põhimõttest, tagades uksest ukseni terviklikud ja astmeteta teekonnad. Universaaldisaini põhimõtetest lähtuv tänavaruum pakub lisaks ohutule liikumisele ka intuitiivset ja üheselt mõistetavat keskkonda, kus on arvestatud kõigi kasutajate vajadustega.
6-3 Linlikul jaotustänaval
Sellise ruumi omadused hõlmavad selgeid ja eristatavaid visuaalseid, auditiivseid ja taktiilseid juhiseid, mis toetavad orienteerumist ning iseseisvat liikumist. Samuti pakub neist põhimõtetest lähtuv tänavaruum piisavalt puhkealasid, keskkonnale omaseid turvavööndeid ja ligipääsetavaid teenuseid, mis loob turvalise ja kaasava keskkonna. Universaaldisaini põhimõtetele rajatud tänavaruum soodustab lisaks iseseisvale liikumisele ka sotsiaalset aktiivsust ning loob võimaluse igal inimesel tunda end kogukonna osana ja osaleda igapäevastes tegevustes mugavalt ning turvaliselt.
Nõrgimast kasutajast lähtuv tänavaruum on kasutajat kaasava lähenemise tulemus. Kasutajate varane kaasamine sisendi korjeks ja lahenduste testimine iteratiivses arendusprotsessis tagab, et kõige nõrgemast kasutajast lähtuv lahendus toimib ka reaalses mitmekesises kasutuskeskkonnas.
Jalakäijad moodustavad kõige universaalsema ja samas haavatavama liiklejate rühma – siia kuuluvad kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendite kasutajad, linnaruumis aega veetvad inimesed ja ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Tuleks kavandada jalakäijate liikumiseks sidus ja tihe võrgustik koos kergete teeületuse võimalustega, mis on kogu linnaruumi toimivuse põhialus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades.
Kõnnitee tähtsus. Kõnniteed moodustavad suurema ja keskse osa inimese liikumisvõrgustikust linnas. Sobiva kõnnitee laiuse määramine on otsus, mis eeldab ruumikasutajate ootuste ja vajaduste mõistmist ning ümbritseva konteksti põhjalikku arvestamist – sealhulgas kõnnitee servade iseloomu, külgnevate hoonete ja rajatiste paiknemist, haljastuse ja katendite lahendusi, kasutajate hulka ja liikumisviise, ruumikasutuse eripärasid, kogu tänavaruumi laiust ning soovitud liikumiskogemust.
7-1 Linlikul jaotustänaval
Kõnniteed peavad üldjuhul olema mõlemal pool sõiduteed. Kõnnitee peab olema vähemalt nii lai, et vastutulijad saavad üksteisest segamatult mööduda. Kõnnitee vaba laiuse hulka ei arvestata esimest poolt meetrit hoone seinast, sõidutee äärekivist või allalaskuvast trepist. Ühistranspordipeatuste ootealad, välikohvikud, liiklusmärgid, valgustite postid ja muud liikumist takistavad elemendid kavandatakse kõnnitee alast välja. Kõnnitee ei tohiks olla üldjuhul kitsam kui ühesuunaline rattatee.
Linliku tänava ühes ääres peaks olema sisuliselt jalakäijate promenaad, mis võimaldab kahekesi kõrvuti mugavalt kõndida mõlemas suunas, ratastooliga liikuda ning koolieelikutel rattaga sõita.
Jaotustänaval arvestada, et seal on üldjuhul ühistranspordipeatused ja sellest tulenevalt ka rohkem jalakäijaid ning võimalusi tänavaäridele.
Jalakäijate teekondade jätkuvus. Jalakäijate teekonnad peaksid tänavaruumis olema loogilised ja järgima loomulikke liikumise soovijooni. Vältida tuleks teeületuse hakkimist erinevate katendite ja äärekividega. Teeületuskoht peaks ühendama tänava osad kõigi kasutajate jaoks ega tohiks tekitada takistusi.
7-2 Linlikul jaotustänaval
Iga ristmiku mõlemale küljele tuleks kavandada ülekäigurada või, selle puudumisel arvestada jalakäijate teeületusega ning rakendada lahendusi, mis juhivad autojuhtide, ratturite ja jalakäijate tähelepanu ületuskohale, tõstavad üldist valvsust ja aitavad vähendada liikluskiirust.
Ühistranspordipeatuse läheduses tuleb arvestada, et jalakäijad liiguvad ühissõidukist väljudes kõigis suundades. Suure kasutusega kohtades projekteerida vaegnägijatele mõeldud juhtteed ja helifoorid.
Projekteerida jätkuv kõnnitee üle ristuvate väiksemate tänavate ja juurdepääsude, muutes jalakäijate liikumisteekonna katkematuks, jätkuvaks ja selgeks. Võimalusel tõsta sõidutee teeületuskohas kõnnitee kõrgusele.
Madalad äärekivid või äärekivideta lahendused sobivad tee ületamiseks ettenähtud kohtadesse ning tänavatele, kus on lubatud tänava ületamine igas kohas.
7-3 Linlikul jaotustänaval
Kui madala äärekiviga hoovide sissesõite on hõredalt (vahekaugus üle 25 m), siis lisada madala äärekiviga lõike kohtadesse, kus on inimeste liikumise soovijooned, mis lahendavad ühtlasi tavaolukorras paljud ratastel liikumisvahendite vajadused. Ristmikel tuleks projekteerida kõnniteele ja rattateele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta lahendus. Ratta- ja kõnniteed kõrguslikult eristades kavandada jalgrattatee kõnnitee tasapinnast umbes 2–4 cm madalamale, kasutades kaldservaga äärekivi.
Tänavaületuse lahendused võiksid olla kerged ja ohutud, mis arvestavad jalakäijate loomulikke liikumissuundi ning tagavad jalakäijatele piisava tihedusega tänavaületuse võimaluse. Ristmikel on oluline tagada mugav jalgsi liikumine kõikides suundades – ülekäigurajad peaksid paiknema võimalikult kõnnitee sihiliselt, mitte nihutatult, ning vajadusel võivad need olla nurga all.
7-4 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänaval võib sõidukite liiklus olla tihe, kuid sõidutee ületamise vajadus on üldjuhul igal ristmikul mõlemal pool ristuvat teed, olulisemate hoonete ja parkide juures ning kõigis ühistranspordipeatustes.
Sõidutee ületamise lahendus peab lähtuma jalakäijate loomulikest liikumissuundadest ja ootustest, teekonda pikendamata. Ülekäigurajad/ületusvõimalus peaks olema üldiselt iga ristuva tänava ning bussipeatuste juures. Ülekäiguradade vahekaugus ei tohiks olla üle 100 meetri. Samuti peab lahendus võimaldama tänava ületamist igas sobivas kohas – kui see ei ole disainiga takistatud.
Eelistada foorideta ülekäiguradasid. Kui suurema liiklusega ristmikul on foor vajalik, peab see võimaldama jalakäija otsesuunalist ületust ühes taktis ristmiku kõigis äärtes. Eelistada jalakäijate ühise fooritakti ja diagonaalületuse loomist. Foorideta ülekäigurajad tuleks lahendada tõstetud ülekäiguradade või tõstetud ristmikena.
Ülekäigurajad projekteerida laiad, vähemalt kõnnitee laiused, tagadades piisavad ootealad. Teeületus projekteerida võimalikult kompaktsena – kas lühikese ületusdistantsiga või ohutussaartega liigendatult. Ohutussaarteta lahendused või kitsaste eraldussaartega lahendused sobivad väikeste kiiruste ja kesklinliku ruumi korral, kui kasutatakse ohutust suurendavaid meetmeid. Üldist nõuet ohutussaari kavandada ei ole, kuid need on tõhus viis ülekäiguradade ohutuse suurendamiseks.
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseprobleemide põhjuseid. Tuleks kujundada linnaruum, mis kutsub liikuma ning soodustab jalutamist ja rattasõitu, et suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust. Tänavaruumi kujundamisel tuleks luua äratuntavaid paiku, sest need tugevdavad koha identiteeti ja kogukondlikkust ning kutsuvad inimesi ruumi kasutama, seal viibima, suhtlema ning suurendavad turvalisust.
Paus ja viibimine. Tänava kõigi kasutajate (sh lapsed, noorukid, täiskasvanud) vaheliseks sotsiaalseks suhtluseks ruumi ja lahenduste kavandamine on oluline osa tänavaruumi kujundamisest.
8-1 Linlikul jaotustänaval
Puhkekohad tuleks kujundada kooskõlas tänavahaljastuse ja muude maastikuarhitektuursete vormidega, et pakkuda kaitset ja varju tuule, vihma ja päikese eest. Kaaluda väikevormide, katusealuste ja muude lihtsamate rajatiste või tasku- ja ribaparkide rajamist. Suurema liikluskoormuse korral vajavad puhkekohad suuremat distantsi sõiduteest, visuaalset varjestust sõiduteest ning eristavat markeeringut ülejäänud kõnniteest kui liikumiskoridorist, et puhkekoha taastav mõju oleks võimalikult kättesaadav. Kaaluda lihtsamate liiklusmüra maskeerivate (noise masking) ja visuaalset müra (visual noise) varjestavate lahenduste kasutamist.
Kokkupuutepunkte võimaldavad elemendid: pingid , elemendid nii ruumi ilmestamiseks kui ka kasutamiseks (suured kivid, puutüved), rattahoidjad.
Miljöö ja kogukondlikkus. Tänavaruum peaks võimaldama inimestel üksteist näha ja tajuda – mida rohkem silmapaare, seda vähem süütegevust. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust. Tänavaruum tuleks kavandada koostöös kogukonnaga nii, et inimesed ja ärid tajuksid ruumi „oma“ või „hallatavana“, mitte „võõrana“.
8-2 Linlikul jaotustänaval
Olustik rõhutab linlikku aktiivsust, osalemisvõimalust, „pilku tänaval“, elanike kohalolu. Mööbel on lihtsasti kasutatav, väldib elitaarsust, on kasutajapõhise disainiga, sobib erinevatele vanuserühmadele (seljatoed, käetoed).
Sobivad on tänavaruumi lahendusega integreeritud ühised tegevusalad eri vanuserühmadele. Pingid ja istumiskohad asuvad väikestes kogumites (2–4 kohta), silmast silma suhtluseks. Avalikud teadetetahvlid jms kogukonna algatuste jaoks. Väikesed pargialad või „taskuparkid“ elumajade ja tänavate vahel. Sobilik on piirkonnaspetsiifiline kujundus, mis peegeldab kohalikke väärtusi ja identiteeti, kogukonna tähised – näiteks sildid, infostendid, kunst, ajaloolised viited. Tänavamööbli, pinkide, lillekastide, kunstielementide paigutamine (oma tunnetuse tekitamine).
Mitmekesisus ja inimmõõde: kavandada ruum ka külgnevatele äridele ja elanikele, et võimaldada isikupärasemat ja atraktiivsemat tänavaruumi kasutust.
8-3 Linlikul jaotustänaval
Olustik rõhutab funktsionaalsust, „pilku tänaval“, inimese kohalolu. Mööbel on lihtsasti kasutatav, väldib elitaarsust, on kasutajapõhise disainiga. 5 km/h ehk jalakäija kiirusel kulgemiseks, silmakõrguselt vaadeldav, servad-ääred istumiseks-toetamiseks.
Mäng tänaval. Tänavaruumi tuleks kavandada arvestades laste liikumisvajadust ja mänguvõimalusi, kasutada võiks mängulisi, liikuvust soodustavaid elemente, mis kutsuvad lapsi tänavat läbima aktiivselt liikudes. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu.
8-4 Linlikul jaotustänaval
Reljeefiga saab luua hooajalist kasutust – küngas on talvel kelgumägi, suvel ronimiseks; kraav on suvel veemängudeks, talvel piisava vee korral liulaskmiseks jne. Ruumi olemasolul saab tänavaruumi kavandada selliselt, et see soodustaks nii laste kui ka täiskasvanute liikumist ning kutsuks mänguliste elementidega läbi linna liikudes ronima, läbi pugema ja tasakaalu hoidma.
Iga kasutajaga arvestamine ning erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi loomine ja suhtluse soodustamine.
8-5 Linlikul jaotustänaval
Istumis- ja kogunemiskohad tuleks kavandada asukohtadesse, kus need ei häiri liigselt elanikke, kuid avalikus ruumis viibimise võimalusi ei tohiks ohverdada põhjendamatu võõrahirmu tõttu. Pinkide juurde tuleks kavandada ruum ratastoolile ja lapsevankrile.
Linnaruumis esineb pidevalt tarvidus lühiajaliseks peatumiseks – näiteks kauba vedamiseks, inimeste sõidukist väljumiseks, istumiseks ja puhkamiseks, poekottide kohandamiseks või suhtlemiseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada peatumise üldise vajadusega. Head peatumis- ja puhkevõimalused muudavad linna ligipääsetavaks ja külalislahkeks.
Istumine. Sotsiaalseid episoode ja puhkamist võimaldavad elemendid on pingid, nõjatumispunktid ja alternatiivsed istumiskohad – suured kivid, astmed, servad. Erinevaid puhkekohti peaks üldjuhul olema igal tänaval.
9-1 Linlikul jaotustänaval
Erinevaid puhkekohti peaks olema umbes iga 100 m tagant. Sobiv on linnamööbli erilahenduste kavandamine. Bussipeatus on igapäevane ootekoht, mis võib olla seotud avaliku teenusega (nt kioskiga) ning varustatud rattahoidjatega.
Peatumine. Igal tänaval ja hoonete sissepääsude juures tuleks luua võimalus sõiduki peatumiseks; suuremate sihtkohtade juures võiks ette näha ruumi ka kastirataste ja rattakullerite peatumiseks.
9-2 Linlikul jaotustänaval
Soovitav on kavandada jaotustänava serva peatumise ja lühiajalise parkimise võimalus nii, et peatunud sõiduk ei takistaks mugavat ja ohutut kõndimist ega kahjustaks haljastust, ning samas jääks piisavalt ruumi aeglaseks möödasõiduks.
Parkimine. Tänaval parkimine on enamikul tänavatel sobiv, kuid see ei tohiks toimuda teiste vajalike teenuste arvelt ega visuaalselt ruumis domineerida.
9-3 Linlikul jaotustänaval
Kavandada üksikud parkimiskohad, kui see on vajalik tänavaäärsetesse sihtkohtadesse ligipääsuks või kaubalaadimiseks. Parkimiskohti kavandades tuleb tagada ohutu uste avamise ruum, kas laiemate parkimiskohtade kaudu või parkimistaskutena. Parkimiskohad eraldada kõrguslikult sõiduteest.
Hoonetega seotud ruumid: tuleks jätta ruumi kohvikutele, üksikutele laudadele, väikesteks välimüükideks. Peatumiskohad tuleks kujundada nii, et neid saaks vajadusel kasutada ka kaubaveoks.
9-4 Linlikul jaotustänaval
Toetada äripindade ja selle potentsiaaliga hoonete toimimist ning lahendada kaubavedu ja klientide juurdepääs terviklikult. Kavandada alati vähemalt minimaalne võimalus hoonete esise tänavaruumi isikupärastamiseks ja kasutamiseks.
Rattaparkimine: jalgrataste parkimise võimaluste loomine on oluline, kuna see toetab jalgratta kasutamist igapäevase liikumisvahendina ja lisab võimalusi peatumiseks.
9-5 Linlikul jaotustänaval
Rattaparkimisvõimaluste kavandamine on sageli vajalik tänaval vaba liikumisruumi tagamiseks, parkimise organiseerimiseks ning ratta toetamiseks ja kinnitamiseks. Rattaparklaid on vaja kindlasti kavandada bussipeatuste ja sihtkohtade juurde. Rattaparkimise kavandamisel tuleks arvestada erinevate mikroliikuritega, sealhulgas eraldi tuleks käsitleda rendirataste ja -tõukside parklavõrku, pikaajaliste ja lühiajaliste rattaparklate ning kasti- ja kaubarataste jaoks vajalikku ruumi. Rattaparklad kavandada ruumisäästlikult. Kasutada rattahoidjaid piirdena (nt haljasala piiril või tänava servas), mida saaks kasutada ka nõjatumiskohtadena.
Erinevate katete kasutamine aitab luua selgemat liikumisruumi, visuaalselt kitsendada ja suunata liikumist, suurendada jalakäijate prioriteetsust ning tänavaruumi atraktiivsust ja esinduslikkust. Tänavaruum kavandamisel tuleks arvestada ruumi intuitiivse kasutusega.
Erineva kiirusega liikumisruumid saab eristada erinevate katete kasutamisega. Tänavaruum peab suunama ruumi kasutajaid „õigetele“ liikumisteedele.
10-1 Linlikul jaotustänaval
Vajalik on erineva kiirusega liikumisruumid eristada, kasutades selleks kõrguslikku, ruumilist ja/või katetega lahendusi. Eelistatud on liikumisruumide eraldamine sillutiskattega. Vajadusel kasutada kattemärgistust.
Linnaruumilise atraktiivsuse suurendamiseks võib kasutada varieeruvaid sillutiskive ja mustreid (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi).
10-2 Linlikul jaotustänaval
Sillutist sobib kasutada eelkõige liikumisruumide eraldajana, ohutusribadel, servalahendustes ja viibimisruumide, sealhulgas peatusealade esiletoomiseks.
Asulakeskuses, vanalinnas ja miljööalal on sobiv kasutada sillutatud kõnniteid. Muru asemel võiks kavandada mitmekesisemaid haljastuslahendusi.
Liikuja, sealhulgas vaegnägija orienteerumise hõlbustamiseks võib liikumisruumi ja -suunda tähistada erinevate katetega.
10-3 Linlikul jaotustänaval
Sobiv on kõnnitee vaba liikumisruumi serva läbiv markeerimine taktiilselt eristuva ja kontrastse kattelahendusega (murtud pinnaga kivirida, äärekivi jms) ning markeerida taktiilselt ka ülekäigurajad ja ühistranspordi peatused.
Kõnni- ja rattatee kate. Sillutiskivide valikul tuleks järgida, et need ei looks barjääre, liigset vibratsiooni ega muid takistusi, sealhulgas kõige nõrgemale kasutajale.
10-4 Linlikul jaotustänaval
Kõnnitee vaba liikumisruumi ja ülekäiguradade sillutamisel tuleks kasutada pealt siledaid plaate ja kive, kuid liikluse rahustamiseks, eraldusribadel ja aladel, mis ei ole mõeldud inimeste liikumiseks, kasutada murtud pinnaga või ebatasaseid sillutiskive, haljastust vms lahendusi (olemasoleva asfaldi puhul saab kasutada nt pressitud asfaldimustrit (asphalt stamping ehk street print tehnoloogia)). Rattateel on sileduse ja haarduvuse poolest üldiselt sobivaim asfalt. Jalgrattateede esiletoomiseks suurema ohuga kohtades (ristmikel) võib kasutada lisaks kontrastset värvi või pressitud asfaldimustrit.
Sõidutee kate. Sõiduteel võib sillutiskivikatet kasutada liiklust rahustava meetmena ja sõidutee visuaalseks kitsendamiseks.
10-5 Linlikul jaotustänaval
Sõiduraja sillutiskivikatet sobib kasutada erandina ainult liiklust rahustava meetmena. Sillutiskatet võib kaaluda sõidutee visuaalseks kitsendamiseks, kasutades seda teepeenra, rentsliriba, eraldus- või ohutusriba, nõlvade või liiklussaarte katteks. Tagada tuleb katte vastupidavus liikluskoormusele.
Sademevett tuleks suunata, puhverdada ja immutada võimalikult suurel määral. Sademevett võib suunata tänavalt ja katustelt pehme kattega aladele, peenardesse ja haljasaladele kastmiseks, immutamiseks ja puhverdamiseks, tagades liigvee äravoolu sademeveekanalisatsiooni.
10-6 Linlikul jaotustänaval
Sademevee suunamiseks sobivad madalad avatud rennid ja/või kaldlahendused. Võimalusel juhtida katuse sademeveed esmalt peenrasse või muule puhveralale. Kavandada valingvihmadega üleujutatavaid nõgusaid alasid sademevee puhverdamiseks (nt nõvad, kraavid, viibimisruumid, haljasalad jms). Sillutiskatte puhul tuleks võimalusel kasutada vett läbilaskvaid konstruktsioone.
Keskkonnasõbralikud katted. Katete valimisel tuleb arvestada nende keskkonnasõbralikkusega, arvestades materjali kogu elukaart.
10-7 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänaval on liikumisruumides soovitatav valida keskkonnasõbralikud ja kergesti hooldatavad katted.
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset, ennetada kahjusid ja kohaneda kliimamuutustega, kuid nende rajamine võib olla ühtlasi majanduslikult otstarbekas. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, lähtudes põhimõttest „vesi kui ressurss, mitte probleem“. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sinirohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Linnatänavatel tuleks esimesena alati kaaluda kombineeritud sademeveesüsteeme, mis koosnevad looduspõhistest lahendustest ja sademeveetorustikust. Kui looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamine on asukohast tulenevalt takistatud (ebasobivad ehitus- või hüdrogeoloogilised tingimused, kitsendused, reljeef vms), saab kasutada lahendusi, mille eesmärk on ainult vee ärajuhtimine.
11-1 Linlikul jaotustänaval
Soovitatav on kasutada kombineeritud süsteeme, kus sademeveekanalisatsioon ühendab looduspõhised lahendused ja tagab kindla äravoolu suuremate vooluhulkade korral.
Jaotustänaval võib sobivate hüdrogeoloogiliste tingimuste korral kasutada ka immutuslahendusi. Seda soodustavad väiksem liikluskoormus kui ühendustänaval ning suurem vaba ruum, näiteks teede ja tänavate eraldusribadel. Täpsem lahenduste valik sõltub jaotustänava laiusest, asukohast, funktsioonidest jne.
Looduspõhine sademevee käitlemine: sademevee suurtest äravoolukogustest tulenevate probleemide vältimiseks, nagu nt üleujutused tänavatel, ületäitunud sademeveekanalisatsioon, kahjud konstruktsioonidele ja ehitistele ning mulla erosioon, saab kasutada tänavaruumis looduspõhiseid ehk säästlikke sademeveelahendusi. Nende lahenduste peamine eesmärk on sademevee kogumine, immutamine ja puhastamine selle tekkekohas ning viibeaja suurendamine. Sellisteks lahendusteks on vastavalt tänavaruumi võimalustele vett läbilaskvad katendid, imbkraavid, vihmapeenrad, kasvukastid, imbväljakud, nõvad, puhverribad, tiigid, sademeveemahutid vms, mida saab vajadusel kombineerida sademeveekanalisatsiooniga. Ka liiklussaared ning sõidu- ja kõnnitee eraldusribad võivad kombineeritud lahendustes toimida sademevee puhveraladena. Kõigil pindadel, mis ei ole aktiivse liikumise alad ega viibimisruumid, tuleks kaaluda haljastuse, vett läbilaskvate katete ja muude looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamist.
11-2 Linlikul jaotustänaval jaotustänaval
Linlikus tänavaruumis on soovitatavam kasutada väiksema pindalaga ja insenertehnilisemaid sademeveelahendusi, näiteks vihmapeenraid, mis on drenaaži ja ülevoolu kaudu ühendatud sademeveekanalisatsiooniga. Piisava ruumi korral sobivad ka taimestatud nõvad, aga eelistatumad on insenertehnilisemad tänavaäärsed või kõnniteele integreeritud vihmapeenrad. Vett läbilaskvaid teekatteid saab kasutada kõnniteedel, laadimisaladel ning parkimis- ja peatumiskohtades. Sademevesi tuleks suunata kõrghaljastuse juurde. Taristu ja puude juurestiku kaitseks on soovitatav vältida kõrghaljastuse rajamist maa-aluse taristu kohale või kasutada äärmuslikel juhtudel juuretõkkeid ja -kaitseid. Kohane on planeerida sademevee taaskasutuslahendusi ja suunata need rohealade veevajaduse rahuldamiseks.
Katuste sademevee käitlemine. Tänavale jõuab oluline hulk sademeveest tänavaäärsetelt katustelt ja kruntidelt. Katustelt tulevat vett ei ole mõistlik suunata otse kõnni- või sõiduteele. Vihmaveesüsteemi eesmärk on suunata katusele sadav vesi eelistatult vett läbilaskvale pinnale või sademeveetorustikku nii, et tee peal ei kahjustataks muid konstruktsioone ega põhjustataks tänaval liiklejatele ebamugavust või ohtu. Katustelt tuleva vee käitlemine on soovitatav lahendada hoone ja/või krundi piires. Eelistada võiks kohapealset vee kasutamist, puhverdamist ja immutamist ning ainult äärmisel vajadusel otseühendust sademeveekanalisatsiooniga.
11-3 Linlikul jaotustänaval
Linliku kodutänava äärsete hoonete katustelt tuleva vee käitlemine tuleks lahendada iga kinnistu piires, võimalusel suunates ülevoolu sademeveetorustikku ekstreemsete sadude korral. Soovitatav on kinnistul rajada hoonetele haljaskatused, koguda vihmavett ning suurendada maksimaalselt vett läbilaskvate pindade osakaalu (nt kasutada haljastuse kõrval ka poorset teekattematerjali). Kui kinnistul on immutus välistatud, on võimalik katuste sademevett koguda ja taaskasutada või rajada puhverlahendusi (nt vihmapeenraid), mis vähendavad vooluhulkade tippe ja aitavad veekogust aurustumise teel vähendada.
Vertikaalplaneering: üleujutusohuga piirkondades ei tohi tänava nullkõrgus muutuda. Tänava tasapinda ei tohiks hoonete suhtes tõsta, vajadusel tuleb seda pigem langetada. Tänavatel, kus hooned asuvad tänavast eemal, võib kokkuleppel arvestada ka kinnistute pinnaga sademevee ühekordsel immutamisel valingvihmade korral.
11-4 Linlikul jaotustänaval
Linlikul kodutänaval on oluline vertikaalplaneeringuga tagada, et tänavate sademevesi ei põhjustaks probleeme kinnistutel ega vastupidi.
Linlikul kodutänaval tuleb kõvakattega pindade kalded kavandada nii, et vesi liiguks hoonetest eemale. Kõnniteede kalle võiks olla 1,5–2% tänavaääre suunas, et vesi liiguks vett läbilaskvale pinnale või sademeveelahendusse. Sõidutee on eelistatult kumer äärte suunas 2% kalletega, et tagada äravool. Võimaluse korral kasutada äärekive, mis võimaldavad veel takistamatult liikuda kõvakattega pinnalt rohealadele.
Ühistranspordi atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte üksnes ühissõiduki ühenduskiirusest või sõiduvahendi mugavusest. Tänavaruumi kavandamisel tuleks ühendada ühistranspordipeatused ja sihtkohad kasutajale meeldivaks liikumisruumiks.
Tänavaruum, mis ühendab ühistranspordipeatused ja sihtkohad, peaks olema kasutajale meeldiv ja arusaadav ning jalakäija prioriteetsusega arvestav katkestusteta liikumisruum. Kõnniteed peaksid olema hea kujundusega, laiad, istumisvõimalustega ja pritsmevabad.
12-1 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänava kavandamisel ei ole liigendbusside pöörderaadiused enamasti määravaks lähtekohaks, bussitüüpide valik peaks lähtuma eelkõige olemasolevast linnaruumist ja ühistranspordi nõudlusest. Jaotustänavatel on ühistranspordi korraldamisel sobiv kasutada tavabusse, mis võimaldavad väiksemaid pöörderadiusi ja loovad kompaktsema ning inimmõõtmelisema linnaruumi.
Ühistransport on jaotustänaval tavaline, kuid pigem harva väljuvate ja väheste liinidega, mistõttu on oluline tagada peatuses ootamise mugavus ning ohutu ja meeldiv teekond peatusesse. Jaotustänavatel on valdavalt etteveomarsruudid, mis viivad lähimate teenusteni ning võimaldavad ümberistumist ühistranspordi põhiliinidele.
Jaotustänaval ei ole üldjuhul eraldi ühistranspordiradu. Vajaduse ja ruumi olemasolul võib suurematele ristmikele projekteerida bussirajad (nt kombineerituna peatuse taskutega).
Ruumi kokkuhoiuks võib busside pöördetrajektoori lahendada vastassuuna kaudu (nn ülepöördega), kasutades näiteks ristmikust eemale paigutatud stoppjoont – tingimusel, et see ei muuda bussiühendust aeglaseks.
Bussipeatused on enamasti tänavaruumi kõige keerulisemad ja kitsamad kohad, mis vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Tänava ristlõike ja lahenduse projekteerimisel tuleb alustada ühistranspordipeatuste asukohtade ning peatuse tüübi valikust.
12-2 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänaval asuvad peatused enamasti sõidurajal, mõnikord ka sõidutee laiendina rajatud taskus, mis võimaldab sõiduautodel seisvast bussist ettevaatlikult mööduda. Kaaluda võib ka liivakella tüüpi peatust, kus kahesuunaline sõidutee kitsendatakse peatuskohas ühe raja laiuseks, nii et autod ei saa bussist mööduda. Selline peatuse tüüp sobib kohtadesse, kus liigub palju haavatavaid liiklejaid – jalakäijaid, lapsi, eakaid ja erivajadustega inimesi.
Peatuse ootealad on kvaliteetse ootamise ja olemise koht, hea disainiga, laste ja täiskasvanute ühine ruum. Peatuste asukohad tuleb projekteerida lähtudes reisijate mugavast ligipääsust ja sihtkohtadest. Ühistranspordi ja reisija teekonna ristumisel suuremates peatustes, tuleb tagada nende võrdne prioriteet, piirates sõidukiirust ja hõlbustades kerget ülepääsu. Peatuste ootealad tuleb projekteerida mugavad, kuid proportsioonis ülejäänud tänavaruumiga, sh kitsastes oludes mitte laiemad kui sinna viivad kõnniteed.
12-3 Linlikul jaotustänaval
Bussipeatuste juures tuleb rakendada lahendusi, mis väldivad konflikte ühistranspordi ja rattaliikluse vahel ning samuti mööduvate jalgratturite, jalakäijate, saabuvate ja lahkuvate reisijate ja bussi ootajate vahel. Konfliktide vältimiseks peaks peatuskoha ristlõikes olema eraldi ooteala ning (olemasolul) jalgratta- ja kõnnitee. Ruumipuuduse korral tuleks esmalt loobuda bussitaskust ja seejärel kitsendada võrdselt kõiki teisi ruumielemente.
Rattateed peatustes vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Rattatee võib projekteerida nii ootekoja tagant kui ka eest, tagades vastavate lahendustega jalakäija nähtavuse ja ohutuse ning rahustades vajadusel rattaliiklust. Kui bussitaskut ei ole, saab rattatee juhtida ootekoja tagant, sidudes ooteala ja -koja haljas- või parkimisribaga sõidutee ääres.
12-4 Linlikul jaotustänaval
Lahenduse valik sõltub olemasolevast ruumist, jalgrattaliikluse mahust ja sellest, kas rattatee on ühe- või kahesuunaline. Vältida tuleb kõnnitee ja rattatee põimumisi ning jalakäijate liikumisteekonna liigset piiramist.
Kui peatuses on palju reisijaid ja rattatee on kahesuunaline, tuleks rattateele märkida ülekäigurajad, et suurendada jalgratturite tähelepanu. Jalakäijatele ja jalgratturitele tuleb tagada hea nähtavus, et vähendada konfliktide ja õnnetuste ohtu.
Lihtsaim lahendus on paigutada ootekoda jalgrattateest sõidutee poole. Kui jalgrattatee kulgeb peatuse ja ootekoja vahelt, tuleb ühissõidukist väljujatele kavandada piisava laiusega ohutussaar ning rattaliiklust rahustada, vajadusel ka rattateed kitsendades. Rattatee peab olema kontrastselt eristuv.
Rattad, mikroliikurid ja muud väiksema ruumivajadusega sõidukid on olulised, sest on lühikestel vahemaadel ja linnakeskustes kõige kiiremad ning paindlikumad. Tänavaruumi kavandamisel tuleks neid eelistada teistele sõidukitele, et jätta rohkem ruumi inimestele. Suurem ratturite ja mikroliikurite arv tähendab vähem sõiduautosid ning sageli ka väiksemaid ummikuid. Selleks tuleks kavandada läbimõeldud ja terviklik rattataristu, mis soodustab viisakat liikluskultuuri ning suurendab kõigi tänavakasutajate ohutust ja mugavust.
Rattur ja mikroliikur peab igal tänaval saama liikuda meeldivalt ning ennast ja teisi ohtu seadmata, vajadusel kasutades kogu tänavaruumi – kõnniteed, rattateed ja sõiduteed. Rattatee olemasolul liigub rattur rattateel. Rattaliiklusele on omane sihtkohtade vahetu ühendamine, mistõttu peaks ratturil olema võimalik igas sobivas kohas sõit lõpetada ja jätkata teekonda jalakäijana. Tänavaruum peaks toetama kogu rattataristut: lisaks liikumisele võimaldama ratast parkida, toetada, lukustada ning suurematel tänavatel ka hooldusjaamades hooldada.
13-1 Linlikul jaotustänaval
Kinnistute sissesõitude ületamisel tuleks jalgratta- ja kõnnitee projekteerida läbiva ja katkematuna; mahapöörded lahendada üle äärekivi ning ilma pöörderaadiuseta või väikese pöörderaadiusega, rõhutades, et teed annavad autojuhid. Sõidutee poolne äärekivi võib olla kaldus ja madalam, kuid kõrguste vahe kõnni- ja rattatee vahel peaks säilima. Suure kasutusega sissesõitudel võib kõnni- ja rattatee teha erinevat värvi, mis on eriti kasulik kahesuunalistel jalgrattateedel.
Rattaliikluse eraldamine. Ratturid tuleks muust liiklusest eraldada kindlasti rattateede põhivõrgus ja ratturite suure potentsiaali korral, või juhul, kui rattur ei tunne end sõiduteel turvaliselt.
13-2 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänaval on eelistatud lahendus, kus sõidukid, jalakäijad ja ratturid on üksteisest eraldatud. Liiklusohutuse tagamiseks on eelistatud eraldatud jalgrattateed. Kui eraldatud lahenduseks ruumi ei ole, võivad jalgratturid liikuda koos autodega või jalakäijatega ühises ruumis või rattarajal. Autodega ühisruumis ja markeeritud rattaradadel on liikumine mõeldav, kui tänava lubatud ja tegelik liikluskiirus ei ületa 30 km/h. Rattaliikluse suunamisel sõiduteele peab tagama rattasõidu võimaluse kuni 16-aastastele ka kõnniteel.
Ratturite ja jalakäijate ühisruum on sobiv vaid vähese liikumisintensiivsusega tänavatel. Kui ratturid jagavad ruumi jalakäijatega, võib osutuda vajalikuks piirata jalgratturite kiirust. Jalakäijatega ühisruumi võib kavandada vaid juhul, ratturite ja jalakäijate koguarv on väike (alla 300 inimese päevas) ning kõnnitee vaba liikumisruum on vähemalt 3 m lai.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ratturi vasakpöörde lahendustele. Eraldatud rattateede korral on eelistatud lahendada vasakpööre kaheastmelise ehk kaudse vasakpöördena: rattur ületab esmalt ristmiku otse, seejärel peatub ning ületab tänava ristisuunas lubava fooritule või ohutu liiklusolukorra puhul.
Sellisele tänavale võib eraldi rattateede asemel projekteerida rattarajad – näiteks nii, et tänava keskel asuval sõiduteel on sõidusuunad eraldamata ning tee mõlemas servas on markeeritud rattarajad.
Mikroliikurid, elektri-, kasti- ja kaubarattad ning pakirobotid peaksid liikuma seal, kus on sarnase liikumiskiirusega liiklejad. Ohutuse tagamiseks tuleb sõiduteel piirkiirust piirata ning piirata sõidukite kiirust ka kõnniteel. Lisaks sõidukiiruste erinevusele peab vältima ka suuri massi erinevusi.
Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi peamiselt vaid trasside ja kujade järgi lahendada. Tehnovõrkude asukohad tuleks valida eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, vältides ebamõistlikke kulusid ja ehitustöid. Tänavaruumi rekonstrueerimise või uuendamise kavandamisel tuleks kaaluda, kas osa trasse saab jätta ehitusmahust välja, ilma et tekiks peatne ümberehitamise vajadus.
Tänavaruumilahendused peavad arvestama tänava ja tehnovõrkude hooldamisega ning võimaldama seda mõistlikult, vähese ebamugavuse või kuluga. Kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
14-1 Linlikul jaotustänaval
Jaotustänaval on tavaliselt palju tehnovõrke, sest seal asuvad tehnovõrkude jaotusvõrgud ja kinnistute liitumised. Puuderidade või üksikpuude kavandamisel on ruumikitsikuse tõttu trassid enamasti vaja paigutada väga kompaktselt kõvakatte alla. Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja vajadusel kärpida võrasid (vastavalt puuliigile).
Linlikul jaotustänaval peab arvestama sõidutee, rattatee ja kõnnitee liikumisruumi osa masinatega tehtava hooldusega ning vastava ruumivajaduse ja tehniliste nõuetega. Ülejäänud aladel võib toimuda hooldus masinateta. Kõigi liikumisruumide servas tuleks võimalusel kavandata kitsas riba lume vallitamise ruumile.
Kaevude ja rennikanalite asukohad ja lahendused. Projekteerimisel tuleks arvestada tänavaruumis liikuja kasutusmugavust, arhitektuuri ja katete lahendust. Kaevukaaned on libedamad ja ebatasasema pinnaga kui teekate, mistõttu tuleks vältida nende kavandamist sõidujäljele ja eeldatavale pidurdusteekonnale, eriti rattateede puhul.
14-2 Linlikul jaotustänaval
Restkaevud tuleks integreerida haljastusega, vihmapeenardega, kasutada külgavaga kaevusid või kasutada neid liikumisruumide organiseerimiseks. Restkaevusid tuleks jalakäijate ja ratturite liikumisruumis vältida, sealhulgas ülekäiguradadel, rattateede ületuskohtades ja sõidujälgedes. Kaevuluugid ja kanalisatsioonikatted peaksid olema sellise kujundusega, et avade vahe ei ületaks 0,01 m, vältides seeläbi jalgrataste, ratastoolide, karkude, kontsade jms kinnijäämist restide vahele. Avad restides peavad olema paigutatud peamise liikumissuunaga risti. Rattateedel tuleks rennkanaleid vältida.
Valgustid ja valgustuspostide paigutus. Valgustite mastid ja elektri- ning sidepostid on tänaval ruumi võtvad elemendid, mis võivad kujuneda takistuseks headele lahendustele. Ruumi puudusel tasub kaaluda hoonete külge riputatud lahendusi või kõnnitee ruumis väikese läbimõõduga mastide kasutamist. Nende asukohad tuleb kokku leppida juba eskiislahenduses. Valgustite kõrgus peab sobima miljöösse ja arvestama muu hulgas ka hoonete kõrgusega.
14-3 Linlikul jaotustänaval
Jalakäijate ruumi valgustamiseks sobib kasutada madalaid ja disainlahendusi, sealhulgas täiendavat valgustust, et muuta linnaruum hubasemaks. Ülekäigurajad peavad olema eraldi valgustatud, kasutada vastavat disaini ja vajalikku valgustite hulka.
Visuaalse müra vähendamine ja vaated. Viidad ja info peavad olema selgelt loetavad, asuma sobivas kohas ja vältima visuaalset ülekuhjamist. Tehnilise taristu elemendid, sealhulgas liikluskorraldusvahendid ja postid, tuleks paigutada kompaktselt ja targalt, eelistades lahendusi, kus üks post või kandur täidab mitut otstarvet. Reklaamikandja asukoht ja tüüp peavad tagama liiklusohutuse ning sobima mõõtmetelt, tüübilt ja asukohalt arhitektuursesse terviklahendusse. Puude, postide ja märkide paigutamisel ning nende suuruse ja lahenduste kavandamisel tuleb arvestada väärtuslike vaadete, hoonete vaadeldavuse ja hoonetest avanevate vaadetega.
14-4 Linlikul jaotustänaval
Vähendada liiklusmärke, et vajalikud märgid oleksid lihtsamini nähtavad. Fooriportaalide rajamist tuleks vältida ning märgid, foorid, viidad ja valgustid paigaldada võimalusel ühele postile. Visuaalse müra vähendamiseks võiks kaaluda infrastruktuuri objektide toonimist tumedaks. Foorinupud ja peatuste infostendid peavad olema kõnniteelt ratastoolis mugavalt ligipääsetavad. Reklaamikandjad võivad olla suunatud nii jalakäijatele kui ka teistele tänavaruumi kasutajatele, olles mõõtmetelt suuremad kui esinduslikes kohtades, kuid väiksemad kui lihtsal tänaval. Reklaamikandjad ei tohi hajutada liiklejate tähelepanu, varjata vaateid ega kitsendada jalakäijate ja ratturite liikumisruumi.
Taktikalised lahendused ja paindlik ruumikasutus võimaldavad linnaruumi kiiremini muuta ning teevad tänavaruumi kasutamise ajas muutuvatele vajadustele vastavaks ja dünaamiliseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks kaaluda paindlikke ruumi- ja kasutuslahendusi, mida saab rakendada nii projekti osana kui ka eraldi taktikaliste sekkumistena. Need aitavad probleeme lahendada kiiresti, väikese eelarvega ja ajutiste, kuid läbimõeldud tegevustega.
Taktikalised lahendused. Taktikalisi lahendusi tuleks kasutada linnaruumis muudatuste kavandamiseks piiratud eelarve ja ajaraami tingimustes, sh kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks ning muudatuste päriselus läbikatsetamiseks ja kaasamiseks.
15-1 Linlikul jaotustänaval
Linlikul jaotustänaval on kiirete ruumikasutuse muudatustena asjakohane kasutada vastupidavaid ning ruumikasutust mitmekesistavaid lahendusi ja ruumielemente. Tüüpilised taktikalised lahendused on rattateede rajamine ja jalakäijate ruumi laiendamine sõidutee kitsendamise ning kiiruse piiramisega, samuti tänavaruumi elavdamine haljastuse ja linnamööbli lisamisega.
Haljastuse taktikaliste lahendustena sobivad haljastuskonteinerid (sh maapinda uputatavad), olemasolevate haljasalade täiendamine (puude istutamine, hooldusrežiimi muutmine, lilleniidud), samuti kõnnitee servadest kõvakatte eemaldamine ja asendamine haljastusega.
Linlikul jaotustänaval tuleb sõltuvalt asukohast kasutada ja kombineerida hästi nähtavaid markeerivaid lahendusi (joon, värv, kummipollar) ja füüsilisi elemente. Väikestel kiirustel võib piisata selgelt nähtavate markeeringute kasutamisest ning pole vaja paigaldada füüsilisi tõkkeid. Oluline on erinevad liiklejad selgelt eraldada ning tagada ohutus- ja nähtavuskujad.
Kuna jaotustänavat kasutab palju erinevaid liiklejaid, on vajalik läbi mõelda ka lähiala liikluskorraldus, et vältida ebasoovitavaid mõjusid. Tänavaruumi kasutuse ja liikluskorralduse muudatused peavad olema selgelt tähistatud ja arusaadavalt kommunikeeritud.
Tänavaruum peab olema paindlikult kasutatav ning ohutu ja toimiv ka väiksemate reeglite rikkumiste, eksimuste ja eriolukordade (kiirabi, eritransport, kolimine vms) korral.
15-2 Linlikul jaotustänaval
Tänavaruumi liigendus peab võimaldama eriolukorras liiklejatel kasutada külgnevat ruumi – madala äärekiviga ja füüsiliste takistusteta ala – peatumiseks ja ettevaatlikuks möödumiseks, sealhulgas alarmsõidukile tee andmiseks.
Hooajaline paindlikkus: tänava kasutus, liikluskorraldus ja hooldus peaksid arvestama hooajaliselt muutuva ruumivajaduse, kasutajate profiili ja kasutuskoormusega ning pakkuma sellele vastavat ruumijaotust. Tänava võib näiteks muuta jagatud liiklusruumiks, jalakäijate tänavaks või lubada parkimist sõidurajal.
15-3 Linlikul jaotustänaval
Sobilik on hooajaliselt sõidurajal parkimise ja kohvikuterrasside lubamine, ratta- ja jalgtee eraldamine või ühiskasutuses liiklusruumiks muutmine; talveperioodil võib osa tee laiusest jätta lumest puhastamata, et see toimiks kelgu- ja suusarajana.
Nädalapäeva- ja kellaajapõhine paindlikkus: parkimist, peatumist ja pöördeid võib lubada või keelata kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, näiteks tipptunni välisel ajal või tänava hoolduse lihtsustamiseks.
15-4 Linlikul jaotustänaval
Võib kaaluda muutuva piirkiiruse kavandamist ning peatumise, parkimise ja pöörete lubamist, ka muutsuunaraja kavandamist.
Teenindus- ja päästeautode läbipääs ning juurdepääs: tuleb tagada igal tänaval, koos nõuetekohase manööverdusruumi ja pöörderaadiustega. Teenindus- ja päästeautod võivad vajadusel kasutada kogu tänava vaba liikumisruumi, kuid igapäevast liikumisruumi ei tohiks kavandada nende järgi.
15-5 Linlikul jaotustänaval
Kasutada väikseid pöörderaadiusi ning lubada pööretel vastassuunavööndi kasutamist (teha ülepööret). Liinibussidele saab teha nurgakünnised.