/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
Kitsad, vähese liiklusega ja hõreda hoonestusega tänavad, eelkõige asumite elukeskkonna olulised osad, millele tuleb ehitamisel ja rekonstrueerimisel olulist tähelepanu pöörata.
Lihtne kodutänav on üldjuhul kitsas, vähese liiklusega ja hõreda hoonestusega tänav. Sellised tänavad moodustavad asumite elukeskkonna olulise osa, millele tuleb ehitamisel ja rekonstrueerimisel olulist tähelepanu pöörata. Lihtsal kodutänaval on jalakäijaid vähe – enamasti kasutavad seda tänavat kohalikud elanikud ja seal töötavad inimesed. Lihtsa kodutänavana on asjakohane käsitleda ka paneelelamurajoonide üldjuhul nimetuid, kuid tiheda kasutusega juurdepääsuteid või ka tootmisalade juurdepääsuteid. Tänavaruum tagab eelkõige mugava elu- ja töökeskkonna, vajaliku transpordi ning kõigi kasutajate ohutuse. Tänav on kutsuv jalakäijatele ja ratturitele igapäevaseks liikumiseks ning jätab elanikele ja töötajatele võimaluse tänavat oma soovi kohaselt kasutada ja kujundada. Kodutänaval on oluline seada esikohale seal elavad inimesed ja nende igapäevane välieluruum ning suhtuda tänavasse kui kodu laiendusse. Kodutänava skaalas on ka väga väikesed detailid suure mõjuga.
Liiklusväärtus - kodutänav/kõrvaltänav
Kodutänava liiklusväärtus tähendab peamiselt liikuvuse teenimist tänava kontekstis. Kodutänav võimaldab tänava elanike ja ettevõtete juurdepääsu ja teenindust. Kodutänav on ilma ühistranspordiliinideta ja regulaarse raskeliikluseta, väiksema mootorsõidukite liiklusega (tipptunnil liiklussagedus alla 100 a/h) ning elamuala või ettevõtlusala sisene tänav. Kodutänaval on sõidukite liiklus taotluslikult rahustatud ja kiirus aeglane, jalakäijad saavad liikuda igal pool. Kodutänavaks võib liigituda ka tootmisala juurdepääsutee.
Kohaväärtus - lihtne/keskmise kohaväärtusega avalik ruum.
Lihtne kohaväärtus tähendab, et tänavasse saab suhtuda kui praktilisse ruumi, ilma taotluseta luua erilisemat avalikku kohta või erinevaid linnalisi ja ruumilisi seoseid. Ruumi-, disiani-, haljastus- ja hoolduslahendused võivad olla ratsionaalsed ja lihtsad.
Näide:
Foto
Näide:
Tänavagiidi põhimõtted lihtsal kodutänaval
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on omavahelises tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Tänav on ühine ruum, millel on tähtsus nii ühiskonna, linnalooduse kui ka iga kasutaja jaoks. Selle mõistmiseks, kavandamiseks ja muutmiseks tuleks projekteerimise tiimi kutsuda eri valdkondade eksperdid loovat koostööd tegema. Hea tänavaruum on loomulik osa linnavõrgustikest, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ja toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete.
Vajalikke eksperte kaasav projekteerimistiim tagab sobiva projektlahenduse. Projekteerimistiimi ja tellitavate projekti osade koosseis sõltub tänavatüübist ja keerukusest.
1-1 Lihtsal kodutänaval
Ruumilise tervikvisiooni tagamiseks lihtsal kodutänaval on koostöö kogukonnaga möödapääsmatu.
Lihtsa tänava kavandamisel, kui puudub vajadus keerukamate lahenduste ja erialasid siduva koostöörühma järele, võib lahenduste väljatöötamiseks piisata arhitekti või maastikuarhitekti konsultatsioonist teistele kompetentsidele.
Tänavaruum peaks olema ruumiline tervik, mis võimendab miljööd ning toob kohaväärtused loogiliselt esile – sealhulgas säilitab ja avab vaated ning loob maamärke. Üks tänavaruumielemendi halb lahendus võib rikkuda kogu tänavaruumi kogemuse. Projekteerimisel tasub teekonnad läbi mõelda iga kasutaja vaates. Tänava elementide omavahelisel sidumisel, projekteeritava tänava liitmisel olemasoleva linnaruumiga ning tänava erineva kohaväärtusega lõikude üleminekutel tuleks pöörata tähelepanu sellele, et need toetaksid tänava terviklikku kasutamist ega looks barjääre. Ruumilise terviku lahendamine, põimides kokku väga erinevaid tehnilisi, looduslikke ja kogukondlikke aspekte, on arhitektuurivaldkonna kompetents.
1-2 Lihtsal kodutänaval
Lihtne kodutänav ei vaja keerulisi lahendusi. Ruumilise terviku loomine ja hoidmine võib seisneda konteksti, maastiku ja miljöö toetamises, sobivate tüüpelementide (nt valgustite, teekatete, haljastuselementide) valikus ning mõne nüansi (nt liikluse rahustamise või rekreatsioonielementide) kohaspetsiifilises lahendamises.
Tänavaruumi kavandamist alustada tänava servadest, arvesse võtta hoonete arhitektuuri, maa-alade funktsioone ning hoonetevahelise ruumi mõõtmeid. Tänavaruumi geomeetria, sealhulgas tänava telg, tuleks kavandada tänava servade ja terviklike ruumide järgi. Sõidutee serv, rattatee, katendid, valgustid, puuderead ja muud tänavaelemendid tasub üldjuhul joondada hoonete fassaadidest või mingist arhitektuursest ideest lähtuvalt. Vältida põhjendamatut looklevust.
1-3 Lihtsal kodutänaval
Lihtsatel kodutänaval ei ole joondamine oluline prioriteet, kuid see võib olla vajalik vertikaalsete elementide puhul, nagu puud, valgustid või postid.
Tänav on osa toimivatest (ja tulevastest) võrgustikest, mistõttu tähendab iga muutus mõju suuremas ulatuses kui konkreetne projektala. Hea tänavaruum on tunnetatav linna (linnavõrgustikest, hoonetest, parkidest, veekogudest ja muust koosnev keerukas ja muutuv ruumiline struktuur) loomuliku osana, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ning toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete. Kavandamist tasub alustada tänava võrgustikulise rolli väljaselgitamisest. Võrgustike terviklikkust tuleb hoida ja tugevdada, muudatuste korral vajadusel ka kompensatsioonimeetmeid rakendades.
1-4 Lihtsal kodutänaval
Kodutänava avalikku ruumi peaks käsitlema ühtse ruumina tänavat ääristavate aladega, koduhoovide ja eluruumide laiendusena (nt kui hoovid on haljastatud, võib tänaval olla parkimist ja vastupidi). Kodutänavad pole mitte ainult looduslike liikide ja inimeste tegutsemispaikade ühendajad (nt laste ja siilide territooriumid ulatuvad üle aedade piiride), vaid ka oluline osa olemasolevast elukeskkonnast ning laste mänguruumist.
Ristmikud ja liikumisteed tuleks projekteerida nii, et olulised, sh ajaloolised liikumissuunad säiliksid loomulikena.
1-5 Lihtsal kodutänaval
Kodutänavatel on sobilikud samaliigiliste tänavate ristmikud ning tänavaruum on kujundatud nii, et tekib kõigi kasutajatega arvestav keskkond. Ristmikel on iseloomulik liiklejate peatumine. Oluline on hoida jalakäijate ja ratturite liikumissuunad loogilised ja intuitiivselt mõistetavad.
Tänavaid võib sulgeda autode läbisõiduks juhul, kui kohalikele elanikele ja teenindavale liiklusele on tagatud juurdepääs.
Kodutänavatel on sobilikud samaliigiliste tänavate ristmikud ning tänavaruum on kujundatud nii, et tekib kõigi kasutajatega arvestav keskkond. Ristmikel on iseloomulik liiklejate peatumine. Oluline on säilitada jalakäijate ja ratturite loogilised ja intuitiivselt mõistetavad liikumissuunad.
Tänavaid võib sulgeda autode läbisõiduks juhul, kui kohalikele elanikele ja teenindavale liiklusele on tagatud juurdepääs.
Lammutada on lihtne, kuid taastada keeruline, kulukas, aeganõudev - sageli ka võimatu, sest kaduda võib ruumi tunnetuslik väärtus. Olemasoleva silmaspidamine tähendab väärtuslike või iseloomulike struktuuride, linnalooduse, väljakujunenud mikrovõrgustike, maamärkide, materjalide säilitamist, kasutamist ja taaskasutamist maksimaalses mahus.
Olemasolev linnaloodus: säilitada elus ja eluta loodus ning kujundada lahendus nendest lähtuvalt. Puud, põõsad, rohttaimekooslused, muld, kivid, rändrahnud ja looduslikud veekogud on väärtused, mille asendamiseks kulub aastakümneid, nende likvideerimisel võivad kaduda terved kooslused ja elupaigad. Olemasolev linnaloodus on juba kohanenud ja saab iseseisvalt hästi hakkama, on välja kujunenud kohalike pisiimetajate, lindude, putukate ja teiste liikide elupaigad, kohapealne muld ja veekeskkond on kujundanud sellesse paika kõige paremini sobivad taimekooslused. Kohalikud, eestimaised taimeliigid on linnalooduse jaoks eriti väärtuslikud.
2-1 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval on prioriteediks olemasoleva linnalooduse säilitamine ja võimendamine ning uue loomisel sellest lähtumine. Eriti oluline on väärtustada kodutänava rolli loodusliku elupaigana kohalikele liikidele. Väljakujunenud liigirikaste koosluste liigid tegutsevad kodutänavaid ääristavates aedades ning vajalik on vältida nende liikide ohtu sattumist tänavaruumis ning toetada nende võimalust liikuda aedade vahel.
Säilitada tuleks nii loomulikult välja kujunenud teeäärseid haljasribasid kui ka väikseid haljaslappe – servi, pragusid, hekialuseid. Säilitada tuleks vanad puud, hekid, viljapuud ja -põõsad ning rohttaimekooslused. Tasub jätta ruumi haljastuse isetekkele – nii liikide loodusliku leviku kui ka kohaliku kogukonna panuse kaudu.
Kui puid on vaja erandolukordades ohutuse tagamiseks langetada, saab neid kohapeal kasutada elustikutüvedena, mis võimaldavad elupaiku, on huvitavad vaadata ning toimivad ühtlasi istumis- ja mängukohtadena.
Kultuurilised ja tähenduslikud kohad ja elemendid: hooned, sissepääsud, ajaloolised liikumisteed ja suunad. Ehitusplatsil maapinnas leiduvaid objekte (kivisillutis, betoonplokid, talad-vaiad) ja ajaloolisi elemente (valgustid, postid, pingid, sildid, kaevukaaned) saab kasutada disainis, projekteeritud lahendust vajadusel täpsustades. See laseb senisel kihistusel uues koosseisus välja paista.
2-2 Lihtsal kodutänaval
Säilitada ajaloolised elemendid – tänavakatted, kunstiobjektid, põnevad ja koha olemust edasi andvad detailid (nt postid, katendid, trepid), mis toimivad tähendusrikaste elementide või kohtadena ning seovad uue lahenduse sujuvalt vana keskkonnaga.
Säilitada tasub ka välja kujunenud käiguteid ja kruntide ning hoonete vahelisi radu („lõikamisi“), juhul kui inimesed saavad jääda harjunud teid käima (nt kui omandiõigus seda võimaldab).
Vanad (ehitus)materjalid: olemasolevat teekatet ja lammutusjääke saab enamasti kasutada uues lahenduses uuel või senisel otstarbel, viisil ja juhul, mis võimaldab tänava head kasutamist.
2-3 Lihtsal kodutänaval
Säilitada tasub väärtuslikke ja erilise ilmega tänavakatteid – munakivi, mosaiiki, vana plaadistust, betoonplokke ja lammutusjääke –, et mitmekesistada jalakäijate alasid, luua eriilmelisi kohti ja meeleolusid. Alati tuleks säilitada kohapealne muld.
Tänaval on ruumist enamasti alati puudus soovitud elementide ja teenuste kavandamiseks. Ruumikitsikuses tuleb teha nutikaid kompromisse, eelistada ühiskasutust ja leida ruumisäästlikke lahendusi, võimalikest teenustest või elementidest loobumise asemel. Uute tänavate ruumisäästlikud lahendused hoiavad kokku ressursse, sh väärtuslikku maad.
Ruumisäästlikud lahendused ja sõidutee laiuse vähendamine võimaldavad ka ruumikitsikuses kavandada tasakaalustatud tänavaruumi ja rakendada võimalikult paljusid giidi põhimõtteid. Ka uutel planeeritavatel tänavatel võiks eeskuju võtta ajaloolisest linnaruumist ja vältida ruumiga priiskamist. Ruumisäästlik on elementide ja lahenduste kombineerimine – näiteks haljastuse, peatumiskohtade ja viibimisruumi põimimine.
3-1 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval on iseloomulik rahustatud liiklus, siin valitseb loomulik ja tähelepanelik üksteisega arvestamine. Ruumisäästliku lahendusena võib kavandada ühe sõiduraja laiuse kahesuunalise tänava koos möödumisvõimalusega või ühesuunalise tänava. Möödumisvõimalusena võivad toimida sissesõidud kinnistutele ja autoväravate esised alad. Vajadusel võib selleks projekteerida sõiduraja laienduse teistsuguse katendina või taskutena. Liikluskorraldust saab vajadusel organiseerida eelistatud sõidusuuna määramisega.
Ratturitele on kodutänaval vaja alati tagada kahesuunaline liiklus ja lisaruum vastutulevast autost möödumiseks. Rattatee kavandamisel peaks ühesuunalisel tänaval olema rattatee vaid vastupidises suunas liikumiseks ning kahesuunalisel kitsal tänaval peaks rattatee olema vastutulevast autost möödumiseks mõlemas suunas kasutatav.
Ühiskasutuses ruumilahendused on ruumisäästlikud – nende kasutamist tasub kaaluda.
3-2 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval on üldine põhimõte, et tänavaruum kuulub jalakäijatele ning autod on selles ruumis külalised. Tänavaruumi kujundamisel tuleks eelistada ühiskasutusega ruumilahendusi, kus kõik liiklejad – jalakäijad, ratturid ja mootorsõidukid – liiguvad ühes ja samas ruumis. Ratturite ja autode ühine liikumisruum on sellises kontekstis loomulik ja hästi toimiv lahendus.
Lihtsal kodutänaval ei ole ühiskasutusega ruumis üldjuhul vaja eraldatud kõnniteid. Kõnniteed võivad puududa üksnes sõidukite väikese kiiruse tagamise korral.
Eraldi parkimiskohtade kujundamise asemel on sobivamad parkimisribad, peatumine on üldjuhul võimalik sõiduteel, sissesõiduväravate ees ja muudes laiemates kõvakattega kohtades. Väikeste kiiruste korral ei vaja haljastus ega peenrad puhverala – sobivad ka kitsad haljasribad.
Vähendada kõvakattelist ala või vältida selle laiendamist, eesmärgiga anda rohkem ruumi haljastusele, vältida kuumasaari ning immutada rohkem sademevett.
3-3 Lihtsal kodutänaval
Kõvakattega liikumisalad võiksid olla võimalikult väikese pindalaga (vältida olemasoleva kõvakatte laiendamist). Madala liikluskoormusega alad, parkimisalad ja sissesõidud projekteerida üldjuhul vett läbilaskva kattega. Kaaluda tasub olemasoleva kõvakatte kitsendamist ning liikumisruumist välja jääva kõvakatte asendamist vett läbilaskva katte ja haljastusega (sh puude, põõsaste ja rohttaimede jaoks katte sisse avade lõikamist ja servade haljastamist kitsaste peenardega).
Sõiduteede ja -radade ning pöörderaadiuste liigset laiust tuleks vältida. Sõidutee projekteerida võimalikult kitsana ning kasutada tee visuaalse kitsendamise võimalusi, näiteks erineva katendi abil. Baasväärtusena, mille suhtes lahendusi kaaluda, võib arvestada, et sõidutee laius moodustab umbes kolmandik kogu tänava ristlõikest ning ühe sõiduraja laius on umbes 3 m. Projekteerimisel võib lähtuda giidis toodud ruumisäästlikest mõõtudest.
3-4 Lihtsal kodutänaval
Sobilik on sõiduruumi täiendav visuaalne kitsendamine eristuva kattega – näiteks sillutiskatte või teekatte märgistuse abil. Kavandada võib lokaalseid kitsendusi ehk „väravaid“.
Ristmike ja pöördealade kujundamisel tuleks kasutada lahendusi, mis ei soosi suuri pöördekiirusi. Pöörderaadiuste kavandamisel lähtuda sõiduautodest, kuid lahendus peaks võimaldama ka pääste- ja prügiautode manööverdamist.
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks. Igale tänavale tuleks lisada linnaloodust ja looduslike elemente, et aidata vähendada saastatust, toetada elurikkust, kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas jahutada linnaruumi ning pakkuda inimestele meeldivat ning tervist toetavat tänavaruumi.
Tunnetatav osa ruumist võiks olla haljastatud – loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest ning püüavad kinni osa tolmust ja sademeveest.
4-1 Lihtsal kodutänaval
Lihtsal kodutänaval peaks olema rohkelt haljastust. Ei tohiks leppida vaid aedadest tänavale ulatuva haljastusega, kuid seda tuleks arvestada haljastuse hulka. Nii tänaval kasvavate kui ka üle aedade tänavale kaarduvate puude võrad ja hekkide sirutuvad oksad aitavad alandada teepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest, püüavad kinni osa tolmust ja sademeveest ning loovad möödujale võimaluse näiteks mõni mari noppida. Need on looduse hüved, mida tuleks luua, hoida ja väärtustada. Uusarendustes tasub kaaluda samade lahenduste rakendamist, sh ka suuremate puude istutamist.
Lihtsal tänaval tuleks vältida kalleid tehnilisi erilahendusi, välja arvatud üksikjuhtudel. Haljastus paikneb üldjuhul tänava servades, kus kasvumuld liitub kinnistute haljastusega. Haljastuses tuleks kombineerida kõrgemaid ja madalamaid taimi, püsikuid ning elemente, mis paistavad välja ka lume alt ja aitavad lume vallitamisel vältida haljastuse vigastamist.
Taimekooslused: haljastuses tuleks eelistada esmalt olemasolevat haljastust (sh põõsastikke ja rohttaimekooslusi) ning uute lahenduste puhul kasutada omamaiseid liike, mis on asukohale iseloomulikud, toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied) ja saavad iseseisvalt hakkama.
4-2 Lihtsall kodutänaval
Kodutänavatel võib julgelt haljastuses kasutada viljapuid- ja põõsaid, mis sobivad nii tänavaruumis liikuvatele inimestele kui ka lindudele.
Lihtsa kodutänava korral saab kasutada vähest hooldust vajavaid või täiesti looduslikke kooslusi, kus inimene sekkub vaid äärmisel vajadusel (nt liigse põõsastumise vältimiseks). Tasub kaaluda kohandatud ruderaaltaimede (ja nende sortide) kooslusi.
Hooldusrežiim: tänavahaljastuse hooldus peab arvestama tänava linnaruumilist konteksti ja tänavatüüpi. Tänavahaljastus ja selle hooldus peaksid tagama elurikkuse püsimise ja arenemise ning eluslooduse elupaikade ja toidulaua jätkusuutlikkuse. Juhul kui tänav asub aedlinnas või rohke haljastusega alade vahel, võib haljastuslahendus ja selle hooldus olla lihtsam.
4-3 Lihtsal kodutänaval
Hooldusrežiim kodutänavatel võiks olla võimalikult lihtne, võimalusel mosaiikne (sagedasti hooldatud alad vahelduvad harva hooldatavate aladega), looduse rütme arvestav, mitmekesisust soodustav ja inimesele huvitav ka silmakõrgusel.
Pakkuda saaks ka koostööd tänavaäärsetele elanikele, et elanikud ise rajaksid tänavate servadesse peenraid ja hooldaksid neid.
Linnaloodus ja elupaigad: linnaloodusel saab olla väga palju rohkem funktsioone kui lihtsalt kohatäide muudest funktsioonidest üle jäävatel pindadel. Linnaloodus peab olema elupaik mitmetele liikidele, olemisruum inimesele, mängupaik, looduse hüvede pakkuja linnas – mitte lihtsalt tänava roheline taust dekoratiivses tähenduses. Linnaloodus saab olla osa rohevõrgustikest ja tuleb olla kindel, et uued lahendused ei tekitaks sellesse võrku kompenseerimatuid katkestusi. Tasub kaaluda ümberistutusi (ka vanade puude puhul), samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
4-4 Lihtsal kodutänaval
Lihtsatel kodutänavatel ulatuvad loomade territooriumid sageli üle aedade piiride. Seetõttu on siin oluline arvestada liikide liikumisega üle tänavate ja mõelda nende teeületusvõimalustele. Võib rajada läbi- ja ülepääse ning paigutada (ajutisi) märke, mis juhivad liiklejate tähelepanu tänaval sagedamini tegutsevatele liikidele – nt hoiatussildid konnade rändeperioodil või oravate sagedasemate teeületuskohtade tähistused.
Veekogud: tänavaruumis olevad veekogud tuleb säilitada, parandada nende ökoloogilist seisundit ja suurendada rekreatiivset väärtust. Veekogud koos looduspõhiste sademeveelahendustega on osa sinirohevõrgustikust, mis seob tänavaruumis asuvad veekogud ühtseks tervikuks.
4-5 Lihtsal kodutänaval
Lihtsal kodutänaval olevad veekogud võivad olla lihtsad ja looduslähedased, võimalikult väheste tehiselementidega. Need veekogud on koos looduspõhiste sademeveelahendustega osa sinirohevõrgustikust, mis seob tänavaruumis paiknevad veekogud ühtseks tervikuks aedades, parkides ja muudel rohealadel olevatega.
Taskupargid ja platsid: väikesed rohelapid ja haljastatud teeservad on teistele liikidele „astmekivideks“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Tänavanurkadesse, tänavate keskele ja mujale võiks rajada taskuparke ja haljastatud platse, mis toimivad esmase puhkealana ja igapäevase sotsiaalse linnaruumina. linnaruumina.
4-6 Lihtsal kodutänaval
Taskuparkide ja platside loomist saab soodustada tänavate geomeetria abil või liikluskorralduse muutmisega, kodutänaval ka tänavaotste sulgemisega autoliiklusele. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist taskutena tänavaruumi. Kaaluda tasub ristmikul tänavaruumi laiendamist platsiks krundi nurkade “äralõikamisega”.
Liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad haljastada kodumaiste madalate rohttaimekooslustega; sobivad ka ruderaaltaimed ja nende sordid, mis on rasketele tingimustele väga vastupidavad.
4-7 Lihtsal kodutänaval
Üldjuhul lihtsatel kodutänavatel liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad puuduvad. Sobivad on liikluse rahustamiseks sõiduruumi kitsendavad ja sirgeid lõike lühendavad liiklussaared / tänavaruumi kitsendused, mis on otstarbekas haljastada ja kujundada istumiskohana vms.
Trasside kujad: haljastamisel tuleb lähtuda trasside reaalsetest mõõtmetest ja nendega seotud riskidest ning leida koostöös trassivaldajaga võimalusi sobiva haljastuse rajamiseks.
4-8 Lihtsal kodutänaval
algustus- ja elektripostid võivad olla suurepärane konstruktsioon, mille külge riputada ja kinnitada haljastust ja linnamööbli elemente või pesakaste. Kasutada lihtsalt asendatavat / taastatavat haljastust.
Vaimne tervis: mida rohkem on tänavaruumis erinevaid taimekooslusi, seda parem on see inimese vaimule ja meeleolule.
4-9 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval tuleks esmaseks prioriteediks seada mitmekesisus – nii inimese kui ka teiste liikide vaatest. Kodutänava skaalas on ka väga väikesed detailid suure mõjuga. Lihtsal kodutänaval võib kiireks lahenduseks olla monokultuurse muru asendamine elurikkama kooslusega – seda sageli ka ilma lisainvesteeringuta, näiteks haljasalade hooldusrežiimi muutmise kaudu mosaiikseks ja looduse rütme paremini arvestavaks.
Inimesed eksivad ikka – avariid juhtuvad seal, kus kokku saavad aktiivsed vead (juhtimisega seotud) ja passiivsed vead (keskkonnaga seotud). Ruum tuleks kujundada nii, et eelkõige kiirema sõiduki juht valib vaistlikult ohutu kiiruse ja suhestuks õigesti teiste liiklejatega. Nii andestab ruum ka kergemad eksimused, vähendab tuntavalt vigastusi õnnetuste korral ning püsib ohutu ja toimiv ka eriolukordades, näiteks jalakäija või ratturi juhuslikul ebatäpsusel, kiirabi või eritranspordi liikumisel jms.
Kiirus tuleb viia kooskõlla tänavaruumiga. Linnades ja asulates tuleks tänavad projekteerida sellise liikumiskiiruse järgi, mis vastab tänava funktsioonile, ruumilisele iseloomule ja kasutajate vajadustele – suurema kohaväärtusega tänavatel, elupiirkondade ja segakasutusega tänavatel tähendab see enamasti kiirust kuni 30 km/h, samas kui suurema läbilaskevõimega tänavatel võib sobiv kiirus olla veidi suurem, kuid siiski inimmõõtmeline ja ohutust tagav.
Tänava geomeetria, sõiduradade laius ja ruumielementide paigutus peaksid suunama juhte ohutut kiirust iseenesest järgima. Väiksem kiirus laiendab juhi vaatevälja, muutes lihtsamaks jalakäijate, tänaval liikuvate laste või ristmikul olevate jalgratturite märkamise, ja loob rohkem ruumi inimlike eksimuste andestamiseks – olgu eksijaks jalakäija, rattur või autojuht.
5-1 Lihtsal kodutänaval
Kodutänava puhul on juurdepääsu funktsioon ja elufunktsioon tähtsamad kui liikumisfunktsioon. Lihtsal kodutänaval on ohutuks ja sobivaks sõidukiiruseks vahemik 15–30 km/h. Kodutänaval on oluline piirata läbisõitvat liiklust, et luua turvaline ja inimsõbralik linnaruum. Kodutänav peaks võimalusel olema õueala, et anda liikumise eelisõigus jalakäijatele – eriti olukorras, kus lihtsal kodutänaval kõnniteed puuduvad.
Liikluse rahustamine peaks olema läbiv põhimõte. Rahustavad elemendid – nagu füüsilised takistused, kõrgendused, kurvid ja visuaalsed kitsendused – aitavad kiirust vähendada ning suurendada liiklusohutust. Sellised lahendused on vajalikud kõigil tänavatel, mitte ainult probleemsetes lõikudes.
5-2 Lihtsal kodutänaval
Kasutada võib erinevaid liikluse rahustamise võtteid (künnised, šikaanid, kitsad rajad, erinevad katted, haljastus jne), sest ainuüksi kiirusepiirangu märk ei ole piisavalt tõhus: juhid reageerivad pigem keskkonnale ja tee geomeetriale kui märkidele. Seetõttu võiksid kiiruspiirangud olla kombineeritud füüsiliste ja psühholoogiliste takistustega, mis loovad juhile tajutava vajaduse kiirust vähendada. Liikluse rahustamine sõidukiirusest kinni pidamiseks ja ohutu keskkonna tagamiseks peaks olema projekteerimisel läbiv põhimõte.
Asulatesse või elukvartalisse sisenemisel tasub kasutada ruumilisi kitsendusi. Tee kitsendamine sissesõitudel (nn väravaefekt), kurvilised teelõigud, kujundatud haljastus ja linnamööbel aitavad juhtidel tajuda, et nad sisenevad rahulikuma liiklusega keskkonda.
5-3 Lihtsal kodutänaval
TTänavatüübi muutumisel tuleks kasutada selgeid ruumi kitsendavaid meetmeid (viraaže), linnamööblit ja kujundatud haljastust. Optilised kitsendused – näiteks erinevad teekatte värvid, valged triibud, puud või tänavamööbel – loovad visuaalse surve, mis suunab juhte kiirust alandama.
Vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal. Liikujate hierarhiast lähtuv ruumilahendus aitab tagada ohutu liikumisruumi: esikohal on jalakäija, viibija, siis rattur, ühistranspordi ootaja, ühistransport ning alles seejärel muud sõidukid. Jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteedina arvestavad lahendused hõlmavad kergeid teeületusvõimalusi ning turvalisi rattaradu.
5-4 Lihtsal kodutänaval
Andestavas tänavaruumis on jalakäijal, jalgratturil või autojuhil ruumi eksida, ilma et see tooks kaasa tõsiseid tagajärgi ega lõppeks õnnetusega. See hõlmab näiteks visuaalselt ja füüsiliselt rahustavaid elemente (nt kitsamad sõidurajad, haljastus ja künnised), kiirusepiiranguid ning liiklejate loomulikke trajektoore toetavat ruumiplaneerimist, mis aitab vältida konflikte ja suurendab kõigi turvalisust.
Kodutänaval tuleks eelistada jagatud ruumi lahendusi, kus kogu liiklus toimub aeglasema liikleja tempos. Füüsilisi eraldusi tuleks minimeerida, soodustades liiklejate loomulikku koosliikumist. Liiklusvoogude pehmeks suunamiseks sobivad haljastus ja pinnakatte vaheldus. Eraldatud liikumisruumide korral suurendavad ohutust tõstetud ülekäigud ja teekitsendused.
Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel lähtutakse nende inimeste vajadustest, kellel võivad olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. Ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob parema elukeskkonna kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain loob võimaluse igaühel iseseisvalt hakkama saada, samal ajal kui vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal.
Nõrgimast kasutajast lähtuv linnaruum tagab iseseisvuse ja heaolu kõigile. Kõigi – sh 80-aastaste vanurite, 8-aastaste laste ning liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste – vajadusi arvestav tänavaruum soodustab erinevate kasutajagruppide vahelist ühisruumi ja suhtlust ning toetab igapäevast iseseisvat toimetulekut.
6-1 Lihtsal kodutänaval
Liiklust rahustavad lahendused ja väga väikesed sõidukiirused loovad turvalise keskkonna ka neile, kes ei pruugi liiklusreegleid täielikult tunda. Sobivad aeglustatud liikumiskoridorid ning võib kaaluda ka autoliikluse tupiktänavaid.
Lihtsal kodutänaval, kus jalakäijatel ja ratturitel on niigi selge eelis ning kõnniteed üldjuhul puuduvad, võib siiski kaaluda kõnniraja eraldamist sõiduteest vaid teist tüüpi katendi abil. Ühiskasutusega liikumisruumis võib tagada erinevate vajadustega liiklejatele – sh ratastooli ja lapsevankri kasutajatele – möödumisvõimalus kõvakattega alal (nt taskutega lõikudes). Pinkide ja puhkealade juures tuleks arvestada ruumivajadusega ratastoolide ja lapsevankrite jaoks, et tagada ligipääsetavus ja kaasav keskkond kõigile kasutajatele.
Tänavaruum peaks toetama kõige nõrgemat ja aeglasemat liikujat: vajalikud on jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteetseks seadvad lihtsad teeületusvõimalused, turvalised rattarajad.
6-2 Lihtsal kodutänaval
Lahendus peaks arvestama, et kodutänaval kasutavad jalakäijad (sh mängivad lapsed) ja ratturid kogu tänavaruumi. Tänavaületus võiks olla mugav ja loomulik igas kohas – kas ilma äärekivideta, 0-kõrgusega või madala servaga lahendusena. Autojuht võiks end sellises ruumis tunda külalisena – seejuures olla tähelepanelikum ja ettevaatlikum.
Lähtuda tuleks universaaldisaini seitsmest põhimõttest, tagades uksest ukseni terviklikud ja astmeteta teekonnad. Universaaldisaini põhimõtetest lähtuv tänavaruum pakub lisaks ohutule liikumisele ka intuitiivset ja üheselt mõistetavat keskkonda, kus on arvestatud kõigi kasutajate vajadustega.
6-3 Lihtsal kodutänaval
Sellise ruumi omadused hõlmavad selgeid ja eristatavaid visuaalseid, auditiivseid ja taktiilseid juhiseid, mis toetavad orienteerumist ning iseseisvat liikumist. Samuti pakub neist põhimõtetest lähtuv tänavaruum piisavalt puhkealasid, keskkonnale omaseid turvavööndeid ja ligipääsetavaid teenuseid, mis loob turvalise ja kaasava keskkonna. Universaaldisaini põhimõtetele rajatud tänavaruum soodustab lisaks iseseisvale liikumisele ka sotsiaalset aktiivsust ning loob võimaluse igal inimesel tunda end kogukonna osana ja osaleda igapäevastes tegevustes mugavalt ning turvaliselt.
Nõrgimast kasutajast lähtuv tänavaruum on kasutajat kaasava lähenemise tulemus. Kasutajate varane kaasamine sisendi korjeks ja lahenduste testimine iteratiivses arendusprotsessis tagab, et kõige nõrgemast kasutajast lähtuv lahendus toimib ka reaalses mitmekesises kasutuskeskkonnas.
Jalakäijad moodustavad kõige universaalsema ja samas haavatavama liiklejate rühma – siia kuuluvad kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendite kasutajad, linnaruumis aega veetvad inimesed ja ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Tuleks kavandada jalakäijate liikumiseks sidus ja tihe võrgustik koos kergete teeületuse võimalustega, mis on kogu linnaruumi toimivuse põhialus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades.
Kõnnitee tähtsus. Kõnniteed moodustavad suurema ja keskse osa inimese liikumisvõrgustikust linnas. Sobiva kõnnitee laiuse määramine on otsus, mis eeldab ruumikasutajate ootuste ja vajaduste mõistmist ning ümbritseva konteksti põhjalikku arvestamist – sealhulgas kõnnitee servade iseloomu, külgnevate hoonete ja rajatiste paiknemist, haljastuse ja katendite lahendusi, kasutajate hulka ja liikumisviise, ruumikasutuse eripärasid, kogu tänavaruumi laiust ning soovitud liikumiskogemust.
7-1 Lihtsal kodutänaval
Kodutänav on üldjuhul loomulik ühiskasutusega tänavaruum, kus kõnnitakse ka sõiduteel, arvestades samal ajal sõidukitega. Kõnniteed üldjuhul puuduvad. Sõidukeid käsitletakse külalistena, kes peavad hoidma turvalist kiirust, märgates ja austades kõiki teisi. Kodutänava hoonete ees või haljasribal võib rahulikumaks kõndimiseks olla eraldi kõnnirada.
Lihtsal kodutänaval, kus liiklusruum on ühiskasutuses, on kõnnirada lisavõimalus liikumiseks – see võib olla ka kitsas rada haljastuses või tänavaserval, et eristada turvalisemat ruumiosa. Juhul kui ühiskasutuses liiklusruumi ei ole, peab kõnnitee olema vähemalt ühel pool tänavat vaba liikumisruumi laiusega vähemalt 1,5 m. Kõnnitee peab võimaldama rattaga liikumist koolieelikutel ning ratastooliga liikumist.
Jalakäijate teekondade jätkuvus. Jalakäijate teekonnad peaksid tänavaruumis olema loogilised ja järgima loomulikke liikumise soovijooni. Tuleks vältida teeületuse hakkimist erinevate katendite ja äärekividega – ülekäigukoht peaks siduma tänava osi kõigi kasutajate jaoks ning ei tohiks luua liikumisel takistusi.
7-2 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval võib mitmete lahendusega rõhutada eri liiklejate soovitatavaid tervikteekondi, kuid olulisem on see, et kõik liiklejad saaksid kasutada kogu tänavaruumi vastavalt oma vajadustele. Arvestada tuleks jalakäijate liikumisega kogu tänavaruumis ning soodustada vastastikust austust sõidukijuhtide, ratturite ning jalakäijate vahel – ka siis, kui kõnniteed on eristatud.
Üle ristuvate tänavate tuleks projekteerida jalakäijate ja ratturite eelistusega jätkuv ruum, et liikumisteekond oleks katkematu, sujuv ja selgelt mõistetav. Võimalusel tõsta sõidutee teeületuskohas kõnnitee kõrgusele.
Madalad äärekivid või äärekivideta lahendused sobivad tee ületamiseks ettenähtud kohtadesse ning tänavatele, kus on lubatud tänava ületamine igas kohas.
7-3 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval võiks eelistada tõstetud äärekivideta tänavaruumi. Kui äärekivid on vajalikud sadevee suunamiseks, haljastuse kaitseks, liiklejate eristamiseks või muul põhjusel, siis tasub neid kasutada vaid lühikestes lõikudes, arvestades seejuures inimeste vaba liikumise võimalust üle tänava igas sobivas kohas. Tänavaruumi kasutuse organiseerimiseks, sõiduruumi ja parkimisalade piiritlemiseks ning liikluse rahustamiseks sobib kasutada pollareid, valgustiposte, maste ja teisi sarnaseid objekte.
Tänavaületuse lahendused võiksid olla kerged ja ohutud, mis arvestavad jalakäijate loomulikke liikumissuundi ning tagavad jalakäijatele piisava tihedusega tänavaületuse võimaluse. Ristmikel on oluline tagada mugav jalgsi liikumine kõikides suundades – ülekäigurajad peaksid paiknema võimalikult kõnnitee sihiliselt, mitte nihutatult, ning vajadusel võivad need olla nurga all.
7-4 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval peab toimima liiklejate pidev vastastikune märkamine ja mõistmine. Kodutänavatel sobib ristmikud kujundada kompaktselt ja ületatava sõidutee võimalikult kitsana sõiduradade kitsendamise ja äärekiviraadiuste vähendamise kaudu.
Ülekäigurajad on kodutänaval üldjuhul mittevajalikud, kuid erandjuhul saab neid kasutada kohtades, kus on vaja tagada sõidukite kindel peatumine ja jalakäija muretu ületus ka sõidukite suure arvu korral. Foorid kahjustaksid kodutänava olemust ja neid ei ole otstarbekas kavandada.
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseprobleemide põhjuseid. Tuleks kujundada linnaruum, mis kutsub liikuma ning soodustab jalutamist ja rattasõitu, et suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust. Tänavaruumi kujundamisel tuleks luua äratuntavaid paiku, sest need tugevdavad koha identiteeti ja kogukondlikkust ning kutsuvad inimesi ruumi kasutama, seal viibima, suhtlema ning suurendavad turvalisust.
Paus ja viibimine. Tänava kõigi kasutajate (sh lapsed, noorukid, täiskasvanud) vaheliseks sotsiaalseks suhtluseks ruumi ja lahenduste kavandamine on oluline osa tänavaruumi kujundamisest.
8-1 Lihtsal kodutänaval
Mängu- ja puhkekohtadele tähelepanu pööramine, eriti just lihtsatel kodutänavatel, suurendab sotsiaalset õiglust linnaruumis.
Kokkupuutepunkte võimaldavad üksikud elemendid: pingid, nõjatumiskohad, võimalusel erineva raskusastmega lihtsad mini-mängukohad (eraldi redel, kiik, kivi, küngas, üksik rulapink, suured kivid, puutüved). Puhkekohti (pingid, servad) võiks leiduda igal tänaval. Lihtsatel tänavatel ei pea mängulise liikumise ja puhkamise soodustamiseks kasutama kalleid disainlahendusi, vaid eelistada võib lihtsaid ning võimalikult looduslikke või taaskasutuslahendusi.
Miljöö ja kogukondlikkus. Tänavaruum peaks võimaldama inimestel üksteist näha ja tajuda – mida rohkem silmapaare, seda vähem süütegevust. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust. Tänavaruum tuleks kavandada koostöös kogukonnaga nii, et inimesed ja ärid tajuksid ruumi „oma“ või „hallatavana“, mitte „võõrana“.
8-2 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval on esmaseks prioriteediks seal elavad inimesed ja nende igapäevane välieluruum ning tänavasse tuleks suhtuda kui kodu laiendusse. Kodutänava skaalas on ka väga väikesed detailid suure mõjuga.
Olustik võiks rõhutada kodusust, lihtsust, kõigi osalust, „pilku tänaval“, elanike kohalolu – nii et mööduja tajub selgelt privaatse, poolprivaatse ja avaliku ruumi piire. Mööbel on lihtsasti kasutatav, väldib elitaarsust, on kasutajapõhise disainiga, arvestab erinevate eagruppidega (nt seljatoed, käetoed) ning kasutab sooje materjale, nagu puit.
Sobilik on piirkonnaspetsiifiline kujundus, mis peegeldab kohalikke väärtusi ja identiteeti, kogukonna tähised – näiteks sildid, infostendid, kunst, ajaloolised viited.
Kogukonnale kuuluvad või nendega seotud elemendid (nt naabrivalve sildid, kogukonnaaed), teadetetahvlid, mööbel või skulptuurid, millel on kohalik tähendus, loovad visuaalse sideme piirkonna lugudega. Kogukonna poolt kujundatud, valitud või tellitud objektid (nt pingid, prügikastid, valgustid) aitavad luua kogukonnatunnet.
Mitmekesisus ja inimmõõde. Kavandada ruum ka külgnevatele äridele ja elanikele, et võimaldada isikupärasemat ja atraktiivsemat tänavaruumi kasutust.
8-3 Lihtsal kodutänaval
Tänavruum projekteerida sobivaks jalakäija kiirusel kulgemiseks, inimesele silmakõrguselt vaadeldav, servad-ääred istumiseks-toetamiseks.
Eristuvad lahendused tekivad elanike soovil ja teostusel. Sobilik on kavandada madalad põõsad ja läbinähtavad piirdeaiad, et vältida „pimesoppe“.
Mäng tänaval. Tänavaruumi tuleks kavandada arvestades laste liikumisvajadust ja mänguvõimalusi, kasutada võiks mängulisi, liikuvust soodustavaid elemente, mis kutsuvad lapsi tänavat läbima aktiivselt liikudes. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu. Kodutänav on lapse esimene kokkupuude avaliku ruumiga – seal õpib ta käituma ja liikuma teisiti kui koduhoovis.
8-4 Lihtsal kodutänaval
Lihtsatel kodutänavatel pole enamasti vaja eraldi mänguvahendeid projekteerida. Sobilik on kasutada mänguliste elementidena olemasolevaid looduslikke elemente, nagu kivid, palgid jms, mis on ohutud. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega, rattasõitu, pallikõksimist, keksu, jooksumänge jms. Reljeefi abil saab luua hooajalist kasutust – kõrgendatud ala on talvel kelgumägi, suvel ronimisküngas; lihtne kraav või muu looduspõhine lahendus sobib suvel veemängudeks, talvel piisava vee olemasolul liulaskmiseks jne.
Iga kasutajaga arvestamine ning erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi loomine ja suhtluse soodustamine.
8-5 Lihtsal kodutänaval
Istumis- ja kogunemiskohad tuleks kavandada sinna, kus need elanike hinnangul peaksid asuma või kus need on juba loomulikult välja kujunenud. Iga väravaesist või kodu avanemist tänavale tuleks käsitleda privaatse ja avaliku ruumi kokkupuutekohana, millel on potentsiaal kujuneda poolavaliku iseloomuga avalikuks kohaks. Näiteks istumiskohad majade aedade ees tänaval, mis viitavad ruumi poolavalikule iseloomule, annavad märku teatud reeglite olemasolust ja loovad möödujas tunde, et ollakse kellegi juures külas. Avalikus ruumis viibimise võimalusi ei tohiks piirata põhjendamatu võõrahirmu tõttu. Pinkide juurde tuleks kavandada ruum ratastoolile ja lapsevankrile.
Linnaruumis esineb pidevalt tarvidus lühiajaliseks peatumiseks – näiteks kauba vedamiseks, inimeste sõidukist väljumiseks, istumiseks ja puhkamiseks, poekottide kohandamiseks või suhtlemiseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada peatumise üldise vajadusega. Head peatumis- ja puhkevõimalused muudavad linna ligipääsetavaks ja külalislahkeks.
Istumine: sotsiaalseid episoode ja puhkamist võimaldavad elemendid on pingid, nõjatumispunktid ja alternatiivsed istumiskohad – suured kivid, astmed, servad. Erinevaid puhkekohti peaks üldjuhul olema igal tänaval.
9-1 Lihtsal kodutänaval
Kodutänavatel võiks kaaluda tänavanurkade äralõikeid nähtavuse parandamiseks ning nende kujundamist istumiskohtadena, et vältida liiga laugete pöörete võimalust. Puhkekohti on võimalik kombineerida looduspõhiste lahendustega, näiteks taskuparkidega jms. Samas tuleks tagada meeldiv ja turvaline keskkond.
Peatumine: igal tänaval ja hoonete sissepääsude juures tuleks luua võimalus sõiduki peatumiseks; suuremate sihtkohtade juures võiks ette näha ruumi ka kastirataste ja rattakullerite peatumiseks.
9-2 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval ei ole üldjuhul vaja eraldi peatumiskohti kavandada. Peatuda saab enamasti sõiduteel, autovärava ees ning ääreribadel vastavalt terviklahendusele, tingimusel, et see ei takista jalakäijate ja ratturite liikumist.
Parkimine: tänaval parkimine on enamikul tänavatel sobiv, kuid see ei tohiks toimuda teiste vajalike teenuste arvelt ega visuaalselt ruumis domineerida.
9-3 Lihtsal kodutänaval
Parkimine toimub sõidutee servas, eraldi parkimiskohti pole vaja kavandada.
Hoonetega seotud ruumid:
9-4 Lihtsal kodutänaval
Sellistel tänavatel on kohvikud erandlikud ning kohviku välialad asuvad enamasti kinnistul või tänavaruumi laienduse alal.
Rattaparkimine: jalgrataste parkimise võimaluste loomine on oluline, kuna see toetab jalgratta kasutamist igapäevase liikumisvahendina ja lisab võimalusi peatumiseks.
9-5 Lihtsal kodutänaval
Rattaparklaid ei ole üldjuhul vaja tänavaruumi kavandada, välja arvatud sihtkohtade, korterelamute ja büroohoonete sissepääsude juurde.
Erinevate katete kasutamine aitab luua selgemat liikumisruumi, visuaalselt kitsendada ja suunata liikumist, suurendada jalakäijate prioriteetsust ning tänavaruumi atraktiivsust ja esinduslikkust. Tänavaruum kavandamisel tuleks arvestada ruumi intuitiivse kasutusega.
Erineva kiirusega liikumisruumid saab eristada erinevate katete kasutamisega. Tänavaruum peab suunama ruumi kasutajaid „õigetele“ liikumisteedele.
10-1 Lihtsal kodutänaval
Lihtsal kodutänaval ei ole erineva kiirusega liikumisruumide eristamine kattega üldjuhul vajalik, sest kogu liiklus peaks toimima aeglasemast liiklejast lähtuvalt ühiskasutatava ruumi põhimõttel. Sobivad on lahendused, kus erinevad (soovituslikud) liikumisruumid ja ruumikasutused on markeeritud erineva kattega.
Linnaruumilise atraktiivsuse suurendamiseks võib kasutada varieeruvaid sillutiskive ja mustreid (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi).
10-2 Lihtsal kodutänaval
Sobilik on sillutiskivi kasutamine aktsendina ning pehmete katete (sõelmed ja kruus) eelistamine aeglase liikumisega ruumides ja tänavaservades. Hoonete ja kruntide sissepääsude esised lahendused võivad olla individuaalsed (nt sillutise erilahendused, lillepeenrad). Asulakeskuses, vanalinnas ja miljööalal tuleks kõnnitee sillutada.
Liikuja, sealhulgas vaegnägija orienteerumise hõlbustamiseks võib liikumisruumi ja -suunda tähistada erinevate katetega.
10-3 Lihtsal kodutänaval
Sobilik on liikumisruumis paiknevad takistused vaid kontrastse kattelahendusega esile tuua.
Kõnni- ja rattatee kate. Sillutiskivide valikul tuleks järgida, et need ei looks barjääre, liigset vibratsiooni ega muid takistusi, sealhulgas kõige nõrgemale kasutajale.
10-4 Lihtsal kodutänaval
Sobilik on asfaltkate, kuid ka kõik teised katted sobivad. Lisa-liikumisrajal (kõnnirajal) on sobivam sillutis- või pehmekate.
Sõidutee kate. Sõiduteel võib sillutiskivikatet kasutada liiklust rahustava meetmena ja sõidutee visuaalseks kitsendamiseks.
10-5 Lihtsal kodutänaval
Üldjuhul on sobilik asfaltkate. Sillutiskatet võib kasutada eelkõige liiklust rahustava meetmena sõidutee visuaalseks kitsendamiseks tee servades ja/või teljel ning teiste lahenduste rajamisel.
Sademevett tuleks suunata, puhverdada ja immutada võimalikult suurel määral. Sademevett võib suunata tänavalt ja katustelt pehme kattega aladele, peenardesse ja haljasaladele kastmiseks, immutamiseks ja puhverdamiseks, tagades liigvee äravoolu sademeveekanalisatsiooni.
10-6 Lihtsal kodutänaval
Sademevee suunamine on sobiv lahendada kalletega. Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katteid ning sademevee puhverdamiseks nõvasid ja kraave.
Keskkonnasõbralikud katted. Katete valimisel tuleb arvestada nende keskkonnasõbralikkusega, arvestades materjali kogu elukaart.
10-7 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval on üldiselt keskkonnasõbralik valik võimalikult väikese pindalaga kõvakate, mis on lihtsalt parandatav.
Jalg- ja rattateedel tasub kaaluda freesasfalti või pinnatud mustkatte (bituumeni seguga kaetud tihendatud freespuru või graniitsõelmed) kasutamist. Need meenutavad välimuselt ja kasutusmugavuselt tavalist asfaltbetoonkatet, kuid on lihtsamini ja odavamalt hooldatavad. Bituumeniseguga pindamisel sobib kasutada nii freespuru kui ka fraktsioneerimata 0–8 mm graniitsõelmeid, mis on tootmis- või ehitusjäägid ning seetõttu keskkonnasõbralik ja säästlik valik. Suure kasutusega kohtades kaaluda graniitkivisillutist.
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset, ennetada kahjusid ja kohaneda kliimamuutustega, kuid nende rajamine võib olla ühtlasi majanduslikult otstarbekas. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, lähtudes põhimõttest „vesi kui ressurss, mitte probleem“. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sinirohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Linnatänavatel tuleks esimesena alati kaaluda kombineeritud sademeveesüsteeme, mis koosnevad looduspõhistest lahendustest ja sademeveetorustikust. Kui looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamine on asukohast tulenevalt takistatud (ebasobivad ehitus- või hüdrogeoloogilised tingimused, kitsendused, reljeef vms), saab kasutada lahendusi, mille eesmärk on ainult vee ärajuhtimine.
11-1 Lihtsal kodutänaval
Lihtsal tänaval saab piisava ruumi olemasolul vee ärajuhtimiseks kasutada ka insenertehniliselt lihtsamaid, väiksema mõjuga ja ruumisäästlikke lahendusi, nagu vett läbilaskvad katendid, sademeveekogumissüsteemid (nt mahutid) ning taimestatud lahendused (nt nõvad ja vihmapeenrad). Kodutänaval on väiksema kõvakattega pindade osakaalu tõttu tavaliselt väiksem vajadus sademeveekanalisatsiooni järele, kuid muutuvaid ilmastikutingimusi arvestades tuleks eelistada kombineeritud lahendusi.
Elumajade piirkonnas on soovitatav kaasata looduspõhiste lahenduste rajamisse ja korrashoidmisee kohalikke elanikke, mille eelduseks on hästi läbimõeldud teavitustöö. Koostöös kogukonnaga on võimalik kujundada omanäolisi ja mitmeotstarbelisi lahendusi.
Looduspõhine sademevee käitlemine: sademevee suurtest äravoolukogustest tulenevate probleemide vältimiseks, nagu nt üleujutused tänavatel, ületäitunud sademeveekanalisatsioon, kahjud konstruktsioonidele ja ehitistele ning mulla erosioon, saab kasutada tänavaruumis looduspõhiseid ehk säästlikke sademeveelahendusi. Nende lahenduste peamine eesmärk on sademevee kogumine, immutamine ja puhastamine selle tekkekohas ning viibeaja suurendamine. Sellisteks lahendusteks on vastavalt tänavaruumi võimalustele vett läbilaskvad katendid, imbkraavid, vihmapeenrad, kasvukastid, imbväljakud, nõvad, puhverribad, tiigid, sademeveemahutid vms, mida saab vajadusel kombineerida sademeveekanalisatsiooniga. Ka liiklussaared ning sõidu- ja kõnnitee eraldusribad võivad kombineeritud lahendustes toimida sademevee puhveraladena. Kõigil pindadel, mis ei ole aktiivse liikumise alad ega viibimisruumid, tuleks kaaluda haljastuse, vett läbilaskvate katete ja muude looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamist.
11-2 Lihtsal kodutänaval
Lihtsa kodutänava korral on tänavaruumis kõige tulemuslikumad insenertehniliselt lihtsad, maapealsed ja taimestatud lahendused, mis on rajatud sademevee kasutamiseks (eelkõige tänavahaljastuse veevajaduse katmiseks), immutamiseks ja ärajuhtimiseks vee tekkekoha lähedal (nt nõvad, vihmapeenrad ja imbkraavid). Lihtne kodutänav (elamupiirkond) on väiksema liiklustiheduse ja sellest tulenevalt ka väiksema reostuse tõttu väga sobiv vett läbilaskvate katete (nt poorsed materjalid, murukivid, armeeritud muru) ja immutuslahenduste kasutamiseks. Oluline on tagada võimalikult väike vett mitteläbilaskvate kõvakatete ja võimalikult suur haljastuse osakaal. Väikese liikluskoormusega tupiktänaval, kodutänava sissesõiduteedel ja parkimiskohtadel tasub kaaluda vett läbilaskvate katete lausaldast kasutamist, arvestades seejuures ka talviseid olusid ja tänavate hooldatavust.
Sõidutee ääres saab teepeenardel kasutada taimestamata lihtsamaid lahendusi, nagu täidisdreenid ja imbkraavid. Lisaks võib kasutada multifunktsionaalsemaid kohalike taimekooslustega lahendusi, nagu laugete nõlvadega madalad nõvad või puhverribadega kombineeritud alad, mis juhivad ja filtreerivad sademevett. Samuti saab sademevee äravoolusüsteemi osana istutada tänavapuid või tagada tänava rekonstrueerimisel vihmavee juurdepääs olemasolevale kõrghaljastusele. Kitsamates oludes ja tingimustes, kus lisaks vooluhulkade käitlemisele on oluline ka sademevee puhastamine, on soovitatav rajada vihmapeenraid sõiduteede äärde, kinnistute ja tänava vahele jäävale eraldusribale või sissesõiduteede kõrvale.
Lihtsa kodutänava ristumisel suuremate tänavatega tuleb tagada liiklejate ohutus, vähendades liikumiskiirust ja pöörderaadiusi kõnnitee laienduste või eendite abil. Neile saab rajada multifunktsionaalseid sademeveelahendusi (nt vihmapeenrad, imbkraavid), mis aitavad vältida äravooluprobleeme nii kodutänaval kui ka ümbritsevatel kinnistutel.
Tootmisalade ja tööstuspiirkondade juurdepääsudel ning tänavatel, mis liigituvad lihtsa kodutänava erijuhuks, tuleb sademeveekäitluses arvestada tiheda liikluse ja saastunud äravooluga (nt rohkem õlijääke ja tahkeid osakesi kui teistel linnatänavatel). Hea infiltratsiooniga tugevdatud pinnasekihtidel, mis taluvad suuremat koormust, on võimalik kasutada vett läbilaskvaid kattematerjale (koos nende alla paigutatud immutuskihtide/-plokkidega). Sademevett saab juurdepääsuteedel koguda mahutitesse, mis võimaldavad vee taaskasutamist nii tootmishoonetes kui ka tänavaruumis.
Katuste sademevee käitlemine. Tänavale jõuab oluline hulk sademeveest tänavaäärsetelt katustelt ja kruntidelt. Katustelt tulevat vett ei ole mõistlik suunata otse kõnni- või sõiduteele. Vihmaveesüsteemi eesmärk on suunata katusele sadav vesi eelistatult vett läbilaskvale pinnale või sademeveetorustikku nii, et tee peal ei kahjustataks muid konstruktsioone ega põhjustataks tänaval liiklejatele ebamugavust või ohtu. Katustelt tuleva vee käitlemine on soovitatav lahendada hoone ja/või krundi piires. Eelistada võiks kohapealset vee kasutamist, puhverdamist ja immutamist ning ainult äärmisel vajadusel otseühendust sademeveekanalisatsiooniga.
11-13 Lihtsal kodutänaval
Lihtsa kodutänava äärsete hoonete katustelt tuleva vee käitlemine tuleks lahendada iga kinnistu piires, võimalusel suunates ülevoolu sademeveetorustikku ekstreemsete sadude korral. Soovitatav on kinnistul rajada hoonetele haljaskatused, koguda vihmavett ning suurendada maksimaalselt vett läbilaskvate pindade osakaalu (nt kasutada haljastuse kõrval ka poorset teekattematerjali). Kui kinnistul on immutus välistatud, on võimalik katuste sademevett koguda ja taaskasutada või rajada puhverlahendusi (nt vihmapeenraid), mis vähendavad vooluhulkade tippe ja aitavad veekogust aurustumise teel vähendada.
Vertikaalplaneering: tänava tasapinda ei tohi hoonete suhtes tõsta, vajadusel tuleb seda hoopis langetada. Tänavatel, kus hooned asuvad tänavast eemal, võib kokkuleppel arvestada ka kinnistute pinnaga sademevete immutamisel valingvihmade korral.
11-4 Lihtsal kodutänaval
Lihtsal kodutänaval, kus haljastus ja veekogud peaksid moodustama ühtse terviku ümbritsevate kinnistute ja aladega (sealhulgas eraaedade ning avaliku ruumi sinirohealadega), on oluline vertikaalplaneeringuga tagada, et tänava sademevesi ei põhjustaks probleeme kinnistutel ega vastupidi. Lihtsal kodutänaval elumajade piirkonnas on ekstreemsete valinguvihmade korral kõige lihtsam tagada sademevee puhvermahtuvus ja immutamine kinnistute territooriumil kokkuleppel nende omanikega.
Kui hooned asuvad tänava ääres, tuleb kalded kujundada nii, et vesi liiguks hoonetest eemale. Kui hoonete ja tänava kõvakattega pindade vahele jäävad haljasalad, on võimalik kõnniteede äravool suunata ka kinnistute suunas. Kõnniteed võiksid olla 2–3% kaldega sademeveelahenduse suunas.
Sõidutee on eelistatult kumer, äärte suunas umbes 2,5% kaldega, et tagada kiire äravool. Võimaluse korral tuleks vältida äärekivide kasutamist, et võimaldada takistusteta vee liikumine kõvakattega pindadelt rohealadele.
Ühistranspordi atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte üksnes ühissõiduki ühenduskiirusest või sõiduvahendi mugavusest. Tänavaruumi kavandamisel tuleks ühendada ühistranspordipeatused ja sihtkohad kasutajale meeldivaks liikumisruumiks.
Tänavaruum, mis ühendab ühistranspordipeatused ja sihtkohad, peaks olema kasutajale meeldiv ja arusaadav ning jalakäija prioriteetsusega arvestav katkestusteta liikumisruum. Kõnniteed peaksid olema hea kujundusega, laiad, istumisvõimalustega ja pritsmevabad.
12-1 Lihtsal kodutänaval
Kodutänaval reeglina ühistransporti ei ole. Kui ühistransport erandina kodutänaval liigub või on sinna kavandatud, peab selle kiirus vastama kodutänava tingimustele. Liikumisruumide eristamisel tuleb aluseks võtta jaotustänava kavandamise põhimõtted.
Rattad, mikroliikurid ja muud väiksema ruumivajadusega sõidukid on olulised, sest on lühikestel vahemaadel ja linnakeskustes kõige kiiremad ning paindlikumad. Tänavaruumi kavandamisel tuleks neid eelistada teistele sõidukitele, et jätta rohkem ruumi inimestele. Suurem ratturite ja mikroliikurite arv tähendab vähem sõiduautosid ning sageli ka väiksemaid ummikuid. Selleks tuleks kavandada läbimõeldud ja terviklik rattataristu, mis soodustab viisakat liikluskultuuri ning suurendab kõigi tänavakasutajate ohutust ja mugavust.
Rattur ja mikroliikur peab igal tänaval saama liikuda meeldivalt ning ennast ja teisi ohtu seadmata, vajadusel kasutades kogu tänavaruumi – kõnniteed, rattateed ja sõiduteed. Rattatee olemasolul liigub rattur rattateel. Rattaliiklusele on omane sihtkohtade vahetu ühendamine, mistõttu peaks ratturil olema võimalik igas sobivas kohas sõit lõpetada ja jätkata teekonda jalakäijana. Tänavaruum peaks toetama kogu rattataristut: lisaks liikumisele võimaldama ratast parkida, toetada, lukustada ning suurematel tänavatel ka hooldusjaamades hooldada.
13-1 Lihtsal kodutänaval
Rattatee on kodutänaval erandlik, ratturid liiguvad sõiduteel. See kuidas on lahendatud ühiskasutusega ruumi ristumine teise (suurema) tänavaga määrab sageli ära, kas rattur tunneb end mugavalt ja turvaliselt või mitte. Autojuhtide tähelepanu tõstmiseks võib kasutada kattemärgistust. Rattatee või rattaraja olemasolu korral tuleks kinnistute sissesõitude ületamisel jalgratta- ja kõnnitee projekteerida l katkematuna; mahapöörded lahendada ilma pöörderaadiuseta või väikese pöörderaadiusega, rõhutades, et teed annavad autojuhid.
Rattaliikluse eraldamine. Ratturid tuleks muust liiklusest eraldada rattateede põhivõrgus ja ratturite suure potentsiaali korral, või juhul, kui rattur ei tunne end sõiduteel turvaliselt.
13-2 Lihtsal kodutänaval
Rattaliikluse eraldamine pole kodutänaval üldjuhul vajalik. Kodutänaval jagab rattur üldiselt ruumi autodega ning tal on lubatud liikuda mõlemas suunas ka ühesuunalistel tänavatel. Ratturid võib muust liiklusest eraldada või seada autodest prioriteetsemaks rattateede põhivõrgus, pikkadel teekondadel ja suure kasutajate arvu korral (jalakäijaid ja rattureid tipptunnil kokku 200/h või rohkem), projekteerides ühesuunalisel tänaval autodega vastassuunaliseks liikluseks eraldatud rattatee või -raja või kujundades kogu tänava rattatänavana.
Mikroliikurid, elektri-, kasti- ja kaubarattad ning pakirobotid peaksid liikuma seal, kus on sarnase liikumiskiirusega liiklejad. Ohutuse tagamiseks tuleb sõiduteel kiirust piirata ning piirata sõidukite kiirust ka kõnniteel. Lisaks sõidukiiruste erinevusele peab vältima ka suuri massi erinevusi.
Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi peamiselt vaid trasside ja kujade järgi lahendada. Tehnovõrkude asukohad tuleks valida eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, vältides ebamõistlikke kulusid ja ehitustöid. Tänavaruumi rekonstrueerimise või uuendamise kavandamisel tuleks kaaluda, kas osa trasse saab jätta ehitusmahust välja, ilma et tekiks peatne ümberehitamise vajadus.
Tänavaruumilahendused peavad arvestama tänava ja tehnovõrkude hooldamisega ning võimaldama seda mõistlikult, vähese ebamugavuse või kuluga. Kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada hooldust võimaldavaid lahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
14-1 Lihtsal kodutänaval
Kodutänavatel asuvad tehnovõrgud üldiselt tänava keskel teekatte all ja/või õhuliinidena. Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja vajadusel kärpida oksi, mitte latvu.
Lihtsal kodutänaval võib hooldust teha käsitsi, kuid tasub arvestada sõidutee masinatega tehtava hooldusega, sh talvel lume tänava serva(desse) sahkamisega. Tasub arvestada, et talvel muutub liikumisruum kitsamaks ja tänav toimib ühiskasutuses ruumina.
Kaevude ja rennikanalite asukohad ja lahendused. Projekteerimisel tuleks arvestada tänavaruumis liikuja kasutusmugavust, arhitektuuri ja katete lahendust. Kaevukaaned on libedamad ja ebatasasema pinnaga kui teekate, mistõttu tuleks vältida nende kavandamist sõidujäljele ja eeldatavale pidurdusteekonnale, eriti rattateede puhul.
14-2 Lihtsal kodutänaval
Restkaevud tuleks integreerida haljastusega ja vihmapeenardega või kasutada liikumisruumide organiseerimiseks. Avatud rennkanaleid ja restkaevusid tuleks liikumisruumides vältida, sest kogu tänavaruumis liiguvad rattad ja ratastega abivahendid. Kaevuluugid ja kanalisatsioonikatted peaksid olema sellise kujundusega, et avade vahe ei ületaks 0,01 m, vältides seeläbi jalgrataste, ratastoolide, karkude, kontsade jms kinnijäämist restide vahele. Avad restides peavad olema paigutatud peamise liikumissuunaga risti. Rennisüsteemi kaevuluuke ei tohiks paigutada süvenditesse kõnnitee servas.
Valgustid ja valgustuspostide paigutus. Valgustite mastid ja elektri- ning sidepostid on tänaval ruumi võtvad elemendid, mis võivad kujuneda takistuseks headele lahendustele. Ruumi puudusel tasub kaaluda hoonete külge riputatud lahendusi või kõnnitee ruumis väikese läbimõõduga mastide kasutamist. Nende asukohad tuleb kokku leppida juba eskiislahenduses. Valgustite kõrgus peab sobima miljöösse ja arvestama muu hulgas ka hoonete kõrgusega.
14-3 Lihtsal kodutänaval
Sobiv on kasutada madalaid valgusteid ja pollareid, et muuta linnaruum hubasemaks ja vältida teiste liikide kahjustamist; sõiduteid võib eraldi mitte valgustada. Postide asukohti kavandades tuleb tagada suuremõõtmeliste autode ja erisõidukite liikumisruum; sõidutee liigse laiuse vältimiseks on mõistlik võimaldada neil ajutist liikumist üle kõnni- või rattatee, sh ristmikel.
Visuaalse müra vähendamine ja vaated. Viidad ja info peavad olema selgelt loetavad, asuma sobivas kohas ja vältima visuaalset ülekuhjamist. Tehnilise taristu elemendid, sealhulgas liikluskorraldusvahendid ja postid, tuleks paigutada kompaktselt ja targalt, eelistades lahendusi, kus üks post või kandur täidab mitut otstarvet. Reklaamikandja asukoht ja tüüp peavad tagama liiklusohutuse ning sobima mõõtmetelt, tüübilt ja asukohalt arhitektuursesse terviklahendusse. Puude, postide ja märkide paigutamisel ning nende suuruse ja lahenduste kavandamisel tuleb arvestada väärtuslike vaadete, hoonete vaadeldavuse ja hoonetest avanevate vaadetega.
14-4 Lihtsal kodutänaval
Kodutänav võiks olla võimalikult märgivaba, projekteerida tuleks vaid hädavajalikud märgid, mis on kõigile liiklejatele selgesti nähtavad. Viidad, liiklusmärgid ja reklaamikandjad tuleks kavandada väiksemad ja madalamad, nii-öelda jalakäija mõõdus.
Taktikalised lahendused ja paindlik ruumikasutus võimaldavad linnaruumi kiiremini muuta ning teevad tänavaruumi kasutamise ajas muutuvatele vajadustele vastavaks ja dünaamiliseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks kaaluda paindlikke ruumi- ja kasutuslahendusi, mida saab rakendada nii projekti osana kui ka eraldi taktikaliste sekkumistena. Need aitavad probleeme lahendada kiiresti, väikese eelarvega ja ajutiste, kuid läbimõeldud tegevustega.
Taktikalised lahendused: taktikalisi lahendusi tuleks kasutada linnaruumis muudatuste kavandamiseks piiratud eelarve ja ajaraami tingimustes, sh kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks ning muudatuste päriselus läbikatsetamiseks ja kaasamiseks.
15-1 Lihtsal kodutänaval
Lihtsal kodutänaval on kiirete ruumikasutuse muudatustena asjakohased ruumikasutust mitmekesistavad lahendused ja ruumielemendid. Tüüpilised taktikalised lahendused on sõidutee kitsendamine liikluse rahustamiseks ja läbisõidu takistamiseks ning jalakäijate ruumi laiendamine ja tänavaruumi elavdamine haljastuse, linnamööbli ja kohaväärtust toetavate objektide lisamisega.
Haljastuse taktikaliste lahendustena sobib eelkõige lillepeenarde ja haljastuse rajamine tänava servadesse, vajadusel kõvakatte eemaldamise ning lillepottide lisamisega.
Kodutänaval piisab üldiselt tänavaruumi markeerimisest (joon, värv, kummipollar) või linnamööbli paigaldamisest, puudub vajadus füüsiliste tõkete tekitamiseks.
Kodutänava kasutajateks on peamiselt piirkonna elanikud ning muudatuste mõju on enamasti lokaalne, mistõttu piisab lähipiirkonna ja kogukonna teavitamisest.
Tänavaruum peab olema paindlikult kasutatav ning ohutu ja toimiv ka väiksemate reeglite rikkumiste, eksimuste ja eriolukordade (kiirabi, eritransport, kolimine vms) korral.
15-2 Lihtsal kodutänaval
Tänavaruumi liigendus lahendada barjäärideta nii, et eriolukorras oleks võimalik takistusest (nt peatunud autost) mööduda, kasutades vajadusel teiste liiklejate ruumi.
Hooajaline paindlikkus: tänava kasutus, liikluskorraldus ja hooldus peaksid arvestama hooajaliselt muutuva ruumivajaduse, kasutajate profiili ja kasutuskoormusega ning pakkuma sellele vastavat ruumijaotust. Tänava võib näiteks muuta jagatud liiklusruumiks, jalakäijate tänavaks või lubada parkimist sõidurajal.
15-3 Lihtsal kodutänaval
Lumikatte korral on sobilik tänava muutmine ühiskasutusega liikumisruumiks ning tänava servade kasutamine lume lükkamiseks; talveperioodil võib osa tee laiusest jätta lumest puhastamata, et see toimiks kelgu- ja suusarajana.
Nädalapäeva- ja kellaajapõhine paindlikkus: parkimist, peatumist ja pöördeid võib lubada või keelata kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, näiteks tipptunni välisel ajal või tänava hoolduse lihtsustamiseks.
15-4 Lihtsal kodutänaval
Võib kaaluda tänava ajutist sulgemist autoliiklusele kokkulepitud kellaaegadel (nt tipptunni välisel ajal, nädalavahetusel) lihtsalt teisaldatavate elementidega, et anda tänav elanike kasutusse ja lubada lapsed mängima.
Teenindus- ja päästeautode läbipääs ning juurdepääs: tuleb tagada igal tänaval, koos nõuetekohase manööverdusruumi ja pöörderaadiustega. Teenindus- ja päästeautod võivad vajadusel kasutada kogu tänava vaba liikumisruumi, kuid igapäevast liikumisruumi ei tohiks kavandada nende järgi.
15-5 Lihtsal kodutänaval
Lubada teenindusmasinatel (prügiauto) ja päästeautodel liikuda kogu tänavaruumi kasutavalt.