/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
Suure liiklusväärtusega ja kõrge kohaväärtusega prestiižne tänav, mis on linna nägu ja peamine representatiivne avalik ruum.
Esinduslik ühendustänav on suure liiklusväärtusega ja suure kohaväärtusega tänav või tänavalõik, peatänav, väljak, ristmik, ühistranspordi ümberistumispeatus, suurem sihtkoht või muu linnaehituslikult esinduslik koht, mis asub ühendustänaval. Sellisel tänaval on palju liiklust ja palju jalakäijaid. Hästi toimiv esinduslik ühendustänav on kvaliteetne, jalakäijakeskne linnaruum, mis tagab samas liikluse ühenduvuse.
Üldjuhul on esindusliku ühendustänava esimesel korrusel äripinnad, mille sissepääsud avanevad otse tänavale, kõnniteedel tasub jätta ruumi ka tänavakaubandusele ja suuremale jalakäijate hulgale. Samas on esindusliku ühendustänavana asjakohane käsitleda ka erandlikke hooneteta tänavalõike, kus lihtne sõidutee ristub olulise rohekoridori või jalakäijate suunaga, kulgeb vee ääres või läbib ruumiliselt väärtuslikku ala.
Liiklusväärtus
Ühendustänava iiklusväärtus tähendab liikuvuse teenimist ülelinnalises kontekstis. Ühendustänav on magistraal, linna või asula põhitänav, on asulat läbiv või asula erinevaid piirkondi ühendav tänav. Ühendustänav võimaldab pikemaid teekondi ja ühendusi asulast välja, sealhulgas eri ühistranspordiliine ning võimalusel suuremaid kiirusi ja koormusi.
Kohaväärtus
Esinduslik kohaväärtus tähendab, et tänaval on suur ruumiline, sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik mõju. Selline tänav kujundab asula või asumi identiteeti, mõjub tervikliku ja tähendusliku linnaruumina ning toimib inimeste elu mugavalt siduva kohtumispaigana. Sageli on tegemist ka ruumiga, mis eeldab erilahendusi nii kujunduses kui ka kasutusviisides.
Näide:
Foto
Näide:
Tänavagiidi põhimõtted esinduslikul ühendustänaval
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on omavahelises tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Tänav on ühine ruum, millel on tähtsus nii ühiskonna, linnalooduse kui ka iga kasutaja jaoks. Selle mõistmiseks, kavandamiseks ja muutmiseks tuleks projekteerimise tiimi kutsuda eri valdkondade eksperdid loovat koostööd tegema. Hea tänavaruum on loomulik osa linnavõrgustikest, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ja toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete.
Vajalikke eksperte kaasav projekteerimistiim tagab sobiva projektlahenduse. Projekteerimistiimi ja tellitavate projektiosade koosseis sõltub tänavatüübist ja selle keerukusest.
1-1 Esinduslikul ühendustänaval
Ruumilise tervikvisiooni tagamiseks ühendustänaval on vajalik laiema avalikkuse kaasamine ning strateegilistest linnaehituslikest eesmärkidest lähtumine.
Esmalt on vaja luua tänavaruumi terviklik arhitektuurne visioon ning järgida seda projekti kõigis staadiumites ja mõõtkavades. See nõuab arhitekti, maastikuarhitekti ja teedeinseneri ning vajadusel teiste asjatundjate süvendatud loovat koostööd ja erilahenduste väljatöötamise vajadust.
Tänavaruum peaks olema ruumiline tervik, mis võimendab miljööd ning toob kohaväärtused loogiliselt esile – sealhulgas säilitab ja avab vaated ning loob maamärke. Üks tänavaruumielemendi halb lahendus võib rikkuda kogu tänavaruumi kogemuse. Projekteerimisel tasub teekonnad läbi mõelda iga kasutaja vaates. Tänava elementide omavahelisel sidumisel, projekteeritava tänava liitmisel olemasoleva linnaruumiga ning tänava erineva kohaväärtusega lõikude üleminekutel tuleks pöörata tähelepanu sellele, et need toetaksid tänava terviklikku kasutamist ega looks barjääre. Ruumilise terviku lahendamine, põimides kokku väga erinevaid tehnilisi, looduslikke ja kogukondlikke aspekte, on arhitektuurivaldkonna kompetents.
1-2 Esinduslikul ühendustänaval
Esindusliku tänava jaoks on asjakohane korraldada arhitektuurivõistlus või tellida võrdlevaid eskiise. Esindusliku tänava terviklahenduse leidmine nõuab enne projekteerimist üldjuhul terviklikku ruumilist ideed, mille loomisel arvestatakse kogu konteksti, eri hooneid ja maastikke ning kasutajateringi eripära, kujutledes loodava ruumi rikastavat mõju kõigile.
Tänavaruumi kavandamist alustada tänava servadest, arvesse võtta hoonete arhitektuuri, maa-alade funktsioone ning hoonetevahelise ruumi mõõtmeid. Tänavaruumi geomeetria, sealhulgas tänava telg, tuleks kavandada tänava servade ja terviklike ruumide järgi. Sõidutee serv, rattatee, katendid, valgustid, puuderead ja muud tänavaelemendid tasub üldjuhul joondada hoonete fassaadidest või mingist arhitektuursest ideest lähtuvalt. Vältida põhjendamatut looklevust.
1-3 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval on oluline ruumielementide joondamine intuitiivsete ja selgete liikumisteekondade loomiseks, eriti ühistranspordipeatuste juures, näiteks rattateede projekteerimisel.
Oluline on avada võimalikult suurel määral külgnevate hoonete ja kinnistute tänavaruumi elavdavat potentsiaali, pakkudes hoonete ja kinnistute kasutusse tänavate servad ning tagades juurdepääsud. Looklevus on õigustatud, kui see tuleneb arhitektuursest terviknägemusest ja teenib sobiva kiiruse loomise eesmärki.
Tänav on osa toimivatest (ja tulevastest) võrgustikest, mistõttu tähendab iga muutus mõju suuremas ulatuses kui konkreetne projektala. Hea tänavaruum on tunnetatav linna (linnavõrgustikest, hoonetest, parkidest, veekogudest ja muust koosnev keerukas ja muutuv ruumiline struktuur) loomuliku osana, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ning toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete. Kavandamist tasub alustada tänava võrgustikulise rolli väljaselgitamisest. Võrgustike terviklikkust tuleb hoida ja tugevdada, muudatuste korral vajadusel ka kompensatsioonimeetmeid rakendades.
1-4 Esinduslikul ühendustänaval
Ühendustänav on ühtaegu kogu asulat siduvate ja läbivate võrgustike põhitelg ning samas ka oluliste kohalike mikrovõrgustike osa. Ühendustänav on osa igapäevasest elukeskkonnast.
Põhivõrkude toimimine on vaja sageli tagada tänavaruumi piires, sõltumata ümbritsevast keskkonnast. Ühendustänava puhul kaasneb risk katkestada tänavaga risti kulgevad võrgustikud, mistõttu tuleb nende toimimist eriti hoolikalt jälgida, vältides katkestusi linnaruumis. Tagada tänavaruumi mõlema poole sidusus koos liikluse sujuvusega ning peegeldada tänava äärsete hoonete funktsioone tänavaruumis, pakkudes piisavalt hajumisala ning toetades hoonete kasutamist ja ligipääsu.
Ristmikud ja liikumisteed tuleks projekteerida nii, et olulised, sh ajaloolised liikumissuunad säiliksid loomulikena.
1-5 Esinduslikul ühendustänaval
Ristmikke tuleks käsitleda (jalakäijate-) platsidena, kus viibimisruumina toimivad platsi servad ja jalakäijate alad, kuid liikumisteede ja arhitektuurse lahendusega (materjalide ja disainiga) saab luua ristmikust arhitektuurse terviku, millega tagada tänava erinevate külgede sidusus.
Lammutada on lihtne, kuid taastada keeruline, kulukas, aeganõudev - sageli ka võimatu, sest kaduda võib ruumi tunnetuslik väärtus. Olemasoleva silmaspidamine tähendab väärtuslike või iseloomulike struktuuride, linnalooduse, väljakujunenud mikrovõrgustike, maamärkide, materjalide säilitamist, kasutamist ja taaskasutamist maksimaalses mahus.
Olemasolev linnaloodus: säilitada elus ja eluta loodus ning kujundada lahendus nendest lähtuvalt. Puud, põõsad, rohttaimekooslused, muld, kivid, rändrahnud ja looduslikud veekogud on väärtused, mille asendamiseks kulub aastakümneid, nende likvideerimisel võivad kaduda terved kooslused ja elupaigad. Olemasolev linnaloodus on juba kohanenud ja saab iseseisvalt hästi hakkama, on välja kujunenud kohalike pisiimetajate, lindude, putukate ja teiste liikide elupaigad, kohapealne muld ja veekeskkond on kujundanud sellesse paika kõige paremini sobivad taimekooslused. Kohalikud, eestimaised taimeliigid on linnalooduse jaoks eriti väärtuslikud.
2-1 Esinduslikul ühendustänaval
Eriti oluline on väärtustada ühendustänava rolli looduslike elupaikade ühendajana. Selle rolli võimalikult tõhusaks täitmiseks tuleb tähelepanu pöörata olemasolevatele haljasribadele – võimalikele „astmekividele“ ehk ühendusi loovatele elupaigalaikudele – ja looduslikele elupaikadele, kus kooslused on juba välja kujunenud. Eesmärgiks on olemasolevate loodusväärtuste kaudu säilitada ja luua ühendusi linnalooduse tuumalade vahel. Võimalusel tuleks need lahendused liita ja integreerida suurte (NBS) sademeveesüsteemidega. Lahenduste väljatöötamisel arvestada esinduslikkusega.
Eriti oluline on säilitada linnalooduse toimivad süsteemid suures skaalas. Linnaloodus on osa rohevõrgustikest ning uute lahenduste kavandamisel tuleb vältida võrgustike katkestusi, mida hiljem ei ole võimalik kompenseerida. Tasub kaaluda ümberistutusi (ka vanade puude puhul), samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
Kui puid on vaja erandolukordades ohutuse tagamiseks langetada, saab neid kohapeal kasutada elustikutüvedena, mis võimaldavad elupaiku, on huvitavad vaadata ning toimivad ühtlasi istumis- ja mängukohtadena.
Kultuurilised ja tähenduslikud kohad ja elemendid: hooned, sissepääsud, ajaloolised liikumisteed ja suunad. Ehitusplatsil maapinnas leiduvaid objekte (kivisillutis, betoonplokid, talad-vaiad) ja ajaloolisi elemente (valgustid, postid, pingid, sildid, kaevukaaned) saab kasutada disainis, projekteeritud lahendust vajadusel täpsustades. See laseb senisel kihistusel uues koosseisus välja paista.
2-2 Esinduslikul ühendustänaval
Võimalusel säilitada, vajadusel leida uued asukohad (kui majanduslikult ja esteetiliselt mõistlik) ning kasutada neid maamärkide ning kultuuri- ja mälukandjatena. Võimalusel tuleks säilitada välja kujunenud käigusuunad ja liikumiskoridorid.
Ühendustänavalt avanev väärtuslik vaade veekogule, looduskooslusele või linnaruumile väärib esiletõstmist nii jalakäijatele kui ka sõidukitest vaatajatele.
Vanad (ehitus)materjalid: olemasolevat teekatet ja lammutusjääke saab enamasti kasutada uues lahenduses uuel või senisel otstarbel, viisil ja juhul, mis võimaldab tänava head kasutamist.
2-3 Esinduslikul ühendustänaval
Säilitada tasub väärtuslikke ja erilise ilmega tänavakatteid – munakivi, mosaiiki, vana plaadistust, betoonplokke ja lammutusjääke –, et mitmekesistada jalakäijate alasid, luua eriilmelisi kohti ja meeleolusid. Alati tuleks säilitada kohapealne muld.
Vajadusel võib sõidutee alla jäävaid elemente (sh haljastust) ümber paigutada sobivamasse kohta. Seejuures tuleb kaaluda lõpptulemust töömahu, tulemuslikkuse, eetika ja esteetilisuse kontekstis.
Tänaval on ruumist enamasti alati puudus soovitud elementide ja teenuste kavandamiseks. Ruumikitsikuses tuleb teha nutikaid kompromisse, eelistada ühiskasutust ja leida ruumisäästlikke lahendusi, võimalikest teenustest või elementidest loobumise asemel. Uute tänavate ruumisäästlikud lahendused hoiavad kokku ressursse, sh väärtuslikku maad.
Ruumisäästlikud lahendused ja sõidutee laiuse vähendamine võimaldavad ka ruumikitsikuses kavandada tasakaalustatud tänavaruumi ja rakendada võimalikult paljusid giidi põhimõtteid. Ka uutel planeeritavatel tänavatel võiks eeskuju võtta ajaloolisest linnaruumist ja vältida ruumiga priiskamist. Ruumisäästlik on elementide ja lahenduste kombineerimine – näiteks haljastuse, peatumiskohtade ja viibimisruumi põimimine.
3-1 Esinduslikul ühendustänaval
Ruumisäästliku lahendusena sobib ühendustänaval kaaluda sõiduradade arvu vähendamist ning loobuda ristmikel eraldatud pöörderadadest ja parempöörde lahendustest. Kogu ühistransport kavandada ühisele sõidurajale. Võib kaaluda kahe samasuunalise sõiduraja kavandamist ilma eralduseta ja kitsamalt, nii et suuremad sõidukid saavad vajadusel kasutada korraga mõlemat rada. Kaaluda võib ülekäiguraja lahendamist kitsa ohutussaarega, täisteeületuse korral.
Ühiskasutuses ruumilahendused on ruumisäästlikud – nende kasutamist tasub kaaluda.
3-2 Esinduslikul ühendustänaval
Ühiskasutuses ruumilahendused ei ole linlikul ühendustänaval üldiselt sobivad tulenevalt liikluse (sh ühistranspordiliikluse) suurest mahust. Jalakäijate ja ratturite ühiskasutusega ruumid sobivad eelkõige kohtadesse, kus nende liiklejate potentsiaalne arv on väike ja liikumiskiirus madal või kaplatsidel ja ristmikel, eriti diagonaalületuse korral. Ühisruum sobib ka trammi ning jalakäijate ja ratturite jaoks.
Vähendada kõvakattelist ala või vältida selle laiendamist, eesmärgiga anda rohkem ruumi haljastusele, vältida kuumasaari ning immutada rohkem sademevett.
3-3 Esinduslikul ühendustänaval
Ühendustänaval on sobiv kavandada mittekäidavad ja -sõidetavad alad (nt liiklussaared, hoonete ja sõidutee servad, parkimis- ja peatumisalad) vett läbilaskva katte ja haljastusega. Laia kõnniteed võib lokaalselt kitsendada haljastusega, näiteks kavandades sinna puid koos kõnnitava juurekaitselahendusega.
Sõiduteede ja -radade ning pöörderaadiuste liigset laiust tuleks vältida. Sõidutee projekteerida võimalikult kitsana ning kasutada tee visuaalse kitsendamise võimalusi, näiteks erineva katendi abil. Baasväärtusena, mille suhtes lahendusi kaaluda, võib arvestada, et sõidutee laius moodustab umbes kolmandik kogu tänava ristlõikest ning ühe sõiduraja laius on umbes 3 m. Projekteerimisel võib lähtuda giidis toodud ruumisäästlikest mõõtudest.
3-4 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval on prioriteet jalakäijatel, kuid tagada tuleb ka läbiva liikluse toimimine. Ruuminappuse korral võib kompromisse teha eelkõige liikluse kiiruse ja sujuvuse arvelt, samuti sõidukite parkimisruumi ning ohutus- ja tehniliste ribade arvelt, tingimusel et on tagatud ohutus, hooldatavus ning juurdepääs külgnevatele aladele ja hoonetele. Bussiradade olemasolul ei ole bussitaskud peatuskohtades üldjuhul vajalikud. Haljastus (sh puud), parkimine ja tänavamööbel tuleks ruumi säästmiseks kavandada omavahel kombineeritult või integreeritult. Teepeenart või rentsliriba enamasti ei lisandu, või on sõidurajad joonitud selle võrra kitsamalt. Ohutusriba tuleks projekteerida pigem ratta- või kõnnitee kõrgusele. Sõiduradade täiendav kitsendamine võib olla vajalik ülekäikude juures ja ristmikel. Ristuvatele väiksematele tänavatele pööramisel ja kinnistutele juurdepääsudel võib kaaluda väikseid pöörderaadiuseid ning lubada ülepöördeid vastassuunavööndit kasutades.
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks. Igale tänavale tuleks lisada linnaloodust ja looduslike elemente, et aidata vähendada saastatust, toetada elurikkust, kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas jahutada linnaruumi ning pakkuda inimestele meeldivat ning tervist toetavat tänavaruumi.
Tunnetatav osa ruumist võiks olla haljastatud – loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest ning püüavad kinni osa tolmust ja sademeveest.
4-1 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval on haljastusel võtmeroll meeldiva tänavaruumi kujundamisel. Haljastus peaks olema kohalikel liikidel põhinev, istutatud maapinda (vältida kulukat ja ajutist potimajandust) ning struktuurselt mitmekesine, kasutades nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Esindusliku ühendustänava haljastuse planeerimisse tuleks võimalusel kaasata maastikuarhitektid, haljastusspetsialistid ja ökoloogid. Tuleks leida võimalusi luua haljastuslahendus, mis on ühtaegu esteetiline ja ökoloogiliselt toimiv.
Tasub põhjalikult kaaluda ümberistutusi – ka vanemate puude puhul –, samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
Esinduslikul tänaval tuleb haljastuse rajamisel alati kaaluda tehniliste erilahenduste võimalust (olemasoleva või istutatava puu juurestiku kaitse, geokärje kasutamine tänava konstruktsioonis, kastmissüsteemide projekteerimine, tugevdatud pinnasega kasvualuste rajamine, trasside kaitsmine tehnovõrkudele haljastuse istutamisel).
Taimekooslused: haljastuses tuleks eelistada esmalt olemasolevat haljastust (sh põõsastikke ja rohttaimekooslusi) ning uute lahenduste puhul kasutada omamaiseid liike, mis on asukohale iseloomulikud, toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied) ja saavad iseseisvalt hakkama.
4-2 Esinduslikul ühendustänaval
Haljastuslahendustes eelistada kohalikke, asukohale iseloomulikke liike, kes peavad ühendustänava tingimustele vastu ning pakuvad toitu nii putukatele, väikeimetajatele, lindudele kui ka inimestele. Kohalikke liike võib täiendada kultuurtaimedega, et lisada esinduslikule ruumile sobivat esteetilist väärtust. Taimekooslused peaksid õitsema võimalikult pikalt kogu vegetatsiooniperioodi vältel, et tolmeldajad saaksid samas piirkonnas elada terve elukaare jooksul.
Hooldusrežiim: tänavahaljastuse hooldus peab arvestama tänava linnaruumilist konteksti ja tänavatüüpi. Tänavahaljastus ja selle hooldus peavad toetama elurikkuse säilimist ja arengut ning tagama elusloodusele kestlikud elupaigad ja toidulaua. Juhul kui tänav asub aedlinnas või rohke haljastusega alade vahel, võib haljastuslahendus ja selle hooldus olla lihtsam.
4-3 Esinduslikul ühendustänaval
Esindusliku tänava haljastus peaks lähtuma esteetikast, kuid kindlasti arvestama ka looduse rütmidega, soodustama mitmekesisust ja olema ka inimesele huvitav. Tuleb leida tasakaal lihtsama ja nõudlikuma hooldusega lahenduste vahel. Põhjendatud on töömahukam hooldus kohtades, kus inimesed viibivad pikemalt (nt talvine kinnikatmine, peenardele ajutiste piirete paigaldamine talveperioodiks, konteinerites taimede ületalve hoiustamine soojas laos, väljakujunemise perioodil soovimatute taimede valikrohimine).
Linnaloodus ja elupaigad: linnaloodusel saab olla väga palju rohkem funktsioone kui lihtsalt kohatäide muudest funktsioonidest üle jäävate l pindadel. Linnaloodus peab olema elupaik mitmetele liikidele, olemisruum inimesele, mängupaik, looduse hüvede pakkuja linnas – mitte lihtsalt tänava roheline taust dekoratiivses tähenduses. Linnaloodus saab olla osa rohevõrgustikest ja tuleb olla kindel, et uued lahendused ei tekitaks sellesse võrku kompenseerimatuid katkestusi. Tasub kaaluda ümberistutusi (ka vanade puude puhul), samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
4-4 Esinduslikul ühendustänaval
Looduslikke liike toetavad elemendid – kännud, elustikutüved ehk lamapuit, kivirahnud ja tehiskivid – tuleks integreerida maastikuarhitektuuri lahendustesse. Väikesed kohalikke liike kaasavate kooslustega rohelapid on teistele liikidele „astmekivid“, mis võimaldavad suuremate rohealade vahel liikumist. Näiteks võivad läbi suve õitsevad niidulaigud toetada tolmeldajate liikumist läbi linnakeskuste. Esindusliku ühendustänava haljastusse sobivad ka elupaiku toetavad kohalikud põõsaliigid.
Veekogud: tänavaruumis olevad veekogud tuleks säilitada, parandades nende ökoloogilist seisundit ning suurendades nende rekreatiivset väärtust.
4-5 Esinduslikul ühendustänaval
Esindusliku ühendustänavaga piirnevad veekogud pakuvad suurepärast võimalust luua põnevaid maastikuarhitektuurseid lahendusi ja väärtuslikku rekreatiivset ruumi. Veekogusid ei tohiks ülejäänud linnaruumist eraldada, vaid need tuleks võimalikult tihedalt kokku siduda, et võimaldada inimestele ligipääs veele ning looduslikele liikidele ühendused veekogu ja kalda-ala vahel.
Taskupargid ja platsid: väikesed rohelapid ja haljastatud teeservad on teistele liikidele „astmekivideks“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Tänavanurkadesse, tänavate keskele ja mujale võiks rajada taskuparke ja haljastatud platse, mis toimivad esmase puhkealana ja igapäevase sotsiaalse linnaruumina. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist tänavaruumi taskutena.
4-6 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikule ühendustänavale saab kujundada hoonete ette, tänavanurkadesse, ristmikualadele, tänava keskele ja mujale esinduslikke haljastatud platse, mis toimivad igapäevase sotsiaalse linnaruumina ja sündmuspaikadena. Sellised lahendused toetavad ka tänavaäärseid ärisid. Taskuparkides on soovitatav eelistada püsivamaid lahendusi ja maapinda istutamist, selle asemel et paigutada sillutatud pinnale lühiealisi ja ressursimahukat hooldust vajavaid lillekaste või potte. Kriitilise silmaga tasub üle vaadata kõvakatteline sillutis – kus seda päriselt vaja on ja kus võiks selle asendada istutuseks sobiva mullapinnaga.
Liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad haljastada kodumaiste madalate rohttaimekooslustega; sobivad ka ruderaaltaimed ja nende sordid, mis on rasketele tingimustele väga vastupidavad.
4-7 Esinduslikul ühendustänaval
Vältida tuleks kõvakatte rajamist ohutussaartele ja muudesse kohtadesse, mida ei kasutata liiklemiseks. Esindusliku ühendustänava liiklussaartele ja ohutusribadele võib lisada kevadiste õitsejate sibulaid ning üheaastaseid õitsejaid, kuid soovitatav on pikemaajalisse plaani võtta kodumaitse niidutaimede koosluse tekitamine.
Trasside kujad: haljastamisel tuleb lähtuda reaalsetest mõõtmetest ja riskidest ning leida võimalusi haljastuse rajamiseks.
4-8 Esinduslikul ühendustänaval
Trasside kujasid ei tohiks katta kõvakattega, kui need ei ole käidavad-liigeldavad. Kasutada lihtsasti taastatavat kohalikel liikidel põhinevat haljastust.
Vaimne tervis: mida rohkem on tänavaruumis erinevaid taimekooslusi, seda parem on see inimese vaimule ja meeleolule.
4-9 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslik ühendustänav, mis on kavandatud hästi läbimõeldult saab toetada paljude inimeste võimalusi linnas liikuda ja viibida vaimset tervist toetavas keskkonnas. Rohke taimestik ning põnevad looduslikud elemendid (nt kivid, lamapuit, lindude pesakastid) lisavad esinduslikule ühendustänavale põnevust, positiivsust ja mängulisust. Lopsakas taimestik tänava servades aitab vähendada õhu- ja mürareostust, soodustab inimeste pikemat ja mõnusamat viibimist tänavaruumis ning toetab seeläbi ka kohalikke ärisid.
Inimesed eksivad ikka – avariid juhtuvad seal, kus kokku saavad aktiivsed vead (juhtimisega seotud) ja passiivsed vead (keskkonnaga seotud). Ruum tuleks kujundada nii, et eelkõige kiirema sõiduki juht valib vaistlikult ohutu kiiruse ja suhestuks õigesti teiste liiklejatega. Nii andestab ruum ka kergemad eksimused, vähendab tuntavalt vigastusi õnnetuste korral ning püsib ohutu ja toimiv ka eriolukordades, näiteks jalakäija või ratturi juhuslikul ebatäpsusel, kiirabi või eritranspordi liikumisel jms.
Kiirus tuleb viia kooskõlla tänavaruumiga. Linnades ja asulates tuleks tänavad projekteerida sellise liikumiskiiruse järgi, mis vastab tänava funktsioonile, ruumilisele iseloomule ja kasutajate vajadustele – suurema kohaväärtusega tänavatel, elupiirkondade ja segakasutusega tänavatel tähendab see enamasti kiirust kuni 30 km/h, samas kui suurema läbilaskevõimega tänavatel võib sobiv kiirus olla veidi suurem, kuid siiski inimmõõtmeline ja ohutust tagav.
Tänava geomeetria, sõiduradade laius ja ruumielementide paigutus peaksid suunama juhte ettenähtud sõidukiirust iseenesest järgima. Väiksem kiirus laiendab juhi vaatevälja, muutes lihtsamaks jalakäijate, tänaval liikuvate laste või ristmikul olevate jalgratturite märkamise, ja loob rohkem ruumi inimlike eksimuste andestamiseks – olgu eksijaks jalakäija, rattur või autojuht.
5-1 Esinduslikul ühendustänaval
Esindusliku ühendustänava eesmärk on tagada jalakäijatele ja ratturitele turvaline ja mugav liikumisruum ka tihedama liiklusega oludes, sealhulgas piisavad võimalused tänava ohutuks ületamiseks. Sõidukiiruseks võib kavandada 30 km/h, erandina 40 km/h, kui on tagatud jalakäijate ja ratturite ohutus.
Erandlikes ruumiolukordades ja suure kohaväärtusega piirkondades tuleb ette näha täiendav sõidukiiruse vähendamine. Sõidukid, jalakäijad ja ratturid on tavapäraselt üksteisest eraldatud. Kui eraldatud rattateede asemel on mõnes kohas kasutusel rattarajad, peaks kavandatud sõidukiirus olema tänaval 30 km/h.
Liikluse rahustamine peaks olema läbiv põhimõte. Rahustavad elemendid – nagu füüsilised takistused, kõrgendused, kurvid ja visuaalsed kitsendused – aitavad kiirust vähendada ning suurendada liiklusohutust. Sellised lahendused on vajalikud kõigil tänavatel, mitte ainult probleemsetes lõikudes.
5-2 Esinduslikul ühendustänaval
Tänava kujundusega on sõidukiirust teadlikult vähendatud, et tagada ühistranspordipeatuste ligipääsetavus ning jalakäijate ülekäikude ja juurdepääsude ohutus, lähtudes kõige haavatavamate liiklejate vajadustest. Tänava ristlõige ja sõiduraja laius peavad toetama kavandatud sõidukite liikumiskiirust ja vastupidi – kavandatav sõidukiirus tuleb kohandada vastavalt tänavaruumile.
Kiiruste piiramiseks kasutatakse peamiselt sõiduradade kitsendusi, visuaalseid elemente, erinevaid sillutiskatteid ja valgustust. Ühistranspordi põhimarsruutidel ei rakendata üldjuhul künniseid ega tõstetud ülekäike või ristmikke, kuid väga tiheda jalakäijate ja ratturite vooga kohtades võivad need siiski olla vajalikud. Juurdepääsud ja pöörded ristuvatele kõrvaltänavatele võivad olla lahendatud üle äärekivi.
Asulatesse või elukvartalisse sisenemisel tasub kasutada ruumilisi kitsendusi. Tee kitsendamine sissesõitudel (nn väravaefekt), kurvilised teelõigud, kujundatud haljastus ja linnamööbel aitavad juhtidel tajuda, et nad sisenevad rahulikuma liiklusega keskkonda.
5-3 Esinduslikul ühendustänaval
Tänavatüübi muutumisel ja asulasse või kvartalisse sisenemisel kasutatakse nn väravates selgeid ruumi kitsendavaid lahendusi nagu viraažid, linnamööbel ja kujundatud haljastus.
Vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal. Liikujate hierarhiast lähtuv ruumilahendus aitab tagada ohutu liikumisruumi: esikohal on jalakäija, viibija, siis rattur, ühistranspordi ootaja, ühistransport ning alles seejärel muud sõidukid. Jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteedina arvestavad lahendused hõlmavad kergeid teeületusvõimalusi ning turvalisi rattaradu.
5-4 Esinduslikul ühendustänaval
Andestavas tänavaruumis on jalakäijal, jalgratturil või autojuhil ruumi eksida, ilma et see tooks kaasa tõsiseid tagajärgi ega lõppeks õnnetusega. Ühendustänavatel kasutatakse liikluse rahustamiseks visuaalseid ja füüsilisi elemente, nagu haljastus, kitsamad sõidurajad ja sujuvad ühenduskohad, harvem ka tõstetud ristmikud. Kiiruspiirangud ning liiklejate loomulikke trajektoore toetav ruumiplaneerimine aitavad vältida konflikte ja parandada liiklejate turvalisust.
Jalakäijate turvalisust suurendavad loomulikke liikumissuundi järgivad teeületusvõimalused, piisavad eraldustsoonid ja pehmendatud äärealad (nt haljastus). Selline ruumiplaneerimine toetab liiklejate loomulikke trajektoore, vähendab konflikte ja suurendab kõigi turvalisust.
Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel lähtutakse nende inimeste vajadustest, kellel võivad olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. Ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob parema elukeskkonna kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain loob võimaluse igaühel iseseisvalt hakkama saada, samal ajal kui vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal.
Nõrgimast kasutajast lähtuv linnaruum tagab iseseisvuse ja heaolu kõigile. Kõigi – sealhulgas 80-aastaste eakate, 8-aastaste laste ning liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste – vajadusi arvestav tänavaruum soodustab erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi ja suhtluse tekkimist ning soodustab igapäevast iseseisvat hakkamasaamist.
6-1 Esinduslikul ühendustänaval
Võimalusel eraldada kõnnitee sõiduteest, kasutades selleks sillutisriba, rattateed, haljastust või parkimislahendusi. Taktiilsed navigeerimis- ja turvaribad (sh haljastusega lahendatud) aitavad nägemispuudega inimestel ruumis paremini liikuda. Tekstuurivahetusega juhtrajad annavad jalatsitallale või valgele kepile tagasisidet orienteerumiseks. Võimalusel tuleks käsipuud kinnitada fassaadile või kasutada neid liikumisruumide eraldamiseks, eriti kohtades, kus maapind on kaldu.
Tänavaruum peaks toetama kõige nõrgemat ja aeglasemat liikujat: vajalikud on jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteetseks seadvad lihtsad teeületusvõimalused, turvalised rattarajad.
6-2 Esinduslikul ühendustänaval
Esindusliku ühendustänava ristmikel on vajalik sõidutee ja kõnnitee ristumiskohtades seada kõnnitee ja rattatee jätkuvus prioriteetseks ning toetada jalakäijat sõidutee kitsenduste, tõstetud ristmike, kõnnitee katendi jätkumise, ja muude sõidukite kiirust vähendavate meetmetega. Vaegliikujatele mõeldud lahendused peavad jätkuma üle ristmike ilma katkestuseta. Fooritaktid peavad arvestama aeglase liikuja teeületusajaga. Foorinupud ja peatuste infostendid peavad olema kõnniteelt ratastoolis mugavalt ligipääsetavad.
Lähtuda tuleks universaaldisaini seitsmest põhimõttest, tagades uksest ukseni terviklikud ja astmeteta teekonnad. Universaaldisaini põhimõtetest lähtuv tänavaruum pakub lisaks ohutule liikumisele ka intuitiivset ja üheselt mõistetavat keskkonda, kus on arvestatud kõigi kasutajate vajadustega.
6-3 Esinduslikul ühendustänaval
Sellise ruumi omadused hõlmavad selgeid ja eristatavaid visuaalseid, auditiivseid ja taktiilseid juhiseid, mis toetavad orienteerumist ning iseseisvat liikumist. Samuti pakub neist põhimõtetest lähtuv tänavaruum piisavalt puhkealasid, keskkonnale omaseid turvavööndeid ja ligipääsetavaid teenuseid, mis loob turvalise ja kaasava keskkonna. Universaaldisaini põhimõtetele rajatud tänavaruum soodustab lisaks iseseisvale liikumisele ka sotsiaalset aktiivsust ning loob võimaluse igal inimesel tunda end kogukonna osana ja osaleda igapäevastes tegevustes mugavalt ning turvaliselt.
Nõrgimast kasutajast lähtuv tänavaruum on kasutajat kaasava lähenemise tulemus. Kasutajate varane kaasamine sisendi korjeks ja lahenduste testimine iteratiivses arendusprotsessis tagab, et kõige nõrgemast kasutajast lähtuv lahendus toimib ka reaalses mitmekesises kasutuskeskkonnas.
Jalakäijad moodustavad kõige universaalsema ja samas haavatavama liiklejate rühma – siia kuuluvad kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendite kasutajad, linnaruumis aega veetvad inimesed ja ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Tuleks kavandada jalakäijate liikumiseks sidus ja tihe võrgustik koos kergete teeületuse võimalustega, mis on kogu linnaruumi toimivuse põhialus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades.
Kõnnitee tähtsus. Kõnniteed moodustavad suurema ja keskse osa inimese liikumisvõrgustikust linnas. Sobiva kõnnitee laiuse määramine on otsus, mis eeldab ruumikasutajate ootuste ja vajaduste mõistmist ning ümbritseva konteksti põhjalikku arvestamist – sealhulgas kõnnitee servade iseloomu, külgnevate hoonete ja rajatiste paiknemist, haljastuse ja katendite lahendusi, kasutajate hulka ja liikumisviise, ruumikasutuse eripärasid, kogu tänavaruumi laiust ning soovitud liikumiskogemust.
7-1 Esinduslikul ühendustänaval
Kõnniteed peavad olema mõlemal pool sõiduteed. Kõnnitee peab olema vähemalt nii lai, et vastutulijad saavad üksteisest segamatult mööduda. Kõnnitee vaba laiuse hulka ei arvestata esimest poolt meetrit hoone seinast, sõidutee äärekivist või allalaskuvast trepist. Ühistranspordipeatuste ootealad, välikohvikud, liiklusmärgid, valgustite postid ja muud liikumist takistavad elemendid kavandatakse kõnnitee alast välja. Kõnnitee ei tohiks olla üldjuhul kitsam kui ühesuunaline rattatee.
Esindusliku tänava ühes ääres peaks olema sisuliselt jalakäijate promenaad, mis võimaldab kahekesi kõrvuti mugavalt kõndida mõlemas suunas.
Jalakäijate teekondade jätkuvus. Jalakäijate teekonnad peaksid tänavaruumis olema loogilised ja järgima loomulikke liikumise soovijooni. Tuleks vältida teeületuse hakkimist erinevate katendite ja äärekividega – ülekäigukoht peaks siduma tänava osi kõigi kasutajate jaoks ning ei tohiks luua liikumisel takistusi.
7-2 Esinduslikul ühendustänaval
Ühendustänaval tuleks otsida kõiki võimalusi, et sõidutee liiklusvoog ei katkestaks jalakäija liikumist ning ületuskoht oleks alati kergesti leitav, lähedal ja intuitiivse liikumisega kooskõlas. Esinduslikul ühendustänaval on liiklusvoog ning sellega ristuv jalakäijate ja ratturite liiklus võrdse kaaluga ning tänavaületused võivad liiklusvoogu aeglustada ja tükeldada.
Eesmärk on igas suunas jätkuv katkematu jalakäijate liikumisruum. Vajalik on projekteerida jätkuv kõnnitee üle väiksemate ristuvate tänavate ja juurdepääsude. Lahendused peavad lähtuma teekondade intuitiivsest jätkuvusest, teiste liiklejate käitumise aimatavusest ning võimalusest eksimusi turvaliselt parandada.
Madalad äärekivid või äärekivideta lahendused sobivad tee ületamiseks ettenähtud kohtadesse ning tänavatele, kus on lubatud tänava ületamine igas kohas.
7-3 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval võivad äärekivid olla, kuid madalate äärekividega lõike peab leiduma võimalikult sageli ja laialt. Ülepääs on tagatud eelkõige ülekäiguradadel, ristmikel ja rohevõrgu ristetel. Ristmikel tuleks projekteerida kõnniteele ja rattateele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta lahendus. Ratta- ja kõnniteed kõrguslikult eristades kavandada jalgrattatee kõnnitee tasapinnast umbes 2–4 cm madalamale, kasutades kaldservaga äärekivi.
Tänavaületuse lahendused võiksid olla kerged ja ohutud, mis arvestavad jalakäijate loomulikke liikumissuundi ning tagavad jalakäijatele piisava tihedusega tänavaületuse võimaluse. Ristmikel on oluline tagada mugav jalgsi liikumine kõikides suundades – ülekäigurajad peaksid paiknema võimalikult kõnnitee sihiliselt, mitte nihutatult, ning vajadusel võivad need olla nurga all.
7-4 Esinduslikul ühendustänaval
Ülekäigurada kavandada ristmikel ristuvate tänavate mõlemale poolele või kui ülekäiguradasid ei ole, tuleb kasutada ohutuid lahendusi, mis suurendavad nii autojuhi, ratturi kui jalakäija tähelepanu ja vähendavad kiirust. Võimalusel tõsta sõidutee kõnnitee kõrgusele. Ülekäiguradade vahekaugus ei tohiks olla üle 100m.
Ülekäigurajad projekteerida laiad, vähemalt kõnnitee laiused, tagadades piisavad ootealad. Teeületus projekteerida võimalikult kompaktsena, et vahemaa oleks võimalikult lühike või ohutussaartega liigendatud. Ohutussaarteta või kitsaste eraldussaartega lahendused sobivad väikeste kiiruste ja kesklinliku ruumi korral, kui kasutatakse ohutust suurendavaid meetmeid.
Kaaluda foorideta reguleerimata ülekäike või erandjuhul (koheselt reageeriva tellimisnupuga) jalakäijatefoore. Reguleerimata ülekäike kavandades peab terviklahendus suunama sõidukite kiiruse piisavalt madalaks. Sõidurajad peavad olema võimalikult kitsad ja ühekaupa eristatud: kas vertikaalelementide ja sõiduraja kitsendustega kõigi radade vahel või, avarama ruumi korral, ohutussaartega kõigi radade vahel.
Kui suurema liiklusega ristmikul on foor vajalik, peab see võimaldama jalakäijal ühes taktis otsesuunaliselt tänavat ületada kõigis ristmiku äärtes. Roheline tuli peaks kestma piisavalt kaua, et ka keskmisest aeglasemalt liikuvad inimesed jõuaksid üle tee. Eelistada jalakäijate ühise fooritakti ja diagonaalületuse loomist.
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseprobleemide põhjuseid. Tuleks kujundada linnaruum, mis kutsub liikuma ning soodustab jalutamist ja rattasõitu, et suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust. Tänavaruumi kujundamisel tuleks luua äratuntavaid paiku, sest need tugevdavad koha identiteeti ja kogukondlikkust ning kutsuvad inimesi ruumi kasutama, seal viibima, suhtlema ning suurendavad turvalisust.
Paus ja viibimine. Tänava kõigi kasutajate (sh lapsed, noorukid, täiskasvanud) vaheliseks sotsiaalseks suhtluseks ruumi ja lahenduste kavandamine on oluline osa tänavaruumi kujundamisest.
8-1 Esinduslikul ühendustänaval
Puhkekohad lahendada kooskõlas tänavahaljastuse, muude maastikuarhitektuursete vormide ja olemasolevate kohaväärtustega, et pakkuda kaitset ja varju tuule, vihma ja päikese eest, ja et tänavaruum ise oleks sihtkoht. Kasutada puhkekohas väikevorme, katusealuseid ja muid rajatisi või tasku- ja ribaparke. Suurema liikluskoormuse korral vajavad puhkekohad suuremat distantsi sõiduteest, visuaalset varjestust sõiduteest ning eristavat markeeringut ülejäänud kõnniteest kui liikumiskoridorist, et puhkekoha taastav mõju oleks võimalikult kättesaadav. Kasutada liiklusmüra maskeerivaid (noise masking) ja visuaalset müra (visual noise) varjestavaid lahendusi.
Kokkupuutepunkte võimaldavad elemendid: pingid, istmed, nõjatumiskohad, (disain)elemendid nii ruumi ilmestamiseks kui ka kasutamiseks, rattahoidjad.
Bussipeatus on kvaliteetne ja hästi valgustatud ootekoht, mis on hea disainiga ning sobib igas eas inimestele. See võib olla seotud ka avaliku teenusega (nt kioskiga) ning varustatud rattahoidjatega.
Miljöö ja kogukondlikkus. Tänavaruum peaks võimaldama inimestel üksteist näha ja tajuda – mida rohkem silmapaare, seda vähem süütegevust. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust. Tänavaruum tuleks kavandada koostöös kogukonnaga nii, et inimesed ja ärid tajuksid ruumi „oma“ või „hallatavana“, mitte „võõrana“.
8-2 Esinduslikul ühendustänaval
Mööbel on mitmekesine ja esinduslik, on nii kunstilise kui kasutajapõhise disainiga, sobib erinevatele eagruppidele ja paikneb tihedalt. Kõnniteed on laiad ja omavad ajutise väljaku potentsiaali.
Sobivad on tänavaruumi lahendusega integreeritud ühised tegevusalad, välijõusaali elemendid, kogukonnaaiad, mänguväljaku elemendid eri vanuserühmadele, lauatenniselauad, malelauad. Pingid ja istumiskohad asuvad väikestes kogumites (2–4 kohta), silmast silma suhtluseks. Ürituste tarbeks kohandatavad platsid ja lavad (nt võimalus korraldada kontserti, laata, kinoõhtut). Pop-up paviljonid, konteinerid, platvormid, avalikud teadetetahvlid jms kogukonna algatuste jaoks. Väikesed pargialad või „taskuparkid“ elumajade ja tänavate vahel.
Mitmekesisus ja inimmõõde. Kavandada ruum ka külgnevatele äridele ja elanikele, et võimaldada isikupärasemat ja atraktiivsemat tänavaruumi kasutust.
8-3 Esinduslikul ühendustänaval
Jalakäijale tuleb luua parajas skaalas ruum (alleed, põõsaread). Kõnniteega külgnev ruum projekteerida 5 km/h ehk jalakäija kiirusel kulgemiseks, silmakõrguselt vaadeldav, servad-ääred istumiseks-toetamiseks. Ruum külgnevatele äridele ja elanikele, et võimaldada isikupärasemat, mitmekülgset ja atraktiivset tänavaruumi kasutust. Inimeste kohalolu soodustab multifunktsionaalne ruum, mis kutsub erinevaid kasutajagruppe tänavat kasutama erinevatel viisidel ja aegadel (istumiskohad, välikohvikud, tänavafestivalid).
Mäng tänaval. Tänavaruumi tuleks kavandada arvestades laste liikumisvajadust ja mänguvõimalusi, kasutada võiks mängulisi, liikuvust soodustavaid elemente, mis kutsuvad lapsi tänavat läbima aktiivselt liikudes. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu.
8-4 Esinduslikul ühendustänaval
Ruumi olemasolul saab nii laste kui täiskasvanute liikumisvajadusi ja mänguvõimalusi arvestavat tänavaruumi kavandada selliseks, mis mänguliste liikuvust soodustavad elementidega kutsub tänavat läbima aktiivselt liikudes: ronides, läbi pugedes, tasakaalu hoides. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega, aeglast ühisruumis rattasõitu. Suure kohaväärtuse tõttu liigub siin palju inimesi, seega võiks tegevused hajutada läbivalt tervele tänavale, sest kontsentreeritud mängukohad võivad hakata liikujaid segama.
Iga kasutajaga arvestamine ning erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi loomine ja suhtluse soodustamine.
8-5 Esinduslikul ühendustänaval
Istumis- ja kogunemiskohad kavandada tihedalt, pakkudes võimalusi erinevatele eagruppidele ning arvestades jalakäijate suurt hulka.. Pinkide juurde tuleks kavandada ruum ratastoolile ja lapsevankrile.
Linnaruumis esineb pidevalt tarvidus lühiajaliseks peatumiseks – näiteks kauba vedamiseks, inimeste sõidukist väljumiseks, istumiseks ja puhkamiseks, poekottide kohandamiseks või suhtlemiseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada peatumise üldise vajadusega. Head peatumis- ja puhkevõimalused muudavad linna ligipääsetavaks ja külalislahkeks.
Esinduslikul ühendustänaval on peatumisvajadus eelkõige jalakäijatel, kes kasutavad tänavat viibimiseks, ning äridel, kes kasutavad seda teenindusalana.
Istumine: sotsiaalseid episoode ja puhkamist võimaldavad elemendid on pingid, nõjatumispunktid ja alternatiivsed istumiskohad – suured kivid, astmed, servad. Erinevaid puhkekohti peaks üldjuhul olema igal tänaval.
9-1 Esinduslikul ühendustänaval
Erinevaid puhkekohti peaks olema iga 50–100 m tagant. Sobiv on kavandada linnamööbli erilahendusi, mis toimiksid kogunemis- ja kohtumispaikadena. Bussipeatus toimib ühendustänaval ka istumiskohana.
Peatumine: igal tänaval ja hoonete sissepääsude juures tuleks luua võimalus sõiduki peatumiseks; suuremate sihtkohtade juures võiks ette näha ruumi ka kastirataste ja rattakullerite peatumiseks.
9-2 Esinduslikul ühendustänaval
Peatumine sõidurajal ei ole ühendustänaval üldiselt hea valik, välja arvatud väikese liiklusega tänavatel. Kavandada peatumiskohad eraldi parkimiskohtadest, nt sõidutee laiendusena. Võib kaaluda tänavaruumi ristkasutust kaubalaadimiseks ja kohviku välialadeks erinevatel kellaaegadel. Hoonete ja kruntide juurdepääsud ja teenindamine on eelistatud lahendada ligipääsuga ristuvalt tänavalt, kuid võib ka mahapöördena.
Parkimine: tänaval parkimine on enamikul tänavatel sobiv, kuid see ei tohiks toimuda teiste vajalike teenuste arvelt ega visuaalselt ruumis domineerida.
9-3 Esinduslikul ühendustänaval
Parkimiskohti kavandades tuleb tagada ohutu uste avamise ruum, kas laiemate parkimiskohtade kaudu või parkimistaskutena. Tagada elektrilaadimise võimalus. Parkimiskohad eraldada kõrguslikult sõiduteest ja rattateest.
Hoonetega seotud ruumid:
9-4 Esinduslikul ühendustänaval
Toetada iga äri ja kohviku toimimist ning arvestada nende potentsiaaliga avaneda tänavaruumi, rikastada ja elavdada tänavat. Kavandada ruum kohvikutele, üksikutele laudadele ja väikesteks välimüükideks, mis on seotud peatumiskohtadega (et kaubavedu toimiks), kuid mitte vaba liikumis- ega olemisruumi arvelt.
Rattaparkimine: jalgrataste parkimise võimaluste loomine on oluline, kuna see toetab jalgratta kasutamist igapäevase liikumisvahendina ja lisab võimalusi peatumiseks.
9-5 Esinduslikul ühendustänaval
Rattaparkimisvõimaluste kavandamine on sageli vajalik tänaval vaba liikumisruumi tagamiseks, parkimise organiseerimiseks ning ratta toetamiseks ja kinnitamiseks. Rattaparklaid on vaja kavandada kindlasti bussipeatuste lähedale, platsidele ning sihtkohtade juurde.
Rattaparkimise kavandamisel tuleks arvestada erinevate mikroliikuritega, sealhulgas eraldi tuleks käsitleda rendirataste ja -tõukside parklavõrku, pikaajaliste ja lühiajaliste rattaparklate ning kasti- ja kaubarataste jaoks vajalikku ruumi. Rattaparklad kavandada ruumisäästlikult.
Erinevate katete kasutamine aitab luua selgemat liikumisruumi, visuaalselt kitsendada ja suunata liikumist, suurendada jalakäijate prioriteetsust ning tänavaruumi atraktiivsust ja esinduslikkust. Tänavaruum kavandamisel tuleks arvestada ruumi intuitiivse kasutusega.
Erineva kiirusega liikumisruumid saab eristada erinevate katete kasutamisega. Tänavaruum peab suunama ruumi kasutajaid „õigetele“ liikumisteedele.
10-1 Esinduslikul ühendustänaval
Erineva kiirusega liikumisruumide eristamine on üldiselt vajalik, kuid peaks olema lahendatud nii, et jalakäijate ruumi ühtsus ja terviklikkus säilib. Selleks sobivad lahendused, kus on kasutatud eelkõige katetega eristamist. Sobivad on lahendused, kus erinevad (soovituslikud) liikumisruumid ja ruumikasutused on markeeritud erineva kattega. Autode ala piiritlemiseks võib kasutada füüsilisi tõkkeid ja elemente.
Linnaruumilise atraktiivsuse suurendamiseks võib kasutada varieeruvaid sillutiskive ja mustreid (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi).
10-2 Esinduslikul ühendustänaval
Sobilik on varieeruvate katete ja mustrite kasutamine (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi jms). Esinduslikkuse saavutamiseks kasutada vähem asfalti, kavandades seda vaid eesmärgipäraselt (rataste, kärude, rulluiskudega sõidetavates kohtades). Kõnniteedel on sobivad sillutismustrid. Soovitatav on kattelahendusega eristada kõnnitee vaba ja jätkuv liikumisruum, hoonete ja sõidutee äärne servaruum, kõnniteega ristuvad juurdepääsud ja kõrvaltänavad ning bussipeatuste ootealad. Muru asemel kavandada mitmekesisem haljastuslahendus. Asulakeskuses, vanalinnas ja miljööalal on sobilik kõnniteed sillutada graniitkiviplaatidega.
Liikuja, sealhulgas vaegnägija orienteerumise hõlbustamiseks võib liikumisruumi ja -suunda tähistada erinevate katetega.
10-3 Esinduslikul ühendustänaval
Sobilik on kasutada erinevaid katteid, et tähistada liikumisruumi ja liikumissuundi. Soovitav on tähistada kõik vaegnägijate teekonnad taktiilse sillutisega, sidudes ühtsesse süsteemi ülekäigurajad, ühistranspordi peatused, invaparkimis- ja peatumiskohad ning olulisemate sihtkohtade sissepääsud. Taktiilne sillutis tuleb paigutada selliselt, et katte ebatasasus ei muudaks jalakäijate ja ratturite liikumist ebamugavaks.
Kõnni- ja rattatee kate. Sillutiskivide valikul tuleks järgida, et need ei looks barjääre, liigset vibratsiooni ega muid takistusi, sealhulgas kõige nõrgemale kasutajale.
10-4 Esinduslikul ühendustänaval
Kasutada kõnnitee vaba liikumisruumi, ülekäiguradade sillutamisel pealt siledaid kive või plaate ning liikluse rahustamiseks, vaegnägijate suunamiseks, eraldusribadel ja aladel, mis ei ole mõeldud inimeste liikumiseks, kasutada murtud pinnaga või ebatasast sillutiskivi või haljastust. Jalgrattateedel võib kasutada suuremõõtmelisi plaate ning jalgrattateede esiletoomiseks suurema ohuga kohtades (ristmikel) võib kasutada lisaks kontrastset värvi. Asfaltkate võib olla sobilik, kui tänava esinduslik ilme luuakse teiste lahendustega ning kui see on vajalik erinevat tüüpi liikumise tagamiseks. Tuleks vältida liikumiskoridoride läbilõikamist või põhjendamatut pikendamist vaegliikujate jaoks raskesti läbitavate pinnakatete ja piiretega.
Sõidutee kate. Sõiduteel võib sillutiskivikatet kasutada liiklust rahustava meetmena ja sõidutee visuaalseks kitsendamiseks.
10-5 Esinduslikul ühendustänaval
Kaaluda võib ka sõidutee ja rattatee sillutamist terviklahendusena sõidukiiruse alandamiseks ja jalakäijate prioriteetsuse rõhutamiseks tänaval. Sillutiskatet saab kasutada sõidutee visuaalseks kitsendamiseks ning tõstetud ristmike, künniste ja muude liiklust rahustavate lahenduste rajamiseks. Tagada tuleb katte vastupidavus liikluskoormusele.
Sademevett tuleks suunata, puhverdada ja immutada võimalikult suurel määral. Sademevett võib suunata tänavalt ja katustelt pehme kattega aladele, peenardesse ja haljasaladele kastmiseks, immutamiseks ja puhverdamiseks, tagades liigvee äravoolu sademeveekanalisatsiooni.
10-6 Esinduslikul ühendustänaval
Sademevee suunamine on sobiv lahendada tänavakatte alt või kaetud rennidega ja kalletega. Katustelt tulev sademevesi tuleks võimalusel esmalt juhtida peenrasse või muule puhveralale. Piki liikumisruumi asetsevad kaetud sademeveerennid toimivad hästi ka liikumiruumide eraldajana. Kavandada valingvihmade ajal üleujutatavaid nõgusaid alasid sademevee puhverdamiseks, nt haljasalad, nõvad, parklad ja rattaparklad, viibimisruumid jms. Sillutiskatte puhul tuleks võimalusel kasutada vett läbilaskvaid konstruktsioone.
Keskkonnasõbralikud katted. Katete valimisel tuleb arvestada nende keskkonnasõbralikkusega, arvestades materjali kogu elukaart.
10-7 Esinduslikul ühendustänaval
Ühendustänaval on liikumisruumides üldjuhul eelistatud keskkonnasõbralikud, suurema vastupidavuse ja kasutuseaga materjalid ja lahendused.
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset, ennetada kahjusid ja kohaneda kliimamuutustega, kuid nende rajamine võib olla ühtlasi majanduslikult otstarbekas. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, lähtudes põhimõttest „vesi kui ressurss, mitte probleem“. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sinirohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Linnatänavatel tuleks esimesena alati kaaluda kombineeritud sademeveesüsteeme, mis koosnevad looduspõhistest lahendustest ja sademeveetorustikust. Kui looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamine on asukohast tulenevalt takistatud (ebasobivad ehitus- või hüdrogeoloogilised tingimused, kitsendused, reljeef vms), saab kasutada lahendusi, mille eesmärk on ainult vee ärajuhtimine.
11-1 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval, kus immutuspotentsiaal on enamasti väga madal, tagab parima sademeveekäitluse hästitoimiv sademeveekanalisatsioon, mida toetavad looduspõhised viibeaega pikendavad lahendused.
Looduspõhine sademevee käitlemine: sademevee suurtest äravoolukogustest tulenevate probleemide vältimiseks, nagu nt üleujutused tänavatel, ületäitunud sademeveekanalisatsioon, kahjud konstruktsioonidele ja ehitistele ning mulla erosioon, saab kasutada tänavaruumis looduspõhiseid ehk säästlikke sademeveelahendusi. Nende lahenduste peamine eesmärk on sademevee kogumine, immutamine ja puhastamine selle tekkekohas ning viibeaja suurendamine. Sellisteks lahendusteks on vastavalt tänavaruumi võimalustele vett läbilaskvad katendid, imbkraavid, vihmapeenrad, kasvukastid, imbväljakud, nõvad, puhverribad, tiigid, sademeveemahutid vms, mida saab vajadusel kombineerida sademeveekanalisatsiooniga. Ka liiklussaared ning sõidu- ja kõnnitee eraldusribad võivad kombineeritud lahendustes toimida sademevee puhveraladena. Kõigil pindadel, mis ei ole aktiivse liikumise alad ega viibimisruumid, tuleks kaaluda haljastuse, vett läbilaskvate katete ja muude looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamist.
11-2 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval, mis on enamasti linna või linnaosa keskel, saab edukalt kombineerida sinirohetaristut tavapärasemate tehniliste lahendustega, mis aitavad vee tänavalt ära juhtida. Sellel tänavatüübil, kus kõnniteed on tavaliselt laiemad, liigub palju jalakäijaid ning paikneb rohkesti teenusepakkujaid (nt toitlustus). Kõik liikluse rahustamiseks ja haljastuseks sobivad alad võivad ühtlasi toimida ka sademeveekäitluse aladena.
Sobivate hüdrogeoloogiliste tingimuste korral saab esinduslikul tänaval kasutada dekoratiivsemaid vett läbilaskvaid kattematerjale. Vett läbilaskvaid teekatteid saab kasutada kõnniteedel, laadimisaladel ning parkimis- ja peatumiskohtades. Kui sademevee immutamine ei ole võimalik, saab tihedas tänavaruumis kasutada ka ümbritsevast pinnasest isoleeritud lahendusi, nagu vihmapeenrad, viibekraavid, puhverribad ja kõrghaljastusalad (tree pits). Vajadusel saab esinduslikus tänavaruumis sademevett juhtida ja koguda ka maa-aluste mahutite või immutusplokkide abil.
Esinduslik tänav on multifunktionaalsema kasutusega ja kõrgemat esteetilisust ning erilahendusi nõudev tänavaruum. Seetõttu on soovitatav sademeveelahenduste valikul keskenduda rohkem ka insenertehnilisematele lahendustele ning maastikukujundusliku tervikvisiooni loomisele koos ülejäänud tänavaruumi elementidega.
Katuste sademevee käitlemine. Tänavale jõuab oluline hulk sademeveest tänavaäärsetelt katustelt ja kruntidelt. Katustelt tulevat vett ei ole mõistlik suunata otse kõnni- või sõiduteele. Vihmaveesüsteemi eesmärk on suunata katusele sadav vesi eelistatult vett läbilaskvale pinnale või sademeveetorustikku nii, et tee peal ei kahjustataks muid konstruktsioone ega põhjustataks tänaval liiklejatele ebamugavust või ohtu. Katustelt tuleva vee käitlemine on soovitatav lahendada hoone ja/või krundi piires. Eelistada võiks kohapealset vee kasutamist, puhverdamist ja immutamist ning ainult äärmisel vajadusel otseühendust sademeveekanalisatsiooniga.
11-3 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval saab vajadusel, lisaks kinnistu piires katuste sademevee käitlemisele, edukalt kasutada maastikukujunduslikult sobivaid ja esteetiliselt sobiva taimestikuga hooneteäärseid kasvukaste, istutusalasid ja kõrghaljastust. Uus kõrghaljastus tuleks istutada nii, et lisaks muudele hüvedele toetaks see ka sademeveekäitlust. Esinduslikul tänaval saab need lahendused rajada eelkõige esteetilisi ja rekreatsioonilisi hüvesid pakkuvatena. Tänavapuud saab istutada osana sademeveeäravoolusüsteemist või tagada võimaluse korral tänava rekonstrueerimisel vihmavee juurdepääs olemasolevale kõrghaljastusele ning teistele haljasaladele.
Vertikaalplaneering: üleujutusohuga piirkondades ei tohi tänava nullkõrgus muutuda. Tänava tasapinda ei tohiks hoonete suhtes tõsta, vajadusel tuleb seda pigem langetada. Tänavatel, kus hooned asuvad tänavast eemal, võib kokkuleppel arvestada ka kinnistute pinnaga sademevee ühekordsel immutamisel valingvihmade korral.
11-4 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul tänaval on oluline vertikaalplaneeringu ja taristute kombineerimisega tagada, et sademevesi ei koguneks tänava kõvakattega pindadele, ega tungiks hoonetesse. Selleks tuleb haljasalade ja kõrghaljastuse rajamisel tagada, et need jääksid ümbritsevast kõvakattega pinnast madalamale. Kõvakattega pinna korral on vaja pöörata suuremat tähelepanu kalletele. Kõnniteedel tagada vee liikumine minimaalsete kalletega ning vajadusel kasutada äravoolukanaleid, mis juhivad vee läbilaskvatele pindadele, sealhulgas sinirohetaristutesse. Ka sõiduteekalded on esinduslikul tänaval väiksemad.
Ühistranspordi atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte üksnes ühissõiduki ühenduskiirusest või sõiduvahendi mugavusest. Tänavaruumi kavandamisel tuleks ühendada ühistranspordipeatused ja sihtkohad kasutajale meeldivaks liikumisruumiks.
Tänavaruum, mis ühendab ühistranspordipeatused ja sihtkohad, peaks olema kasutajale meeldiv ja arusaadav ning jalakäija prioriteetsusega arvestav katkestusteta liikumisruum. Kõnniteed peaksid olema hea kujundusega, laiad, istumisvõimalustega ja pritsmevabad.
12-1 Esinduslikul ühendustänaval
Ühistransport on esinduslikul ühendustänaval tavaline, siin liiguvad ühistranspordi põhiliinid, sealhulgas tramm, ning asuvad suure kasutusega peatused ja ümberistumissõlmed. Oluline on tagada peatuses mugav ootamis- ja liikumisruum ning ohutu ja meeldiv teekond ühistranspordi peatusesse. Tänaval võivad olla eraldi ühistranspordikoridorid ja/või bussirajad, arvestades ka liigendbusside liiklust. Sellised liinid peaksid kulgema sirgetel marsruutidel, võimalikult väheste pööretega.
Bussipeatused on enamasti tänavaruumi kõige keerulisemad ja kitsamad kohad, mis vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Tänava ristlõike ja lahenduse projekteerimisel tuleb alustada ühistranspordipeatuste asukohtade ning peatuse tüübi valikust.
12-2 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval tuleb arvestada, et ühistranspordi väljumised võivad olla tihedad ja väikese intervalliga. Teisisõnu tuleb ühistranspordi peatuste kavandamisel arvestada, et peatuses võib samaaegselt peatuda mitu sõidukit. Ühistranspordipeatuse juures tasub eeldada jalakäijate rohket liikumist ühissõidukist kõigis suundades.
Peatuse ootealad on kvaliteetse ootamise ja olemise koht, hea disainiga, laste ja täiskasvanute ühine ruum. Peatuste asukohad tuleb projekteerida lähtudes reisijate mugavast ligipääsust ja sihtkohtadest. Ühistranspordi ja reisija teekonna ristumisel suuremates peatustes, tuleb tagada nende võrdne prioriteet, piirates sõidukiirust ja hõlbustades kerget ülepääsu. Peatuste ootealad tuleb projekteerida mugavad, kuid proportsioonis ülejäänud tänavaruumiga, sh kitsastes oludes mitte laiemad kui sinna viivad kõnniteed.
12-3 Esinduslikul ühendustänaval
Bussipeatuste juures tuleb rakendada lahendusi, mis väldivad konflikte ühistranspordi ja rattaliikluse vahel ning samuti mööduvate jalgratturite, jalakäijate, saabuvate ja lahkuvate reisijate ning peatuses ootajate vahel. Konfliktide ennetamiseks peab peatuse ristlõikes olema selgelt eristatud ooteala ning olemasolul ka eraldatud jalgratta- ja kõnnitee.
Rõhku tuleb panna ootekohtade läbimõeldud kujundusele. Ootekojad peaksid olema piisava suurusega, tuule ja vihmakindlad. Ruumipuuduse korral tuleks esmalt loobuda bussitaskust ja seejärel kitsendada võrdselt kõiki teisi ruumielemente.
Rattateed peatustes vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Rattatee võib projekteerida nii ootekoja tagant kui ka eest, tagades vastavate lahendustega jalakäija nähtavuse ja ohutuse ning rahustades vajadusel rattaliiklust. Kui bussitaskut ei ole, saab rattatee juhtida ootekoja tagant, sidudes ooteala ja -koja haljas- või parkimisribaga sõidutee ääres.
12-4 Esinduslikul ühendustänaval
Lahenduse valik sõltub olemasolevast ruumist, jalgrattaliikluse mahust ja sellest, kas rattatee on ühe- või kahesuunaline. Vältida tuleb kõnnitee ja rattatee põimumisi ning jalakäijate liikumisteekonna liigset piiramist.
Kui peatuses on palju reisijaid ja rattatee on kahesuunaline, tuleks rattateele märkida ülekäigurajad, et suurendada jalgratturite tähelepanu. Jalakäijatele ja jalgratturitele tuleb tagada hea nähtavus, et vähendada konfliktide ja õnnetuste ohtu.
Lihtsaim lahendus on paigutada ootekoda jalgrattateest sõidutee poole. Kui jalgrattatee kulgeb peatuse ja ootekoja vahelt, tuleb ühissõidukist väljujatele kavandada piisava laiusega ohutussaar ning rattaliiklust rahustada, vajadusel ka rattateed kitsendades. Rattatee peab olema kontrastselt eristuv.
Rattad, mikroliikurid ja muud väiksema ruumivajadusega sõidukid on olulised, sest on lühikestel vahemaadel ja linnakeskustes kõige kiiremad ning paindlikumad. Tänavaruumi kavandamisel tuleks neid eelistada teistele sõidukitele, et jätta rohkem ruumi inimestele. Suurem ratturite ja mikroliikurite arv tähendab vähem sõiduautosid ning sageli ka väiksemaid ummikuid. Selleks tuleks kavandada läbimõeldud ja terviklik rattataristu, mis soodustab viisakat liikluskultuuri ning suurendab kõigi tänavakasutajate ohutust ja mugavust.
Rattur peab igal tänaval saama liikuda meeldivalt ning ennast ja teisi ohtu seadmata, kasutades selleks vajadusel nii sõiduteed kui kõnniteed. Rattatee olemasolul liigub rattur rattateel. Rattaliiklusele on omane sihtkohtade vahetu ühendamine, mistõttu peaks ratturil olema võimalik igas sobivas kohas sõit lõpetada ja jätkata teekonda jalakäijana. Tänavaruum peaks toetama kogu rattataristut: lisaks liikumisele võimaldama ratast parkida, toetada, lukustada ning suurematel tänavatel ka hooldusjaamades hooldada.
13-1 Esinduslikul ühendustänaval
Üldjuhul projekteerida mõlemasse tänava serva ühesuunalised rattateed.
Kinnistute sissesõitude ületuskohad tuleb projekteerida nii, et jalgratta- ja kõnnitee jätkuksid katkematult; mahapöörded lahendatakse üle äärekivi, rõhutades, et teed peab andma autojuht. Sõidutee poolne äärekivi võib olla kaldus ja madalam, kuid kõrguste vahe kõnni- ja rattatee vahel peaks säilima. Suure kasutusega sissesõitudel võib kõnni- ja rattatee teha erinevat värvi, mis on eriti kasulik kahesuunalistel jalgrattateedel.
Rattaliikluse eraldamine. Ratturid tuleks muust liiklusest eraldada kindlasti rattateede põhivõrgus ja ratturite suure potentsiaali korral, või juhul, kui rattur ei tunne end sõiduteel turvaliselt.
13-2 Esinduslikul ühendustänaval
Jalakäijatega ühisruumi võib kavandada vaid juhul, ratturite ja jalakäijate koguarv on väike (alla 300 inimese päevas) ning kõnnitee vaba liikumisruum on vähemalt 3 m lai.
Ratturi vasakpöörete ja ristumiste lahendamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu ohutuse ja sõidumugavuse tagamisele. Eraldatud rattateede korral on eelistatud lahendada vasakpööre kaheastmelise ehk kaudse vasakpöördena: rattur ületab esmalt ristmiku otse, seejärel peatub ning ületab tänava ristisuunas lubava fooritule või ohutu liiklusolukorra puhul.
Mikroliikurid, elektri-, kasti- ja kaubarattad ning pakirobotid peaksid liikuma seal, kus on sarnase liikumiskiirusega liiklejad. Ohutuse tagamiseks tuleb sõiduteel piirkiirust piirata ning piirata sõidukite kiirust ka kõnniteel. Lisaks sõidukiiruste erinevusele peab vältima ka suuri massi erinevusi.
13-3 Esinduslikul ühendustänaval
Tänavaületuse kavandamisel arvestada kastirataste ja kaubarataste pikkusega ning tagada ohutu ootamisruum ja möödapääs. Täisteeületuse korral reguleerimata ülekäigukohas, kus ohutussaarel ei pea peatuma, ei ole vaja arvestada selle laiust rataste mõõtude järgi, sest need ületavad tee alati ühe korraga. Rattateede ja juurdepääsude projekteerimisel tuleks arvestada, et kastiratastele, kaubaratastele ja teistele mikroliikuritele on kõrge äärekivi tõsiseks takistuseks, mille ületamine on raske või võimatu.
Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi peamiselt vaid trasside ja kujade järgi lahendada. Tehnovõrkude asukohad tuleks valida eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, vältides ebamõistlikke kulusid ja ehitustöid. Tänavaruumi rekonstrueerimise või uuendamise kavandamisel tuleks kaaluda, kas osa trasse saab jätta ehitusmahust välja, ilma et tekiks peatne ümberehitamise vajadus.
Tänavaruumilahendused peavad arvestama tänava ja tehnovõrkude hooldamisega ning võimaldama seda mõistlikult, vähese ebamugavuse või kuluga. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
14-1 Esinduslikul ühendustänaval
Ühendustänaval on tavaliselt palju tehnovõrke, sest seal asuvad tehnovõrkude magistraalid ja kinnistute liitumised. Puuderidade või üksikpuude kavandamisel on ruumikitsikuse tõttu trassid enamasti vaja paigutada väga kompaktselt kõvakatte alla. Juhul kui trasside lahendust ei muudeta, on enamasti vältimatu rajada haljastus ja linnamööbel trasside kujasse, kasutades juure- ja trassikaitselahendusi.
Esinduslikul ühendustänaval peab arvestama sõidutee, rattatee ja kõnnitee liikumisruumi osa masinatega tehtava hooldusega ning vastava ruumivajaduse ja tehniliste nõuetega. Ülejäänud aladel võib toimuda hooldus masinateta. Sõidutee serva üldiselt ei kavandata lume vallitamise ruumi ning lumi viiakse minema või ladustatakse ajutiselt tänavaruumi laiendustes. Tänavahooldus peab olema kooskõlas tänava suurema kohaväärtusega, jalakäijate ja ratturite prioriteetsusega ja sellest lähtuma.
Kaevude ja rennikanalite asukohad ja lahendused.
Projekteerimisel tuleks arvestada tänavaruumis liikuja kasutusmugavust, arhitektuuri ja katete lahendust. Kaevukaaned on libedamad ja ebatasasema pinnaga kui teekate, mistõttu tuleks vältida nende kavandamist sõidujäljele ja eeldatavale pidurdusteekonnale, eriti rattateede puhul.
14-2 Esinduslikul ühendustänaval
Restkaevud tuleks integreerida haljastusega, vihmapeenardega, kasutada külgavaga kaevusid või kasutada neid liikumisruumide organiseerimiseks. Avatud rennkanaleid ja restkaevusid tuleks jalakäijate ja ratturite liikumisruumides vältida, sealhulgas ülekäiguradadel, jalgratta ülekäikudel ja sõidujäljes, sest kogu tänavaruumis liiguvad rattad ja ratastega abivahendid. Kaevuluugid ja kanalisatsioonikatted peaksid olema sellise kujundusega, et avade vahe ei ületaks 0,01 m, vältides seeläbi jalgrataste, ratastoolide, karkude, kontsade jms kinnijäämist restide vahele. Avad restides peavad olema paigutatud peamise liikumissuunaga risti. Rattateedel tuleks rennkanaleid vältida. Tuleb arvestada ka sellega, et mootorrattal võib olla märjal kaevuluugil väike haarduvus.
Valgustid ja valgustuspostide paigutus. Valgustite mastid ja elektri- ning sidepostid on tänaval ruumi võtvad elemendid, mis võivad kujuneda takistuseks headele lahendustele. Ruumi puudusel tasub kaaluda hoonete külge riputatud lahendusi või kõnnitee ruumis väikese läbimõõduga mastide kasutamist. Nende asukohad tuleb kokku leppida juba eskiislahenduses. Valgustite kõrgus peab sobima miljöösse ja arvestama muu hulgas ka hoonete kõrgusega.
14-3 Esinduslikul ühendustänaval
Üldjuhul tuleks jalakäijate ja ratturite liikumisruumi valgustamiseks projekteerida sõiduteest eraldi valgustus või täiendada seda meeleolu-, disain- ja haljastusvalgustusega (viimane peaks ööseks välja lülituma). Valgustite disain on väga olulise mõjuga kogu tänavaruumi kujundusele, esinduslikul tänaval tuleks kaaluda terviklike lõikude või ka üksikute tänavanurkade valgustite eripärase lahenduse kavandamist. Ülekäigurajad peavad olema eraldi valgustatud.
Visuaalse müra vähendamine ja vaated. Viidad ja info peavad olema loetavad, paiknema kasutaja vaates sobivas asukohas ja vältima visuaalset ülekuhjamist. Tehnilise taristu elemendid, sealhulgas liikluskorraldusvahendid ja postid, tuleks paigutada kompaktselt ja targalt, eelistades lahendusi, kus üks post või kandur täidab mitut otstarvet. Reklaamikandja asukoht ja tüüp peavad tagama liiklusohutuse ning sobima mõõtmetelt, tüübilt ja asukohalt arhitektuursesse terviklahendusse. Puude, postide ja märkide paigutamisel ning nende suuruse ja lahenduste kavandamisel tuleb arvestada väärtuslike vaadete, hoonete vaadeldavuse ja hoonetest avanevate vaadetega.
14-4 Esinduslikul ühendustänaval
Vähendada liiklusmärke, et vajalikud märgid oleksid lihtsamini nähtavad. Fooriportaalide rajamist tuleks vältida ning märgid, foorid, viidad ja valgustid paigaldada võimalusel ühele postile. Visuaalse müra vähendamiseks võiks kaaluda infrastruktuuri objektide toonimist tumedaks. Foorinupud ja peatuste infostendid peavad olema kõnniteelt ratastoolis mugavalt ligipääsetavad.
Reklaamikandjad peaksid olema mõõtmetelt väiksemad, sobima jalakäijate liikumiskiiruse ja linnaruumi terviklahendusega ning toimima eelkõige linnaruumi ilmestavate elementidena. Reklaamikandjad tuleks kombineerida bussipeatuste, istumiskohtade, haljasribade või muu taolisega, et nad ei võtaks liikumisruumi ära.
Taktikalised lahendused ja paindlik ruumikasutus võimaldavad linnaruumi kiiremini muuta ning teevad tänavaruumi kasutamise ajas muutuvatele vajadustele vastavaks ja dünaamiliseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks kaaluda paindlikke ruumi- ja kasutuslahendusi, mida saab rakendada nii projekti osana kui ka eraldi taktikaliste sekkumistena. Need aitavad probleeme lahendada kiiresti, väikese eelarvega ja ajutiste, kuid läbimõeldud tegevustega.
Taktikalised lahendused: taktikalisi lahendusi tuleks kasutada linnaruumis muudatuste kavandamiseks piiratud eelarve ja ajaraami tingimustes, sh kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks ning muudatuste päriselus läbikatsetamiseks ja kaasamiseks.
15-1 Esinduslikul ühendustänaval
Esinduslikul ühendustänaval on kiireks ruumikasutuse muutmiseks asjakohane kasutada ruumikasutust mitmekesistavaid elemente ning arhitektuurselt ja kunstiliselt põnevaid lahendusi. Tüüpilised taktikalised lahendused on sõidutee kitsendamine liikluse rahustamiseks ja jalakäijate ruumi laiendamiseks, olemasoleva ruumi ümberjagamine, rattateede rajamine, peatumis- ja parkimisvõimaluste loomine ning tänavaruumi elavdamine haljastuse ja linnamööbli lisamisega.
Haljastuse taktikaliste lahendustena sobivad haljastuskonteinerid (sh maapinda uputatavad), parkimiskohtade asemel parkmikute (haljastatud istumiskohtade) paigaldamine, samuti liiklussaartelt ja mujalt kõvakatte eemaldamine ning asendamine haljastusega.
Esinduslikul ühendustänaval tuleb sõltuvalt asukohast kasutada ja kombineerida hästi nähtavaid markeerivaid lahendusi (joon, värv, kummipollar) ja füüsilisi elemente. Väikestel kiirustel võib piisata selgelt nähtavate markeeringute kasutamisest ning pole vaja paigaldada füüsilisi tõkkeid. Oluline on erinevad liiklejad selgelt eraldada ning tagada ohutus- ja nähtavuskujad.
Kuna ühendustänavat kasutab palju erinevaid liiklejaid, on vajalik läbi mõelda kogu ala liikluskorraldus, et vältida ebasoovitavaid mõjusid. Tänavaruumi kasutuse ja liikluskorralduse muudatused peavad olema selgelt tähistatud ja arusaadavalt kommunikeeritud.
Tänavaruum peab olema paindlikult kasutatav ning ohutu ja toimiv ka väiksemate reeglite rikkumiste, eksimuste ja eriolukordade (kiirabi, eritransport, kolimine vms) korral.
15-2 Esinduslikul ühendustänaval
Üldjuhul peaks igale liiklejarühmale nende liikumisruumis olema tagatud vajalik eksimisruum, mis võimaldab eriolukordades paindlikkust. Mitu sõidurada, teepeenar, ühistranspordirada või laiad rattateed tagavad operatiivsõidukite ummikutest läbipääsu ja paindlikkuse eriolukordades.
Hooajaline paindlikkus: tänava kasutus, liikluskorraldus ja hooldus peaksid arvestama hooajaliselt muutuva ruumivajaduse, kasutajate profiili ja kasutuskoormusega ning pakkuma sellele vastavat ruumijaotust. Tänava võib näiteks muuta jagatud liiklusruumiks, jalakäijate tänavaks või lubada parkimist sõidurajal.
15-3 Esinduslikul ühendustänaval
Sobilik on hooajaliselt sõidurajale parkimise ja kohvikuterrasside lubamine, ratta- ja jalgtee eraldamine või ühiskasutuses liiklusruumiks muutmine.
Nädalapäeva- ja kellaajapõhine paindlikkus: parkimist, peatumist ja pöördeid võib lubada või keelata kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, näiteks tipptunni välisel ajal või tänava hoolduse lihtsustamiseks.
15-4 Esinduslikul ühendustänaval
Võib kaaluda peatumise, parkimise ja pöörete lubamist, ka muutsuunaraja kavandamist.
Teenindus- ja päästeautode läbipääs ning juurdepääs: tuleb tagada igal tänaval, koos nõuetekohase manööverdusruumi ja pöörderaadiustega. Teenindus- ja päästeautod võivad vajadusel kasutada kogu tänava vaba liikumisruumi, kuid igapäevast liikumisruumi ei tohiks kavandada nende järgi.
15-5 Esinduslikul ühendustänaval
Sõiduraja laius ja pöörderaadiused määratakse lähtuvalt arvestuslikust sõidukist. Lahendus peab arvestama transiitliiklusega. Pööretel võib vajadusel kasutada topeltraadiusega nurgalahendusi. Ristuvatele väiksematele tänavatele pööreteks ja kinnistutele juurdepääsuks saab kasutada väiksemaid pöörderaadiuseid, lubades teha ülepööret (sh prügiautol).