/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
Madala liiklusväärtusega ja kõrge kohaväärtusega prestiižne elukeskkond, mis pakub erakordset elukvaliteeti ja on piirkonna uhkus.
Esinduslik kodutänav on suure kohaväärtusega tänav või tänavalõik, näiteks asumi peatänav, plats, sihtkoht või muu linnaehituslikult esinduslik mitmeotstarbeline linnaruum, peamiselt jalakäijate ja ratturite ala, kus läbiv autoliiklus puudub või on väga hõre ja aeglane. Esinduslik kodutänav on olulise kohaliku tähtsusega jalakäijasõbralik kvaliteetne avalik ruum, mis võimaldab erinevaid tegevusi ja toetab piirkonna identiteeti. Kui esinduslik kodutänav hõlmab sõiduteed (näiteks ristmikuala), siis jalakäijad ületavad teed vabalt valitud kohas või liigeldakse jagatud ruumi põhimõttel. Esimesel korrusel paiknevad sageli üksikud äripinnad, mille sissepääsud avanevad otse tänavale, jätta tasub piisavalt ruumi ka tänavakaubandusele.
Liiklusväärtus - kodutänav / kõrvaltänavad
Kodutänava liiklusväärtus tähendab peamiselt liikuvuse teenimist tänava kontekstis. Kodutänav võimaldab tänava elanike ja ettevõtete juurdepääsu ja teenindust. Kodutänav on ilma ühistranspordiliinideta ja regulaarse raskeliikluseta, väiksema mootorsõidukite liiklusega (tipptunnil liiklussagedus alla 100 a/h) ning elamuala või ettevõtlusala sisene tänav.Kodutänavat läbiv sõidukite liiklus on taotluslikult pigem ebamugav ja aeglane, jalakäijad saavad liikuda igal pool.
Kohaväärtus - esinduslik / kõrge kohaväärtusega avalik ruum.
Esinduslik kohaväärtus tähendab tänava suurt ruumilist, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Selline tänav kujundab asula või asumi identiteeti, mõjub tervikliku ja tähendusliku linnaruumina ning toimib inimeste elu mugavalt siduva kohtumispaigana. Sageli on tegemist ka ruumiga, mis eeldab erilahendusi nii kujunduses kui ka kasutusviisides. Tänav on sageli ise sihtkoht või asub seal kohalik keskus, maamärk.
Näide:
Foto
Näide:
Tänavagiidi põhimõtted esinduslikul kodutänaval
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on omavahelises tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Tänav on ühine ruum, millel on tähtsus nii ühiskonna, linnalooduse kui ka iga kasutaja jaoks. Selle mõistmiseks, kavandamiseks ja muutmiseks tuleks projekteerimise tiimi kutsuda eri valdkondade eksperdid loovat koostööd tegema. Hea tänavaruum on loomulik osa linnavõrgustikest, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ja toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete.
Vajalikke eksperte kaasav projekteerimistiim tagab sobiva projektlahenduse. Projekteerimistiimi ja tellitavate projektiosade koosseis sõltub tänavatüübist.
1-1 Esinduslikul kodutänaval
Ruumilise tervikvisiooni tagamiseks esinduslikul kodutänaval on möödapääsmatu koostöö kogukonnaga, kuid tänava roll avaliku ruumina on oluliselt laiem.
Esmalt on vaja luua tänavaruumi terviklik arhitektuurne visioon ning järgida seda projekti kõigis staadiumites ja mõõtkavades. See nõuab arhitekti, maastikuarhitekti ja teedeinseneri ning vajadusel teiste asjatundjate süvendatud loovat koostööd.
Tänavaruum peaks olema ruumiline tervik, mis võimendab miljööd ning toob kohaväärtused loogiliselt esile – sealhulgas säilitab ja avab vaated ning loob maamärke. Üks tänavaruumielemendi halb lahendus võib rikkuda kogu tänavaruumi kogemuse. Projekteerimisel tasub teekonnad läbi mõelda iga kasutaja vaates. Tänava elementide omavahelisel sidumisel, projekteeritava tänava liitmisel olemasoleva linnaruumiga ning tänava erineva kohaväärtusega lõikude üleminekutel tuleks pöörata tähelepanu sellele, et need toetaksid tänava terviklikku kasutamist ega looks barjääre. Ruumilise terviku lahendamine, põimides kokku väga erinevaid tehnilisi, looduslikke ja kogukondlikke aspekte, on arhitektuurivaldkonna kompetents.
1-2 Esinduslikul kodutänaval
Esindusliku tänava jaoks on asjakohane korraldada arhitektuurivõistlus või tellida võrdlevaid eskiise. Esindusliku tänava terviklahenduse leidmine nõuab enne projekteerimist üldjuhul terviklikku ruumilist ideed, mille loomisel arvestatakse kogu konteksti, eri hooneid ja maastikke ning kasutajateringi eripära, kujutledes loodava ruumi rikastavat mõju kõigile.
Tänavaruumi kavandamist alustada tänava servadest, arvesse võtta hoonete arhitektuuri, maa-alade funktsioone ning hoonetevahelise ruumi mõõtmeid. Tänavaruumi geomeetria, sealhulgas tänava telg, tuleks kavandada tänava servade ja terviklike ruumide järgi. Sõidutee serv, rattatee, katendid, valgustid, puuderead ja muud tänavaelemendid tasub üldjuhul joondada hoonete fassaadidest või mingist arhitektuursest ideest lähtuvalt. Vältida põhjendamatut looklevust.
1-3 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslikul kodutänaval ei ole joondamine oluline prioriteet, kuid see võib olla vajalik vertikaalsete elementide puhul, nagu puud, valgustid või postid.
Oluline on avada võimalikult suurel määral külgnevate hoonete ja kinnistute tänavaruumi elavdavat potentsiaali, pakkudes hoonete ja kinnistute kasutusse tänavate servad ning tagades juurdepääsud. Looklevus on õigustatud, kui see tuleneb arhitektuursest terviknägemusest ja teenib sobiva kiiruse loomise eesmärki.
Tänav on osa toimivatest (ja tulevastest) võrgustikest, mistõttu tähendab iga muutus mõju suuremas ulatuses kui konkreetne projektala. Hea tänavaruum on tunnetatav linna (linnavõrgustikest, hoonetest, parkidest, veekogudest ja muust koosnev keerukas ja muutuv ruumiline struktuur) loomuliku osana, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ning toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete. Kavandamist tasub alustada tänava võrgustikulise rolli väljaselgitamisest. Võrgustike terviklikkust tuleb hoida ja tugevdada, muudatuste korral vajadusel ka kompensatsioonimeetmeid rakendades.
1-4 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänava avalikku ruumi peaks käsitlema ühtse ruumina tänavat ääristavate aladega, koduhoovide ja eluruumide laiendusena (nt kui hoovid on haljastatud, võib tänaval olla parkimist ja vastupidi). Kodutänavad pole mitte ainult looduslike liikide ja inimeste tegutsemispaikade ühendajad (nt laste ja siilide territooriumid ulatuvad üle aedade piiride), vaid ka oluline osa olemasolevast elukeskkonnast ning laste mänguruumist.
Ristmikud ja liikumisteed tuleks projekteerida nii, et olulised, sh ajaloolised liikumissuunad säiliksid loomulikena.
1-5 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänavatel on sobilikud samaliigiliste tänavate ristmikud ning tänavaruum on kujundatud nii, et tekib kõigi kasutajatega arvestav keskkond. Ristmikel on iseloomulik liiklejate peatumine. Oluline on säilitada jalakäijate ja ratturite loogilised ja intuitiivselt mõistetavad liikumissuunad.
Esinduslikul tänaval tuleks ristmikke käsitleda platsidena, kus arhitektuurse lahendusega on võimalik luua ristmikust arhitektuurne tervik. Tänavaid võib sulgeda autode läbisõiduks juhul, kui kohalikele elanikele ja teenindavale liiklusele on tagatud juurdepääs.
Lammutada on lihtne, kuid taastada keeruline, kulukas, aeganõudev - sageli ka võimatu, sest kaduda võib ruumi tunnetuslik väärtus. Olemasoleva silmaspidamine tähendab väärtuslike või iseloomulike struktuuride, linnalooduse, väljakujunenud mikrovõrgustike, maamärkide, materjalide säilitamist, kasutamist ja taaskasutamist maksimaalses mahus.
Olemasolev linnaloodus: säilitada elus ja eluta loodus ning kujundada lahendus nendest lähtuvalt. Puud, põõsad, rohttaimekooslused, muld, kivid, rändrahnud ja looduslikud veekogud on väärtused, mille asendamiseks kulub aastakümneid, nende likvideerimisel võivad kaduda terved kooslused ja elupaigad. Olemasolev linnaloodus on juba kohanenud ja saab iseseisvalt hästi hakkama, on välja kujunenud kohalike pisiimetajate, lindude, putukate ja teiste liikide elupaigad, kohapealne muld ja veekeskkond on kujundanud sellesse paika kõige paremini sobivad taimekooslused. Kohalikud, eestimaised taimeliigid on linnalooduse jaoks eriti väärtuslikud.
2-1 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval on prioriteediks olemasoleva linnalooduse säilitamine ja võimendamine ning uue loomisel sellest lähtumine. Eriti oluline on väärtustada kodutänava rolli loodusliku elupaigana kohalikele liikidele. Väljakujunenud liigirikaste koosluste liigid tegutsevad kodutänavaid ääristavates aedades ning vajalik on vältida nende liikide ohtu sattumist tänavaruumis ning toetada nende võimalust liikuda aedade vahel.
Säilitada tuleks nii loomulikult välja kujunenud teeäärseid haljasribasid kui ka väikseid haljaslappe – servi, pragusid, hekialuseid. Säilitada tuleks vanad puud, hekid, viljapuud ja -põõsad ning rohttaimekooslused. Tasub jätta ruumi haljastuse isetekkele – nii liikide loodusliku leviku kui ka kohaliku kogukonna panuse kaudu.
Võimalusel tuleks pärast suuremaid teetöid taastada suured puud ja olemasolevad taimekooslused. Kohalikele tähendusrikaste looduslike elementide säilitamise ja väärtustamise osas tuleb nendel tänavatel eriti tähelepanelik olla.
Kui puid on vaja erandolukordades ohutuse tagamiseks langetada, saab neid kohapeal kasutada elustikutüvedena, mis võimaldavad elupaiku, on huvitavad vaadata ning toimivad ühtlasi istumis- ja mängukohtadena.
Kultuurilised ja tähenduslikud kohad ja elemendid: hooned, sissepääsud, ajaloolised liikumisteed ja suunad. Ehitusplatsil maapinnas leiduvaid objekte (kivisillutis, betoonplokid, talad-vaiad) ja ajaloolisi elemente (valgustid, postid, pingid, sildid, kaevukaaned) saab kasutada disainis, projekteeritud lahendust vajadusel täpsustades. See laseb senisel kihistusel uues koosseisus välja paista.
2-2 Esinduslikul kodutänaval
Säilitada ajaloolised elemendid – tänavakatted, kunstiobjektid, põnevad ja koha olemust edasi andvad detailid (nt postid, katendid, trepid), mis toimivad tähendusrikaste elementide või kohtadena ning seovad uue lahenduse sujuvalt vana keskkonnaga.
Säilitada tasub ka välja kujunenud käiguteid ja kruntide ning hoonete vahelisi radu („lõikamisi“), juhul kui inimesed saavad jääda harjunud teid käima (nt kui omandiõigus seda võimaldab).
Vanad (ehitus)materjalid: olemasolevat teekatet ja lammutusjääke saab enamasti kasutada uues lahenduses uuel või senisel otstarbel, viisil ja juhul, mis võimaldab tänava head kasutamist.
2-3 Esinduslikul kodutänaval
Säilitada tasub väärtuslikke ja erilise ilmega tänavakatteid – munakivi, mosaiiki, vana plaadistust, betoonplokke ja lammutusjääke –, et mitmekesistada jalakäijate alasid, luua eriilmelisi kohti ja meeleolusid. Alati tuleks säilitada kohapealne muld.
Vajadusel võib sõidutee alla jäävaid elemente (sh haljastust) ümber paigutada sobivamasse kohta. Seejuures tuleb kaaluda lõpptulemust töömahu, tulemuslikkuse, eetika ja esteetilisuse kontekstis.
Tänaval on ruumist enamasti alati puudus soovitud elementide ja teenuste kavandamiseks. Ruumikitsikuses tuleb teha nutikaid kompromisse, eelistada ühiskasutust ja leida ruumisäästlikke lahendusi, võimalikest teenustest või elementidest loobumise asemel. Uute tänavate ruumisäästlikud lahendused hoiavad kokku ressursse, sh väärtuslikku maad.
Ruumisäästlikud lahendused ja sõidutee laiuse vähendamine võimaldavad ka ruumikitsikuses kavandada tasakaalustatud tänavaruumi ja rakendada võimalikult paljusid giidi põhimõtteid. Ka uutel planeeritavatel tänavatel võiks eeskuju võtta ajaloolisest linnaruumist ja vältida ruumiga priiskamist. Ruumisäästlik on elementide ja lahenduste kombineerimine – näiteks haljastuse, peatumiskohtade ja viibimisruumi põimimine.
3-1 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval on iseloomulik rahustatud liiklus, siin valitseb loomulik ja tähelepanelik üksteisega arvestamine. Sobilik on kavandada kahesuunaline tänav ühe sõiduraja laiusena, möödumisvõimalusega või ühesuunalise tänavana. Möödumisvõimalusena võivad toimida sissesõidud kinnistutele ja autoväravate esised alad. Vajadusel võib selleks projekteerida sõiduraja laienduse teistsuguse katendina või taskutena. Liikluskorraldust saab vajadusel organiseerida eelistatud sõidusuuna määramisega.
Ratturitele on kodutänaval vaja alati tagada kahesuunaline liiklus ja lisaruum vastutulevast autost möödumiseks. Rattatee kavandamisel peaks ühesuunalisel tänaval olema rattatee vaid vastupidises suunas liikumiseks ning kahesuunalisel kitsal tänaval peaks rattatee olema vastutulevast autost möödumiseks mõlemas suunas kasutatav.
Ühiskasutuses ruumilahendused on ruumisäästlikud – nende kasutamist tasub kaaluda.
3-2 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval on üldine põhimõte, et tänavaruum kuulub jalakäijatele ning autod on selles ruumis külalised. Tänavaruumi kujundamisel tuleks eelistada ühiskasutusega ruumilahendusi, kus kõik liiklejad – jalakäijad, ratturid ja mootorsõidukid – liiguvad ühes ja samas ruumis. Ratturite ja autode ühine liikumisruum on sellises kontekstis loomulik ja hästi toimiv lahendus.
Esinduslikul kodutänaval on ühiskasutusega ruumile lisaks sageli ka ainult jalakäijatele mõeldud tänavaruumi osa, kõnnitee või liikumisrada. Ühiskasutusega ruumi korral võib eraldatud kõnnitee paikneda vaid ühel tänavapoolel, kuid see peab olema piisava laiusega, et tagada mugav ja turvaline liikumine. Kõnniteed võivad puududa üksnes sõidukite väikese kiiruse tagamise korral. Võimalusel tuleks kaaluda autoliiklusevabu alasid, kus on lubatud üksnes teenindus- ja hädavajalik liiklus.
Eraldi parkimiskohtade kujundamise asemel on sobivamad parkimisribad, peatumine on üldjuhul võimalik sõiduteel, sissesõiduväravate ees ja muudes laiemates kõvakattega kohtades. Väikeste kiiruste korral ei vaja haljastus ega peenrad puhverala – sobivad ka kitsad haljasribad. Haljastus, parkimine ja tänavamööbel tuleb lahendada terviklikult ja integreeritult, arvestades kogu tänavaruumiga kui ühtse tervikuga.
Vähendada kõvakattelist ala või vältida selle laiendamist, eesmärgiga anda rohkem ruumi haljastusele, vältida kuumasaari ning immutada rohkem sademevett.
3-3 Esinduslikul kodutänaval
Kõvakattega liikumisalad võiksid olla võimalikult väikese pindalaga (vältida olemasoleva kõvakatte laiendamist). Madala liikluskoormusega alad, parkimisalad ja sissesõidud projekteerida üldjuhul vett läbilaskva kattega. Kaaluda tasub olemasoleva kõvakatte kitsendamist ning liikumisruumist välja jääva kõvakatte asendamist vett läbilaskva katte ja haljastusega (sh puude, põõsaste ja rohttaimede jaoks katte sisse avade lõikamist ja servade haljastamist kitsaste peenardega).
Sõiduteede ja -radade ning pöörderaadiuste liigset laiust tuleks vältida. Sõidutee projekteerida võimalikult kitsana ning kasutada tee visuaalse kitsendamise võimalusi, näiteks erineva katendi abil. Baasväärtusena, mille suhtes lahendusi kaaluda, võib arvestada, et sõidutee laius moodustab umbes kolmandik kogu tänava ristlõikest ning ühe sõiduraja laius on umbes 3 m. Projekteerimisel võib lähtuda giidis toodud ruumisäästlikest mõõtudest.
3-4 Esinduslikul kodutänaval
Sobilik on sõiduruumi täiendav visuaalne kitsendamine eristuva kattega – näiteks sillutiskatte või teekatte märgistuse abil. Kavandada võib lokaalseid kitsendusi ehk „väravaid“.
Ristmike ja pöördealade kujundamisel tuleks kasutada lahendusi, mis ei soosi suuri pöördekiirusi. Pöörderaadiuste kavandamisel lähtuda sõiduautodest, kuid lahendus peaks võimaldama ka pääste- ja prügiautode manööverdamist.
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks. Igale tänavale tuleks lisada linnaloodust ja looduslike elemente, et aidata vähendada saastatust, toetada elurikkust, kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas jahutada linnaruumi ning pakkuda inimestele meeldivat ning tervist toetavat tänavaruumi.
Tunnetatav osa ruumist võiks olla haljastatud – loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest ning püüavad kinni osa tolmust ja sademeveest.
4-1 Esinduslikul kodutänaval
Puuvõrade aedadest kõnnitee kohale kummumist tuleb soodustada, sest sellised loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest, võtavad kinni osa tolmust ja sademeveest ning pakuvad näiteks möödujale võimalust võtta mõni mari.
Esinduslikul kodutänaval tuleks haljastuse rajamisel vajadusel kaaluda tehnilisi erilahendusi (olemasoleva või istutatava puu juurestiku kaitse, geokärje kasutamine tänava konstruktsioonis, kastmissüsteemide projekteerimine, trasside kaitsmine tehnovõrkudele haljastuse istutamisel). Haljastuse vigastamise vältimiseks lume vallitamisel tuleks kombineerida kõrgemaid ja madalamaid taimi, püsikuid ning elemente, mis lumikatte korral välja paistavad.
Tasub põhjalikult kaaluda ümberistutusi – ka vanemate puude puhul –, samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
Esindusliku kodutänava juurde kuulub võimalikult palju haljastust, kusjuures eriti oluline on säilitada olemasolevad puud ning võimalusel ka põõsad (sh nn võsa) ja rohttaimekooslused.
Taimekooslused: haljastuses tuleks eelistada esmalt olemasolevat haljastust (sh põõsastikke ja rohttaimekooslusi) ning uute lahenduste puhul kasutada omamaiseid liike, mis on asukohale iseloomulikud, toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied) ja saavad iseseisvalt hakkama.
4-2 Esinduslikul kodutänaval
Esindusliku kodutänava taimekooslustesse võiksid kuuluda ka viljapuud ja marjapõõsad, tee- ja maitsetaimed. Haljastuse planeerimisse ja hooldusesse võiks kaasata kohalikke elanikke. Taimekooslused peaksid õitsema võimalikult pikalt kogu vegetatsiooniperioodi vältel, et tolmeldajad saaksid samas piirkonnas elada terve elukaare jooksul. Kombineerida võiks nii kohalikke taimeliike kui ka kultuurtaimi.
Hooldusrežiim: tänavahaljastuse hooldus peab arvestama tänava linnaruumilist konteksti ja tänavatüüpi. Tänavahaljastus ja selle hooldus peavad toetama elurikkuse säilimist ja arengut ning tagama elusloodusele kestlikud elupaigad ja toidulaua. Juhul kui tänav asub aedlinnas või rohke haljastusega alade vahel, võib haljastuslahendus ja selle hooldus olla lihtsam.
4-3 Esinduslikul kodutänaval
Hooldusrežiim võiks olla võimalikult mosaiikne, looduse rütme arvestav ja mitmekesisust soodustav ja inimesele huvitav ka silmakõrgusel. Põhjendatud on töömahukam hooldus kohtades, kus inimesed viibivad pikemalt (nt talvine kinnikatmine, peenardele ajutiste piirete paigaldamine talveperioodiks, konteinerites taimede ületalve hoiustamine soojas laos, väljakujunemise perioodil soovimatute taimede valikrohimine). Kaaluda võiks kogukonna kaasamist ja nendega koostöös kogukonnaaia rajamist.
Linnaloodus ja elupaigad: linnaloodusel saab olla väga palju rohkem funktsioone kui lihtsalt kohatäide muudest funktsioonidest üle jäävatel pindadel. Linnaloodus peab olema elupaik mitmetele liikidele, olemisruum inimesele, mängupaik, looduse hüvede pakkuja linnas – mitte lihtsalt tänava roheline taust dekoratiivses tähenduses. Linnaloodus saab olla osa rohevõrgustikest ja tuleb olla kindel, et uued lahendused ei tekitaks sellesse võrku kompenseerimatuid katkestusi. Tasub kaaluda ümberistutusi (ka vanade puude puhul), samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
4-4 Esinduslikul kodutänaval
Looduslikke liike toetavad elemendid – kännud, elustikutüved, kivirahnud, tehiskivid – tuleks integreerida maastikuarhitektuuri lahendustesse. Väikesed rohelapid toimivad teistele liikidele „astmekividena“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Kavandada tuleks liikidele lihtsaid liikumisvõimalusi (avaused aedades-plankudes, madalad äärekivid) ja vajadusel teeületusvõimalusi (oravasillad, siilitunnelid) ning kasutada hoiatus- ja teavitussilte.
Veekogud: tänavaruumis olevad veekogud tuleks säilitada, parandades nende ökoloogilist seisundit ja suurendades rekreatiivset väärtust.
4-5 Esinduslikul kodutänaval
Pisikesed veekogud on linna elurikkuse tulipunkt ja hea võimalus luua põnevat ja atraktiivset tänavaruumi. Esindusliku kodutänavaga piirnevad veekogud tuleks siduda ülejäänud haljastuslahendusega ühtseks tervikuks, luues paremad ühendused vee- ja kaldaalade vahel ka looduslikele liikidele.
Taskupargid ja platsid: väikesed rohelapid ja haljastatud teeservad on teistele liikidele „astmekivideks“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Tänavanurkadesse, tänavate keskele ja mujale võiks rajada taskuparke ja haljastatud platse, mis toimivad esmase puhkealana ja igapäevase sotsiaalse linnaruumina. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist tänavaruumi taskutena.
4-6 Esinduslikul kodutänaval
Taskuparkide ja platside loomist saab soodustada tänavate geomeetria abil või liikluskorralduse muutmisega, kodutänaval ka tänavaotste sulgemisega autoliiklusele. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist taskutena tänavaruumi. Kaaluda tasub ristmikul tänavaruumi laiendamist platsiks krundi nurkade “äralõikamisega”. Muru kasutada vaid juhul, kui seda kasutatakse nt piknikuks või pallimänguks, mitte kavandada seda lihtsalt kohatäitena.
Liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad haljastada kodumaiste madalate rohttaimekooslustega; sobivad ka ruderaaltaimed ja nende sordid, mis on rasketele tingimustele väga vastupidavad.
4-7 Esinduslikul kodutänaval
Üldjuhul lihtsatel kodutänavatel liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad puuduvad. Sobivad on liikluse rahustamiseks sõiduruumi kitsendavad ja sirgeid lõike lühendavad liiklussaared / tänavaruumi kitsendused, mis on otstarbekas haljastada ja kujundada istumiskohana vms.
Trasside kujad: haljastamisel tuleb lähtuda trasside reaalsetest mõõtmetest ja nendega seotud riskidest ning leida koostöös trassivaldajaga võimalusi sobiva haljastuse rajamiseks.
4-8 Esinduslikul kodutänaval
Valgustus- ja elektripostid võivad olla suurepärane konstruktsioon, mille külge riputada ja kinnitada haljastust ja linnamööbli elemente või pesakaste. Lihtsalt asendatav / taastatav haljastus. Mitte katta kõvakattega, kui ei ole käidavad-liigeldavad.
Vaimne tervis: mida rohkem on tänavaruumis erinevaid taimekooslusi, seda parem on see inimese vaimule ja meeleolule.
4-9 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslik kodutänav võib nutikate lahenduste korral olla mõnus looduslik kohtumispaik kohalikele elanikele. Tänavaruumi lisatud looduslikud elemendid, sh viljapuud, marjapõõsad ja õitsvad taimed, soodustavad inimeste viibimist avalikus ruumis, vähendavad üksildust ja suurendavad turvalisust. Minimeerida tuleks hooldusmeetodeid, mis halvendavad inimeste vaimset tervist (müra, heitgaasid).
Inimesed eksivad ikka – avariid juhtuvad seal, kus kokku saavad aktiivsed vead (juhtimisega seotud) ja passiivsed vead (keskkonnaga seotud). Ruum tuleks kujundada nii, et eelkõige kiirema sõiduki juht valib vaistlikult ohutu kiiruse ja suhestuks õigesti teiste liiklejatega. Nii andestab ruum ka kergemad eksimused, vähendab tuntavalt vigastusi õnnetuste korral ning püsib ohutu ja toimiv ka eriolukordades, näiteks jalakäija või ratturi juhuslikul ebatäpsusel, kiirabi või eritranspordi liikumisel jms.
Kiirus tuleb viia kooskõlla tänavaruumiga. Linnades ja asulates tuleks tänavad projekteerida sellise liikumiskiiruse järgi, mis vastab tänava funktsioonile, ruumilisele iseloomule ja kasutajate vajadustele – suurema kohaväärtusega tänavatel, elupiirkondade ja segakasutusega tänavatel tähendab see enamasti kiirust kuni 30 km/h, samas kui suurema läbilaskevõimega tänavatel võib sobiv kiirus olla veidi suurem, kuid siiski inimmõõtmeline ja ohutust tagav.
Tänava geomeetria, sõiduradade laius ja ruumielementide paigutus peaksid suunama juhte piirkiirust iseenesest järgima. Väiksem kiirus laiendab juhi vaatevälja, muutes lihtsamaks jalakäijate, tänaval liikuvate laste või ristmikul olevate jalgratturite märkamise, ja loob rohkem ruumi inimlike eksimuste andestamiseks – olgu eksijaks jalakäija, rattur või autojuht.
5-1 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänava puhul on juurdepääsu- ja elufunktsioon olulisemad kui liikumisfunktsioon. Esinduslikul kodutänaval tuleks kaaluda jalakäijate ala kujundamist või autoliikluse kiiruse viimist miinimumini ning läbiva liikluse katkestamist. Sobivaks liikumiskiiruseks sellisel tänaval on 5–20 km/h.
Sõidukid, jalakäijad ja jalgratturid võivad liikuda samas ristlõikes, kuid jalakäijate ohutuse tagamiseks võib olla vajalik jalgratturitele eraldatud liikumisruumi projekteerimine.
Oluline on arvestada, et lai ja sirge tänav ei anna juhile visuaalset märku vajadusest aeglustada – see võib luua petliku mulje, et ka suurem kiirus on ohutu, kuigi tegelikkuses ei pruugi see nii olla.
Liikluse rahustamine peaks olema läbiv põhimõte. Rahustavad elemendid – nagu füüsilised takistused, kõrgendused, kurvid ja visuaalsed kitsendused – aitavad kiirust vähendada ning suurendada liiklusohutust. Sellised lahendused on vajalikud kõigil tänavatel, mitte ainult probleemsetes lõikudes.
5-2 Esinduslikul kodutänaval
Kasutada võib erinevaid liikluse rahustamise võtteid (künnised, šikaanid, kitsad rajad, erinevad katted, haljastus jne), sest ainuüksi kiirusepiirangu märk ei ole piisavalt tõhus: juhid reageerivad pigem keskkonnale ja tee geomeetriale kui märkidele. Seetõttu võiksid kiiruspiirangud olla kombineeritud füüsiliste ja psühholoogiliste takistustega, mis loovad juhile tajutava vajaduse kiirust vähendada. Liikluse rahustamine sõidukiirusest kinni pidamiseks ja ohutu keskkonna tagamiseks peaks olema projekteerimisel läbiv põhimõte.
Asulatesse või elukvartalisse sisenemisel tasub kasutada ruumilisi kitsendusi. Tee kitsendamine sissesõitudel (nn väravaefekt), kurvilised teelõigud, kujundatud haljastus ja linnamööbel aitavad juhtidel tajuda, et nad sisenevad rahulikuma liiklusega keskkonda.
5-3 Esinduslikul kodutänaval
Tänavatüübi muutumisel (nn väravates) kasutada selgeid ruumi kitsendavaid meetmeid (viraaže), linnamööblit ja kujundatud haljastust. Optilised kitsendused – näiteks erinevad teekatte värvid, valged triibud, puud või tänavamööbel – loovad visuaalse surve, mis suunab juhte kiirust alandama.
Vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal. Liikujate hierarhiast lähtuv ruumilahendus aitab tagada ohutu liikumisruumi: esikohal on jalakäija, viibija, siis rattur, ühistranspordi ootaja, ühistransport ning alles seejärel muud sõidukid. Jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteedina arvestavad lahendused hõlmavad kergeid teeületusvõimalusi ning turvalisi rattaradu.
5-4 Esinduslikul kodutänaval
Andestavas tänavaruumis on jalakäijal, jalgratturil või autojuhil ruumi eksida, ilma et see tooks kaasa tõsiseid tagajärgi ega lõppeks õnnetusega. See hõlmab näiteks visuaalselt ja füüsiliselt rahustavaid elemente (nt kitsamad sõidurajad, haljastus ja künnised), kiirusepiiranguid ning liiklejate loomulikke trajektoore toetavat ruumiplaneerimist, mis aitab vältida konflikte ja suurendab kõigi turvalisust.
Kodutänaval tuleks eelistada jagatud ruumi lahendusi, kus kogu liiklus toimub aeglasema liikleja tempos. Füüsilisi eraldusi tuleks minimeerida, soodustades liiklejate loomulikku koosliikumist. Liiklusvoogude pehmeks suunamiseks sobivad haljastus ja pinnakatte vaheldus. Eraldatud liikumisruumide korral suurendavad ohutust tõstetud ülekäigud ja teekitsendused.
Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel lähtutakse nende inimeste vajadustest, kellel võivad olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. Ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob parema elukeskkonna kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain loob võimaluse igaühel iseseisvalt hakkama saada, samal ajal kui vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal.
Nõrgimast kasutajast lähtuv linnaruum tagab iseseisvuse ja heaolu kõigile. Kõigi – sealhulgas 80-aastaste eakate, 8-aastaste laste ning liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste – vajadusi arvestav tänavaruum soodustab erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi ja suhtluse tekkimist ning soodustab igapäevast iseseisvat hakkamasaamist.
6-1 Esinduslikul kodutänaval
Liiklust rahustavad lahendused ja väga väikesed sõidukiirused loovad turvalise keskkonna ka neile, kes ei pruugi liiklusreegleid täielikult tunda. Sobivad aeglustatud liikumiskoridorid ning võib kaaluda ka autoliikluse tupiktänavaid. Pinkide ja puhkealade juures tuleks arvestada ruumivajadusega ratastoolide ja lapsevankrite jaoks, et tagada ligipääsetavus ja kaasav keskkond kõigile kasutajatele.
Esinduslikul kodutänaval, kus jalakäijatele ja ratturitele on antud niigi selge eelis, võib kaaluda kõnnitee eraldamist sõiduteest vaid teist tüüpi katendit kasutades. Ristumisel (ka suurema tänavaga) tasub sõidutee ja kõnnitee ristumiskohtades seada kõnnitee jätkuvus prioriteetseks ning toetada jalakäijat sõidutee kitsenduste, tõstetud ristmike, kõnnitee katendi jätkumise ja muude sõiduki kiirust vähendavate meetmetega. Vaegliikujatele mõeldud lahendused peavad jätkuma üle ristmike ilma katkestuseta.
Tänavaruum peab toetama nõrgemat ja aeglasemat liikujat: vajalikud on jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteetseks seadvad lihtsad teeületusvõimalused, turvalised rattarajad.
6-2 Esinduslikul kodutänaval
Lahendus peaks arvestama, et kodutänaval kasutavad jalakäijad (sh mängivad lapsed) ja ratturid kogu tänavaruumi. Tänavaületus võiks olla mugav ja loomulik igas kohas – kas ilma äärekivideta, 0-kõrgusega või madala servaga lahendusena. Autojuht võiks end sellises ruumis tunda külalisena – seejuures olla tähelepanelikum ja ettevaatlikum.
Lähtuda tuleks universaaldisaini seitsmest põhimõttest, tagades uksest ukseni terviklikud ja astmeteta teekonnad. Universaaldisaini põhimõtetest lähtuv tänavaruum pakub lisaks ohutule liikumisele ka intuitiivset ja üheselt mõistetavat keskkonda, kus on arvestatud kõigi kasutajate vajadustega.
6-3 Esinduslikul kodutänaval
Sellise ruumi omadused hõlmavad selgeid ja eristatavaid visuaalseid, auditiivseid ja taktiilseid juhiseid, mis toetavad orienteerumist ning iseseisvat liikumist. Samuti pakub neist põhimõtetest lähtuv tänavaruum piisavalt puhkealasid, keskkonnale omaseid turvavööndeid ja ligipääsetavaid teenuseid, mis loob turvalise ja kaasava keskkonna. Universaaldisaini põhimõtetele rajatud tänavaruum soodustab lisaks iseseisvale liikumisele ka sotsiaalset aktiivsust ning loob võimaluse igal inimesel tunda end kogukonna osana ja osaleda igapäevastes tegevustes mugavalt ning turvaliselt.
Nõrgimast kasutajast lähtuv tänavaruum on kasutajat kaasava lähenemise tulemus. Kasutajate varane kaasamine sisendi korjeks ja lahenduste testimine iteratiivses arendusprotsessis tagab, et kõige nõrgemast kasutajast lähtuv lahendus toimib ka reaalses mitmekesises kasutuskeskkonnas.
Jalakäijad moodustavad kõige universaalsema ja samas haavatavama liiklejate rühma – siia kuuluvad kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendite kasutajad, linnaruumis aega veetvad inimesed ja ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Tuleks kavandada jalakäijate liikumiseks sidus ja tihe võrgustik koos kergete teeületuse võimalustega, mis on kogu linnaruumi toimivuse põhialus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades.
Jalgsikäidava võrgustiku sidusus ja sõidutee ületamise kergus on kogu linnaruumi toimivuse oluline alus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades – see kehtib ka autokasutajate kohta, kes liiguvad jalgsi näiteks autost poe juurde.
Kõnnitee tähtsus. Kõnniteed moodustavad suurema ja keskse osa inimese liikumisvõrgustikust linnas. Sobiva kõnnitee laiuse määramine on otsus, mis eeldab ruumikasutajate ootuste ja vajaduste mõistmist ning ümbritseva konteksti põhjalikku arvestamist – sealhulgas kõnnitee servade iseloomu, külgnevate hoonete ja rajatiste paiknemist, haljastuse ja katendite lahendusi, kasutajate hulka ja liikumisviise, ruumikasutuse eripärasid, kogu tänavaruumi laiust ning soovitud liikumiskogemust.
7-1 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänav on üldjuhul loomulik ühiskasutusega tänavaruum, kus kõnnitakse ka sõiduteel, arvestades samal ajal sõidukitega. Sõidukeid käsitletakse külalistena, kes peavad hoidma turvalist kiirust, märgates ja austades kõiki teisi. Kodutänava hoonete ees või haljasribal võib rahulikumaks kõndimiseks olla eraldi kõnnirada. Sõidukite liikumiseks mõeldud teeosa on soovitatav selgelt ja arusaadavalt tähistada. Pimedate inimeste jaoks kaaluda kergelt reljeefse tähistuse võimalusi.
Esinduslikul kodutänaval tasub kaaluda jalakäijateala moodustamist. Eraldatud jalakäijate liikumisruum või kõnnitee kavandamine on üldiselt vajalik. Juhul kui ühiskasutuses liiklusruumi ei ole, peab kõnnitee olema mõlemal pool tänavat. Arvestada, et tänava mõlemas ääres on sisult jalakäijate promenaad, mis võimaldab kahekesi kõrvuti mugavalt kõndida mõlemas suunas, ratastooliga liikuda ning koolieelikutel rattaga sõita.
Jalakäijate teekondade jätkuvus. Jalakäijate teekonnad peaksid tänavaruumis olema loogilised ja järgima loomulikke liikumise soovijooni. Tuleks vältida teeületuse hakkimist erinevate katendite ja äärekividega – ülekäigukoht peaks siduma tänava osi kõigi kasutajate jaoks ning ei tohiks luua liikumisel takistusi.
7-2 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval võib mitmete lahendusega rõhutada eri liiklejate soovitatavaid tervikteekondi, kuid olulisem on see, et kõik liiklejad saaksid kasutada kogu tänavaruumi vastavalt oma vajadustele. Arvestada tuleks jalakäijate liikumisega kogu tänavaruumis ning soodustada vastastikust austust sõidukijuhtide, ratturite ning jalakäijate vahel – ka siis, kui kõnniteed on eristatud.
Üle ristuvate tänavate tuleks projekteerida jalakäijate ja ratturite eelistusega jätkuv ruum, et liikumisteekond oleks katkematu, sujuv ja selgelt mõistetav. Võimalusel tõsta sõidutee teeületuskohas kõnnitee kõrgusele.
Madalad äärekivid või äärekivideta lahendused sobivad tee ületamiseks ettenähtud kohtadesse ning tänavatele, kus on lubatud tänava ületamine igas kohas.
7-3 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval võiks eelistada tõstetud äärekivideta tänavaruumi. Kui äärekivid on vajalikud sadevee suunamiseks, haljastuse kaitseks, liiklejate eristamiseks või muul põhjusel, siis tasub neid kasutada vaid lühikestes lõikudes, arvestades seejuures inimeste vaba liikumise võimalust üle tänava igas sobivas kohas. Tänavaruumi kasutuse organiseerimiseks, sõiduruumi ja parkimisalade piiritlemiseks ja liikluse rahustamiseks sobiks kasutada pollareid, valgustiposte, maste jm objekte.
Tänavaületuse lahendused võiksid olla kerged ja ohutud, mis arvestavad jalakäijate loomulikke liikumissuundi ning tagavad jalakäijatele piisava tihedusega tänavaületuse võimaluse. Ristmikel on oluline tagada mugav jalgsi liikumine kõikides suundades – ülekäigurajad peaksid paiknema võimalikult kõnnitee sihiliselt, mitte nihutatult, ning vajadusel võivad need olla nurga all.
7-4 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval peab toimima liiklejate pidev vastastikune märkamine ja mõistmine. Kodutänavatel sobib ristmikud kujundada kompaktselt ja ületatava sõidutee võimalikult kitsana sõiduradade kitsendamise ja äärekiviraadiuste vähendamise kaudu.
Üekäigurajad on üksnes erandjuhul, rõhutamaks kohti, kus jalakäija muretu ületus on eriti tähtis. Foorid kahjustaksid kodutänava olemust ja neid ei ole otstarbekas kavandada.
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseprobleemide põhjuseid. Tuleks kujundada linnaruum, mis kutsub liikuma ning soodustab jalutamist ja rattasõitu, et suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust. Tänavaruumi kujundamisel tuleks luua äratuntavaid paiku, sest need tugevdavad koha identiteeti ja kogukondlikkust ning kutsuvad inimesi ruumi kasutama, seal viibima, suhtlema ning suurendavad turvalisust.
Paus ja viibimine. Tänava kõigi kasutajate (sh lapsed, noorukid, täiskasvanud) vaheliseks sotsiaalseks suhtluseks ruumi ja lahenduste kavandamine on oluline osa tänavaruumi kujundamisest.
8-1 Esinduslikul kodutänaval
Puhkekohad tuleks kujundada kooskõlas tänavahaljastuse ja muude maastikuarhitektuursete vormidega, et pakkuda kaitset ja varju tuule, vihma ja päikese eest. Võiks kaaluda väikevormide, katusealuste ja muude rajatiste või ribaparkide rajamist. Mänguliste elementidena sobib kasutada olemasolevaid looduslikke elemente või väikevorme ning olemiseks ja mängimiseks tuleks eraldada ja tähistada proportsionaalselt rohkem tänavaruumi.
Kokkupuutepunkte loovad elemendid: pingid, nõjatumiskohad, elemendid nii ruumi ilmestamiseks kui ka kasutamiseks (kataloogi disainelemendid, suured kivid, puutüved).
Miljöö ja kogukondlikkus. Tänavaruum peaks võimaldama inimestel üksteist näha ja tajuda – mida rohkem silmapaare, seda vähem süütegevut. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust. Tänavaruum tuleks kavandada koostöös kogukonnaga nii, et inimesed ja ärid tajuksid ruumi „oma“ või „hallatavana“, mitte „võõrana“.
8-2 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval on esmaseks prioriteediks seal elavad inimesed ja nende igapäevane välieluruum ning tänavasse tuleks suhtuda kui kodu laiendusse. Kodutänava skaalas on ka väga väikesed detailid suure mõjuga.
Mööbel on mitmekesine ja esinduslik, on nii kunstilise kui kasutajapõhise disainiga, sobib eri erinevatele eagruppidele ja paikneb tihedalt. Kõnniteed on laiad ja omavad ajutise väljaku potentsiaali.
Sobilik on piirkonnaspetsiifiline kujundus, mis peegeldab kohalikke väärtusi ja identiteeti, kogukonna tähised – näiteks sildid, infostendid, kunst, ajaloolised viited. Sobivad on tänavaruumi lahendusse integreeritud ühised tegevusalad, välijõusaali elemendid, kogukonnaaiad, mänguväljaku elemendid, lauatenniselauad, malelauad, avalikud grillialad ja piknikukohad. Pingid ja istumiskohad asuvad väikestes kogumites (2–4 kohta), silmast silma suhtluseks.
Sobilik on piirkonnaspetsiifiline kujundus, mis peegeldab kohalikke väärtusi ja identiteeti, sealhulgas kogukonna poolt kujundatud, valitud või tellitud objektid (nt pink, prügikastid, valgustid, teadetetahvel). Mööbel või skulptuurid, millel on kohalik tähendus – visuaalne side piirkonna lugudega. Tänavamööbli, pinkide, lillekastide, kunstielementide paigutamine (oma tunnetuse tekitamine).
Mitmekesisus ja inimmõõde. Kavandada ruum ka külgnevatele äridele ja elanikele, et võimaldada isikupärasemat ja atraktiivsemat tänavaruumi kasutust.
8-3 Esinduslikul kodutänaval
Tänavruum projekteerida sobivaks jalakäija kiirusel kulgemiseks, inimesele silmakõrguselt vaadeldav, servad-ääred istumiseks-toetamiseks. Eristuvad lahendused kujundada sihtkoha/teeninduspinna valdaja soovil ja teostusel. Inimeste kohalolu soodustab multifunktsionaalne ruum, mis kutsub erinevaid kasutajagruppe tänavat kasutama erinevatel viisidel ja aegadel (istumiskohad, välikohvikud, tänavafestivalid).
Mäng tänaval. Tänavaruumi tuleks kavandada arvestades laste liikumisvajadust ja mänguvõimalusi, kasutada võiks mängulisi, liikuvust soodustavaid elemente, mis kutsuvad lapsi tänavat läbima aktiivselt liikudes. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu. Kodutänav on lapse esimene kokkupuude avaliku ruumiga – seal õpib ta käituma ja liikuma teisiti kui koduhoovis.
8-4 Esinduslikul kodutänaval
Nii laste kui täiskasvanute liikumisvajadusi arvestavat tänavaruumi saab kavandada selliseks, mis mänguliste elementidega kutsub tänavale aktiivselt liikuma: ronima, läbi pugema, tasakaalu hoidma, hüppama. Alternatiivsed rajad, näiteks tasakaalupoom või laudrada. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu. Reljeefiga saab luua erinevaid tegevusi ja rikastada kataloogivahendite kasutust.
Iga kasutajaga arvestamine ning erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi loomine ja suhtluse soodustamine.
8-5 Esinduslikul kodutänaval
Istumis- ja kogunemiskohad tuleks kavandada asukohtadesse, kus need ei häiri liigselt elanikke (mitte otse akende alla või väravate ette), kuid avalikus ruumis viibimise võimalusi ei tohiks ohverdada põhjendamatu võõrahirmu tõttu. Pinkide juurde tuleks kavandada ruum ratastoolile ja lapsevankrile.
Linnaruumis esineb pidevalt tarvidus lühiajaliseks peatumiseks – näiteks kauba vedamiseks, inimeste sõidukist väljumiseks, istumiseks ja puhkamiseks, poekottide kohandamiseks või suhtlemiseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada peatumise üldise vajadusega. Head peatumis- ja puhkevõimalused muudavad linna ligipääsetavaks ja külalislahkeks.
Istumine: sotsiaalseid episoode ja puhkamist võimaldavad elemendid on pingid, nõjatumispunktid ja alternatiivsed istumiskohad – suured kivid, astmed, servad. Erinevaid puhkekohti peaks üldjuhul olema igal tänaval.
9-1 Esinduslikul kodutänaval
Sobiv on erilahenduste projekteerimine ja esindusliku linnamööbli kavandamine. Erinevaid puhkekohti peaks olema 50–100 m vahedega. Sobiv on kavandada linnamööbli erilahendusi, mis toimivad kogunemis- ja kohtumispaikadena.
Peatumine: igal tänaval ja hoonete sissepääsude juures tuleks luua võimalus sõiduki peatumiseks; suuremate sihtkohtade juures võiks ette näha ruumi ka kastirataste ja rattakullerite peatumiseks.
9-2 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval ei ole üldjuhul vaja eraldi peatumiskohti kavandada. Peatuda saab enamasti sõiduteel, autovärava ees ning ääreribadel vastavalt terviklahendusele, tingimusel, et see ei takista jalakäijate ja ratturite liikumist. Kitsa tänava kavandamisel võib siiski olla vajalik lisada eraldi peatumistaskuid.
Parkimine: tänaval parkimine on enamikul tänavatel sobiv, kuid see ei tohiks toimuda teiste vajalike teenuste arvelt ega visuaalselt ruumis domineerida.
9-3 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslikul kodutänaval ei pruugi parkimine olla võimalik; võimalusel tuleks kavandada üksikud parkimiskohad külalistele või klientidele.
Hoonetega seotud ruumid:
9-4 Esinduslikul kodutänaval
Toetada iga äri ja kohviku toimimist ning arvestada nende potentsiaaliga avaneda tänavaruumi, rikastada ja elavdada tänavat. Kavandada ruum kohvikutele, üksikutele laudadele, väikesteks välimüükideks jms.
Rattaparkimine: jalgrataste parkimise võimaluste loomine on oluline, kuna see toetab jalgratta kasutamist igapäevase liikumisvahendina ja lisab võimalusi peatumiseks.
9-5 Esinduslikul kodutänaval
Rattaparkimisvõimaluste kavandamine on sageli vajalik tänaval vaba liikumisruumi tagamiseks, parkimise organiseerimiseks ning ratta toetamiseks ja kinnitamiseks. Rattaparklaid on vaja kavandada kindlasti platsidele ning sihtkohtade juurde.
Rattaparkimise kavandamisel tuleks arvestada erinevate mikroliikuritega, sealhulgas eraldi tuleks käsitleda rendirataste ja -tõukside parklavõrku, pikaajaliste ja lühiajaliste rattaparklate ning kasti- ja kaubarataste jaoks vajalikku ruumi. Rattaparklad kavandada ruumisäästlikult. Kasutada üksikuid rattahoidjaid, nt haljasala piiril või tänava servas, mida saab kasutada ka nõjatumiskohtadena.
Erinevate katete kasutamine aitab luua selgemat liikumisruumi, visuaalselt kitsendada ja suunata liikumist, suurendada jalakäijate prioriteetsust ning tänavaruumi atraktiivsust ja esinduslikkust. Tänavaruum kavandamisel tuleks arvestada ruumi intuitiivse kasutusega.
Erineva kiirusega liikumisruumid saab eristada erinevate katete kasutamisega. Tänavaruum peab suunama ruumi kasutajaid „õigetele“ liikumisteedele.
10-1 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslikul kodutänaval ei ole erineva kiirusega liikumisruumide eristamine kattega üldjuhul vajalik, sest kogu liiklus peaks toimima aeglasemast liiklejast lähtuvalt ühiskasutatava ruumi põhimõttel. Sobivad on lahendused, kus kogu kattega ala on disainitud erilahendusena ja/või erinevad (soovituslikud) liikumisruumid ja ruumikasutused on markeeritud erineva kattega. Autode ala piiritlemiseks võib kasutada füüsilisi tõkkeid ja elemente.
Linnaruumilise atraktiivsuse suurendamiseks võib kasutada varieeruvaid sillutiskive ja mustreid (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi).
10-2 Esinduslikul kodutänaval
Sobilik on varieeruvate katete ja mustrite kasutamine. Esinduslikkuse saavutamiseks kasutada vähem asfalti ning eelistada sillutist (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi jm). Muru asemel kavandada mitmekesisem haljastuslahendus. Asulakeskuses, vanalinnas ja miljööalal on sobilik kõnniteed sillutada graniitkiviplaatidega.
Liikuja, sealhulgas vaegnägija orienteerumise hõlbustamiseks võib liikumisruumi ja -suunda tähistada erinevate katetega.
10-3 Esinduslikul kodutänaval
Sobilik on orienteerumise hõlbustamiseks kavandada kõnnitee või muu serv taktiilsena ning tuua vabas liikumisruumis paiknevad takistused kattelahendusega esile. Ülekäiguradadel tuleks kasutada vaegnägijatele mõeldud taktiilseid sillutislahendusi.
Kõnni- ja rattatee kate. Sillutiskivide valikul tuleks järgida, et need ei looks barjääre, liigset vibratsiooni ega muid takistusi, sealhulgas kõige nõrgemale kasutajale.
10-4 Esinduslikul kodutänaval
Kasutada kõnnitee vaba liikumisruumi, ülekäiguradade ja rattateede sillutamisel pealt siledaid kive või plaate ning liikluse rahustamiseks, vaegnägijate suunamiseks, eraldusribadel ja aladel, mis ei ole mõeldud inimeste liikumiseks, kasutada murtud pinnaga ebatasast sillutiskivi, haljastust ja linnamööblit. Asfaltkate võib olla sobilik, kui tänava esinduslik ilme luuakse teiste lahendustega ning kui see on vajalik erinevat tüüpi liikumise tagamiseks. Tuleks vältida liikumiskoridoride läbilõikamist või põhjendamatut pikendamist vaegliikujate jaoks raskesti läbitavate pinnakatete ja piiretega.
Sõidutee kate. Sõiduteel võib sillutiskivikatet kasutada liiklust rahustava meetmena ja sõidutee visuaalseks kitsendamiseks.
10-5 Esinduslikul kodutänaval
Kaaluda ka sõidutee ja rattatee sillutamist terviklahendusena sõidukiiruse alandamiseks ja jalakäijate prioriteetsuse rõhutamiseks tänaval. Sillutiskatet saab kasutada sõidutee visuaalseks kitsendamiseks ning tõstetud ristmike, künniste ja muude liiklust rahustavate lahenduste rajamiseks.
Sademevett tuleks suunata, puhverdada ja immutada võimalikult suurel määral. Sademevett võib suunata tänavalt ja katustelt pehme kattega aladele, peenardesse ja haljasaladele kastmiseks, immutamiseks ja puhverdamiseks, tagades liigvee äravoolu sademeveekanalisatsiooni.
10-6 Esinduslikul kodutänaval
Sademevee suunamine on sobiv lahendada tänavakatte alt või kaetud rennidega ja kalletega. Katustelt tulev sademevesi tuleks võimalusel esmalt juhtida peenrasse või muule puhveralale. Piki liikumisruumi asetsevad kaetud sademeveerennid toimivad hästi ka liikumiruumide eraldajana. Kavandada valingvihmade ajal üleujutatavaid nõgusaid alasid sademevee puhverdamiseks, nt haljasalad, nõvad, parklad ja rattaparklad, viibimisruumid jms. Sillutiskatte puhul tuleks võimalusel kasutada vett läbilaskvaid konstruktsioone.
Keskkonnasõbralikud katted. Katete valimisel tuleb arvestada nende keskkonnasõbralikkusega, arvestades materjali kogu elukaart.
10-7 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval on üldiselt keskkonnasõbralik valik võimalikult väikese pindalaga kõvakate, mis on lihtsalt parandatav.
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset, ennetada kahjusid ja kohaneda kliimamuutustega, kuid nende rajamine võib olla ühtlasi majanduslikult otstarbekas. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, lähtudes põhimõttest „vesi kui ressurss, mitte probleem“. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sinirohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Linnatänavatel tuleks esimesena alati kaaluda kombineeritud sademeveesüsteeme, mis koosnevad looduspõhistest lahendustest ja sademeveetorustikust. Kui looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamine on asukohast tulenevalt takistatud (ebasobivad ehitus- või hüdrogeoloogilised tingimused, kitsendused, reljeef vms), saab kasutada lahendusi, mille eesmärk on ainult vee ärajuhtimine.
11-1 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslikul kodutänaval, näiteks linnakeskuses ja vanalinnas (sh tänaval, kus igapäevaselt mootorsõidukid ei ole lubatud), saab edukalt kombineerida sini-rohetaristut tavapärasemate tehniliste lahendustega, mis aitavad tagada vee ärajuhtimise tänavalt. Näiteks vanalinna munakivitänavad saab sobivate immutustingimuste korral rajada lahtiste vuukidega.
Äravooluhulkade vähendamiseks saab kasutada kitsaid täidisdreene ja erinevaid sademevee äravoolukanaleid, mis ei vähenda tänava kasutusmugavust ning tagavad ruumisäästlikkuse.
Looduspõhine sademevee käitlemine: sademevee suurtest äravoolukogustest tulenevate probleemide vältimiseks, nagu nt üleujutused tänavatel, ületäitunud sademeveekanalisatsioon, kahjud konstruktsioonidele ja ehitistele ning mulla erosioon, saab kasutada tänavaruumis looduspõhiseid ehk säästlikke sademeveelahendusi. Nende lahenduste peamine eesmärk on sademevee kogumine, immutamine ja puhastamine selle tekkekohas ning viibeaja suurendamine. Sellisteks lahendusteks on vastavalt tänavaruumi võimalustele vett läbilaskvad katendid, imbkraavid, vihmapeenrad, kasvukastid, imbväljakud, nõvad, puhverribad, tiigid, sademeveemahutid vms, mida saab vajadusel kombineerida sademeveekanalisatsiooniga. Ka liiklussaared ning sõidu- ja kõnnitee eraldusribad võivad kombineeritud lahendustes toimida sademevee puhveraladena. Kõigil pindadel, mis ei ole aktiivse liikumise alad ega viibimisruumid, tuleks kaaluda haljastuse, vett läbilaskvate katete ja muude looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamist.
11-2 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslik kodutänav on jalakäijatesõbralik, kõrge esteetilise tasemega ja erilahendusi nõudev tänavaruum. Seetõttu on soovitatav sademeveelahenduste valikul keskenduda maastikukujundusliku tervikvisiooni loomisele koos ülejäänud tänavaruumi elementidega.
Taimekooslusi tuleb käsitleda nii sademevee ajutiste puhverdajate, elamuste pakkujate kui ka elurikkuse toetajatena.
Samuti saab sademevee äravoolusüsteemi osana istutada tänavapuid või tagada tänava rekonstrueerimisel vihmavee juurdepääs olemasolevale kõrghaljastusele.
Katuste sademevee käitlemine. Tänavale jõuab oluline hulk sademeveest tänavaäärsetelt katustelt ja kruntidelt. Katustelt tulevat vett ei ole mõistlik suunata otse kõnni- või sõiduteele. Vihmaveesüsteemi eesmärk on suunata katusele sadav vesi eelistatult vett läbilaskvale pinnale või sademeveetorustikku nii, et tee peal ei kahjustataks muid konstruktsioone ega põhjustataks tänaval liiklejatele ebamugavust või ohtu. Katustelt tuleva vee käitlemine on soovitatav lahendada hoone ja/või krundi piires. Eelistada võiks kohapealset vee kasutamist, puhverdamist ja immutamist ning ainult äärmisel vajadusel otseühendust sademeveekanalisatsiooniga.
11-13 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslikul kodutänaval (nt suure kohaväärtusega kodutänav, aga ka jalakäijate tänav kesklinns ja kitsas vanalinna tänav) saab lisaks kinnistu piires sademevee käitlemisele edukalt kasutada maastikukujunduslikult sobiva taimestikuga hooneteäärseid kasvukaste, istutusalasid, kõrghaljastust ja tänavaaluseid sademeveekogumismahuteid.
Vertikaalplaneering: tänava tasapinda ei tohi hoonete suhtes tõsta, vajadusel tuleb seda hoopis langetada. Tänavatel, kus hooned asuvad tänavast eemal, võib kokkuleppel arvestada ka kinnistute pinnaga sademevete immutamisel valingvihmade korral.
11-4 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslikul tänaval on oluline vertikaalplaneeringu ja taristute kombineerimisega tagada, et sademevesi ei koguneks tänava kõvakattega pindadele, ega tungiks hoonetesse. Selleks tuleb haljasalade ja kõrghaljastuse rajamisel tagada, et need jääksid ümbritsevatest kõvakattega pindadest madalamale. Kiireks vee ärajuhtimiseks tänavakattelt saab kasutada sademevee äravoolukanaleid, mis võivad olla ühendatud nii looduspõhiste lahenduste kui ka sademeveekanalisatsiooniga.
Kõvakattega pinnal on vaja pöörata suuremat tähelepanu kalletele. Kõnniteedel tuleb tagada vee liikumine minimaalsete kalletega ning vajadusel kasutada äravoolukanaleid, mis juhivad vee läbilaskvatele pindadele, sealhulgas sinirohetaristutesse. Ka sõiduteekalded on esinduslikul tänaval väiksemad.
Ühistranspordi atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte üksnes ühissõiduki ühenduskiirusest või sõiduvahendi mugavusest. Tänavaruumi kavandamisel tuleks ühendada ühistranspordipeatused ja sihtkohad kasutajale meeldivaks liikumisruumiks.
Tänavaruum, mis ühendab ühistranspordipeatused ja sihtkohad, peaks olema kasutajale meeldiv ja arusaadav ning jalakäija prioriteetsusega arvestav katkestusteta liikumisruum. Kõnniteed peaksid olema hea kujundusega, laiad, istumisvõimalustega ja pritsmevabad.
12-1 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval reeglina ühistransporti ei ole. Kui ühistransport erandina kodutänaval liigub või on sinna kavandatud, peab selle kiirus vastama kodutänava tingimustele. Liikumisruumide eristamisel tuleb aluseks võtta jaotustänava kavandamise põhimõtted.
Rattad, mikroliikurid ja muud väiksema ruumivajadusega sõidukid on olulised, sest on lühikestel vahemaadel ja linnakeskustes kõige kiiremad ning paindlikumad. Tänavaruumi kavandamisel tuleks neid eelistada teistele sõidukitele, et jätta rohkem ruumi inimestele. Suurem ratturite ja mikroliikurite arv tähendab vähem sõiduautosid ning sageli ka väiksemaid ummikuid. Selleks tuleks kavandada läbimõeldud ja terviklik rattataristu, mis soodustab viisakat liikluskultuuri ning suurendab kõigi tänavakasutajate ohutust ja mugavust.
Rattur ja mikroliikur peab igal tänaval saama liikuda meeldivalt ning ennast ja teisi ohtu seadmata, vajadusel kasutades kogu tänavaruumi – kõnniteed, rattateed ja sõiduteed. Rattatee olemasolul liigub rattur rattateel. Rattaliiklusele on omane sihtkohtade vahetu ühendamine, mistõttu peaks ratturil olema võimalik igas sobivas kohas sõit lõpetada ja jätkata teekonda jalakäijana. Tänavaruum peaks toetama kogu rattataristut: lisaks liikumisele võimaldama ratast parkida, toetada, lukustada ning suurematel tänavatel ka hooldusjaamades hooldada.
13-1 Esinduslikul kodutänaval
Rattatee on kodutänaval erandlik, ratturid liiguvad sõiduteel. See kuidas on lahendatud ühiskasutusega ruumi ristumine teise (suurema) tänavaga määrab sageli ära, kas rattur tunneb end mugavalt ja turvaliselt või mitte. Autojuhtide tähelepanu tõstmiseks võib kasutada kattemärgistust. Rattatee või rattaraja olemasolu korral tuleks kinnistute sissesõitude ületamisel jalgratta- ja kõnnitee projekteerida katkematuna; mahapöörded lahendada ilma pöörderaadiuseta või väikese pöörderaadiusega, rõhutades, et teed annavad autojuhid.Suure kasutusega sissesõitudel võib kõnni- ja rattatee teha erinevat värvi, mis on eriti kasulik kahesuunalistel jalgrattateedel.
Rattaliikluse eraldamine. Ratturid tuleks muust liiklusest eraldada kindlasti rattateede põhivõrgus ja ratturite suure potentsiaali korral, või juhul, kui rattur ei tunne end sõiduteel turvaliselt.
13-2 Esinduslikul kodutänaval
Rattaliikluse eraldamine pole kodutänaval üldjuhul vajalik. Kodutänaval jagab rattur üldiselt ruumi autodega ning tal on lubatud liikuda mõlemas suunas ka ühesuunalistel tänavatel. Ratturid võib muust liiklusest eraldada või seada autodest prioriteetsemaks rattateede põhivõrgus, pikkadel teekondadel ja suure kasutajate arvu korral (jalakäijaid ja rattureid tipptunnil kokku 200/h või rohkem), projekteerides ühesuunalisel tänaval autodega vastassuunaliseks liikluseks eraldatud rattatee või -raja või kujundades kogu tänava rattatänavana.
Mikroliikurid, elektri-, kasti- ja kaubarattad ning pakirobotid peaksid liikuma seal, kus on sarnase liikumiskiirusega liiklejad. Ohutuse tagamiseks tuleb sõiduteel piirkiirust piirata ning piirata sõidukite kiirust ka kõnniteel. Lisaks sõidukiiruste erinevusele peab vältima ka suuri massi erinevusi.
Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi peamiselt vaid trasside ja kujade järgi lahendada. Tehnovõrkude asukohad tuleks valida eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, vältides ebamõistlikke kulusid ja ehitustöid. Tänavaruumi rekonstrueerimise või uuendamise kavandamisel tuleks kaaluda, kas osa trasse saab jätta ehitusmahust välja, ilma et tekiks peatne ümberehitamise vajadus.
Tänavaruumilahendused peavad arvestama tehnovõrkude hooldamise ja asendamisega ning võimaldama seda mõistlikult, vähese ebamugavuse või kuluga. Trasside kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada vastavaid hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
14-1 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänaval asuvad tehnovõrgud üldiselt tänava keskel teekatte all või õhuliinidena. Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja vajadusel kärpida oksi, mitte latvu. Puuderidade või üksikpuude kavandamisel on ruumikitsikuse tõttu trassid enamasti vaja paigutada väga kompaktselt kõvakatte alla. Juhul kui trasside lahendust ei muudeta, on enamasti vältimatu rajada haljastus ja linnamööbel trasside kujasse, kasutades juure- ja trassikaitselahendusi.
Esinduslikul kodutänaval võiks arvestada liikumisruumi osa masinatega tehtava hooldusega ning vastavate tehniliste nõuetega. Ülejäänud aladel võib toimuda hooldus masinateta. Sõidutee serva ei kavandata lume vallitamise ruumi ning lumi viiakse minema või ladustatakse ajutiselt tänavaruumi servadesse või laiendustesse. Tänavahooldus peab olema kooskõlas tänava suurema kohaväärtusega, jalakäijate ja ratturite prioriteetsusega ja sellest lähtuma.
Kaevude ja rennikanalite asukohad ja lahendused. Projekteerimisel tuleks arvestada tänavaruumis liikuja kasutusmugavust, arhitektuuri ja katete lahendust. Kaevukaaned on libedamad ja ebatasasema pinnaga kui teekate, mistõttu tuleks vältida nende kavandamist sõidujäljele ja eeldatavale pidurdusteekonnale, eriti rattateede puhul.
14-2 Esinduslikul kodutänaval
Restkaevud tuleks integreerida haljastusega ja vihmapeenardega või kasutada liikumisruumide organiseerimiseks. Avatud rennkanaleid ja restkaevusid tuleks liikumisruumides vältida, sest kogu tänavaruumis liiguvad rattad ja ratastega abivahendid. Kaevuluugid ja kanalisatsioonikatted peaksid olema sellise kujundusega, et avade vahe ei ületaks 0,01 m, vältides seeläbi jalgrataste, ratastoolide, karkude, kontsade jms kinnijäämist restide vahele. Avad restides peavad olema paigutatud peamise liikumissuunaga risti. Rattateedel tuleks rennkanaleid vältida.
Valgustid ja valgustuspostide paigutus. Valgustite mastid ja elektri- ning sidepostid on tänaval ruumi võtvad elemendid, mis võivad kujuneda takistuseks headele lahendustele. Ruumi puudusel tasub kaaluda hoonete külge riputatud lahendusi või kõnnitee ruumis väikese läbimõõduga mastide kasutamist. Nende asukohad tuleb kokku leppida juba eskiislahenduses. Valgustite kõrgus peab sobima miljöösse ja arvestama muu hulgas ka hoonete kõrgusega.
14-3 Esinduslikul kodutänaval
Sobiv on kasutada madalaid valgusteid ja pollareid, et muuta linnaruum hubasemaks ja vältida teiste liikide kahjustamist; sõiduteid võib eraldi mitte valgustada. Postide asukohti kavandades tuleb tagada suuremõõtmeliste autode ja erisõidukite liikumisruum; sõidutee liigse laiuse vältimiseks on mõistlik võimaldada neil ajutist liikumist üle kõnni- või rattatee, sh ristmikel. Valgustite disain on väga olulise mõjuga kogu tänavaruumi kujundusele, esinduslikul tänaval tuleks kaaluda terviklike lõikude või ka üksikute tänavanurkade valgustite eripärase lahenduse kavandamist.
Visuaalse müra vähendamine ja vaated. Viidad ja info peavad olema loetavad, paiknema kasutaja vaates sobivas asukohas ja vältima visuaalset ülekuhjamist. Vajalik on tehnilise taristu elementide, sealhulgas liikluskorraldusvahendite ja postide arvu optimeerimine ja läbimõeldud ruumiline paigutus, kasutades ühte posti või kandurit mitmel otstarbel. Reklaamikandja asukoht ja tüüp peavad tagama liiklusohutuse ning sobima mõõtmetelt, tüübilt ja asukohalt arhitektuursesse terviklahendusse. Puude, postide ja märkide asukoha, suuruse ja lahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada väärtuslike vaadete, hoonete vaadeldavuse ning hoonetest avanevate vaadetega.
14-4 Esinduslikul kodutänaval
Kodutänav võiks olla võimalikult märgivaba, projekteerida tuleks vaid hädavajalikud märgid, mis on kõigile liiklejatele selgesti nähtavad. Visuaalse müra vähendamiseks võiks kaaluda infrastruktuuri objektide toonimist tumedaks. Viidad, liiklusmärgid ja reklaamikandjad tuleks kavandada väiksemad ja madalamad, nii-öelda jalakäija mõõdus.
Taktikalised lahendused ja paindlik ruumikasutus võimaldavad linnaruumi kiiremini muuta ning teevad tänavaruumi kasutamise ajas muutuvatele vajadustele vastavaks ja dünaamiliseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks kaaluda paindlikke ruumi- ja kasutuslahendusi, mida saab rakendada nii projekti osana kui ka eraldi taktikaliste sekkumistena. Need aitavad probleeme lahendada kiiresti, väikese eelarvega ja ajutiste, kuid läbimõeldud tegevustega.
Taktikalised lahendused: taktikalisi lahendusi tuleks kasutada linnaruumis muudatuste kavandamiseks piiratud eelarve ja ajaraami tingimustes, sh kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks ning muudatuste päriselus läbikatsetamiseks ja kaasamiseks.
15-1 Esinduslikul kodutänaval
Esinduslikul kodutänaval on kiireks ruumikasutuse muutmiseks asjakohane kasutada ruumikasutust mitmekesistavaid elemente ning arhitektuurselt ja kunstiliselt põnevaid lahendusi. Tüüpilised taktikalised lahendused on sõidutee kitsendamine liikluse rahustamiseks ja läbisõidu takistamiseks ning jalakäijate ruumi laiendamine ja tänavaruumi elavdamine haljastuse, linnamööbli ja kohaväärtust toetavate objektide lisamisega.
Haljastuse taktikaliste lahendustena sobivad lillepotid, haljastuskonteinerid ning tänava servadest kõvakatte eemaldamine ja asendamine haljastusega.
Esinduslikul kodutänaval piisab üldiselt tänavaruumi markeerimisest (joon, värv, kummipollar) või linnamööbli paigaldamisest, puudub vajadus füüsiliste tõkete tekitamiseks.
Kodutänava kasutajateks on peamiselt piirkonna elanikud ning muudatuste mõju on enamasti lokaalne, mistõttu piisab lähipiirkonna ja kogukonna teavitamisest.
Tänavaruum peab olema paindlikult kasutatav ning ohutu ja toimiv ka väiksemate reeglite rikkumiste, eksimuste ja eriolukordade (kiirabi, eritransport, kolimine vms) korral.
15-2 Esinduslikul kodutänaval
Tänavaruumi liigendus lahendada barjäärideta nii, et eriolukorras oleks võimalik takistusest (nt peatunud autost) mööduda, kasutades vajadusel teiste liiklejate ruumi.
Hooajaline paindlikkus: tänava kasutus, liikluskorraldus ja hooldus peaksid arvestama hooajaliselt muutuva ruumivajaduse, kasutajate profiili ja kasutuskoormusega ning pakkuma sellele vastavat ruumijaotust. Tänava võib näiteks muuta jagatud liiklusruumiks, jalakäijate tänavaks või lubada parkimist sõidurajal.
15-3 Esinduslikul kodutänaval
Lumikatte korral on sobilik muuta tänav ühiskasutusega liikumisruumiks, kasutada tänava servi lume lükkamiseks, samuti piirata läbisõitu, lubada parkimist ja kohvikuterrasse jms.
Nädalapäeva- ja kellaajapõhine paindlikkus: parkimist, peatumist ja pöördeid võib lubada või keelata kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, näiteks tipptunni välisel ajal või tänava hoolduse lihtsustamiseks.
15-4 Esinduslikul kodutänaval
Võib kaaluda kokkulepitud kellaaegadel (nt tipptunni välisel ajal, nädalavahetustel) tänava autoliiklusele sulgemist lihtsalt teisaldatavate elementidega, et korraldada turgu ja laata või anda tänav elanike kasutusse ja lubada lapsed mängima.
Teenindus- ja päästeautode läbipääs ning juurdepääs: tuleb tagada igal tänaval, koos nõuetekohase manööverdusruumi ja pöörderaadiustega. Teenindus- ja päästeautod võivad vajadusel kasutada kogu tänava vaba liikumisruumi, kuid igapäevast liikumisruumi ei tohiks kavandada nende järgi.
15-5 Esinduslikul kodutänaval
Lubada teenindusmasinatel (prügiauto) ja päästeautodel liikuda kogu tänavaruumi kasutavalt.