/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
/w=1920,quality=90,fit=scale-down)
Keskmise liiklusväärtusega ja kõrge kohaväärtusega kvaliteetne avalik ruum, mis on piirkonna uhkus ja identiteedi kandja.
Esinduslik jaotustänav on keskmise liiklusväärtusega ja suure kohaväärtusega tänav või tänavalõik, väljak, ristmik, ühistranspordi ümberistumispeatus, suurem sihtkoht või muu linnaehituslikult esinduslik koht, mis asub jaotustänaval. Sellisel tänaval on keskmine arv mootorsõidukeid ja palju jalakäijaid. Hästi toimiv esinduslik jaotustänav on eelkõige jalakäijasõbralik kvaliteetne linnaruum, mis on hästi ühendatud ühistranspordivõrguga ning tagab ka liikluse piisava ühenduvuse.
Liiklusväärtus - jaotustänav / piirkondlik tänav
Jaotustänava liiklusväärtus tähendab liikuvuse teenimist linnaasumi kontekstis. Jaotustänav võimaldab ühistransporti asumis, sõidukite pääsu kodutänavale ning inimeste kiiret liikumist ühistranspordipeatustest kodutänavale.
Kohaväärtus - esinduslik / erilise kohaväärtusega avalik ruum
Esinduslik kohaväärtus tähendab tänava suurt ruumilist, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku mõju. Selline tänav kujundab asula või asumi identiteeti, mõjub tervikliku ja tähendusliku linnaruumina ning toimib inimeste elu mugavalt siduva kohtumispaigana. Sageli on tegemist ka ruumiga, mis eeldab erilahendusi nii kujunduses kui ka kasutusviisides.
Näide:
Foto
Näide:
Tänavagiidi põhimõtted esinduslikul jaotustänaval
Tänavaruum on hoonete, aedade või maastikuga piiritletud ruumiline tervik, mis on omavahelises tihedas funktsionaalses ja arhitektuurses seoses. Tänav on ühine ruum, millel on tähtsus nii ühiskonna, linnalooduse kui ka iga kasutaja jaoks. Selle mõistmiseks, kavandamiseks ja muutmiseks tuleks projekteerimise tiimi kutsuda eri valdkondade eksperdid loovat koostööd tegema. Hea tänavaruum on loomulik osa linnavõrgustikest, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ja toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete.
Vajalikke eksperte kaasav projekteerimistiim tagab sobiva projektlahenduse. Projekteerimistiimi ja tellitavate projektiosade koosseis sõltub tänavatüübist.
1-1 Esinduslikul jaotustänaval
Ruumilise tervikvisiooni tagamiseks jaotustänaval on vajalik avalikkuse kaasamine ning linnaruumilistest eesmärkidest lähtumine.
Esmalt on vaja luua tänavaruumi terviklik arhitektuurne visioon ning järgida seda projekti kõigis staadiumites ja mõõtkavades. See nõuab arhitekti, maastikuarhitekti ja teedeinseneri ning vajadusel teiste asjatundjate süvendatud loovat koostööd.
Tänavaruum peaks olema ruumiline tervik, mis võimendab miljööd ning toob kohaväärtused loogiliselt esile – sealhulgas säilitab ja avab vaated ning loob maamärke. Üks tänavaruumielemendi halb lahendus võib rikkuda kogu tänavaruumi kogemuse. Projekteerimisel tasub teekonnad läbi mõelda iga kasutaja vaates. Tänava elementide omavahelisel sidumisel, projekteeritava tänava liitmisel olemasoleva linnaruumiga ning tänava erineva kohaväärtusega lõikude üleminekutel tuleks pöörata tähelepanu sellele, et need toetaksid tänava terviklikku kasutamist ega looks barjääre. Ruumilise terviku lahendamine, põimides kokku väga erinevaid tehnilisi, looduslikke ja kogukondlikke aspekte, on arhitektuurivaldkonna kompetents.
1-2 Esinduslikul jaotustänaval
Esindusliku tänava jaoks on asjakohane korraldada arhitektuurivõistlus või tellida võrdlevaid eskiise. Esindusliku tänava terviklahenduse leidmine nõuab enne projekteerimist üldjuhul terviklikku ruumilist ideed, mille loomisel arvestatakse kogu konteksti, eri hooneid ja maastikke ning kasutajateringi eripära, kujutledes loodava ruumi rikastavat mõju kõigile.
Tänavaruumi kavandamist alustada tänava servadest, arvesse võtta hoonete arhitektuuri, maa-alade funktsioone ning hoonetevahelise ruumi mõõtmeid. Tänavaruumi geomeetria, sealhulgas tänava telg, tuleks kavandada tänava servade ja terviklike ruumide järgi. Sõidutee serv, rattatee, katendid, valgustid, puuderead ja muud tänavaelemendid tasub üldjuhul joondada hoonete fassaadidest või mingist arhitektuursest ideest lähtuvalt. Vältida põhjendamatut looklevust.
1-3 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul jaotustänaval on oluline ruumielementide joondamine intuitiivsete ja selgete liikumisteekondade loomiseks, eriti ühistranspordipeatuste juures nt rattateede projekteerimisel.
Oluline on avada võimalikult suurel määral külgnevate hoonete ja kinnistute tänavaruumi elavdavat potentsiaali, pakkudes hoonete ja kinnistute kasutusse tänavate servad ning tagades juurdepääsud. Looklevus on õigustatud, kui see tuleneb arhitektuursest terviknägemusest ja teenib sobiva kiiruse loomise eesmärki.
Tänav on osa toimivatest (ja tulevastest) võrgustikest, mistõttu tähendab iga muutus mõju suuremas ulatuses kui konkreetne projektala. Hea tänavaruum on tunnetatav linna (linnavõrgustikest, hoonetest, parkidest, veekogudest ja muust koosnev keerukas ja muutuv ruumiline struktuur) loomuliku osana, mõjub äratuntava ruumilise tervikuna ning toimib kasutajale sidusalt nii eri lõikudes kui ka üle ristmike ja ristete. Kavandamist tasub alustada tänava võrgustikulise rolli väljaselgitamisest. Võrgustike terviklikkust tuleb hoida ja tugevdada, muudatuste korral vajadusel ka kompensatsioonimeetmeid rakendades.
1-4 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänav on oluline nii piirkondlike, elukeskkonda toetavate võrgustike kui ka asulavõrgustike osana. Projekteerimisel tuleks eriliselt hoolitseda piirkondlike võrgustike toimimise eest, sest need kipuvad asulavõrgustike „varju“ jääma. Tagada tänavaruumi mõlema poole sidusus koos liikluse toimimisega.
Ristmikud ja liikumisteed tuleks projekteerida nii, et olulised, sh ajaloolised liikumissuunad säiliksid loomulikena.
1-5 Esinduslikul jaotustänaval
Ristmikke tuleks käsitleda platsidena, kus viibimisruumina toimivad platsi servad ja jalakäijate alad, kuid liikumisteede ja arhitektuurse lahendusega (materjalide ja disainiga) saab luua ristmikust arhitektuurse terviku. Oluline on säilitada jalakäijate ja ratturite loogilised ja intuitiivselt mõistetavad liikumissuunad.
Lammutada on lihtne, kuid taastada keeruline, kulukas, aeganõudev - sageli ka võimatu, sest kaduda võib ruumi tunnetuslik väärtus. Olemasoleva silmaspidamine tähendab väärtuslike või iseloomulike struktuuride, linnalooduse, väljakujunenud mikrovõrgustike, maamärkide, materjalide säilitamist, kasutamist ja taaskasutamist maksimaalses mahus.
Olemasolev linnaloodus: säilitada elus ja eluta loodus ning kujundada lahendus nendest lähtuvalt. Puud, põõsad, rohttaimekooslused, muld, kivid, rändrahnud ja looduslikud veekogud on väärtused, mille asendamiseks kulub aastakümneid, nende likvideerimisel võivad kaduda terved kooslused ja elupaigad. Olemasolev linnaloodus on juba kohanenud ja saab iseseisvalt hästi hakkama, on välja kujunenud kohalike pisiimetajate, lindude, putukate ja teiste liikide elupaigad, kohapealne muld ja veekeskkond on kujundanud sellesse paika kõige paremini sobivad taimekooslused. Kohalikud, eestimaised taimeliigid on linnalooduse jaoks eriti väärtuslikud.
2-1 Esinduslikul jaotustänaval
Tuleks pöörata tähelepanu väljakujunenud kooslustele ning liikide liikumisel olulistele astmekividele ja elupaikadele. Säilitada tuleks ka väiksed haljaslapid – servad, praod, hekialused. Säilitada tasub vanad puud, hekid, viljapuud ja -põõsad ning rohttaimekooslused.
Võimalusel tuleks pärast suuremaid teetöid taastada suured puud ja olemasolevad taimekooslused. Kohalikele tähendusrikaste looduslike elementide säilitamise ja väärtustamise osas tuleb nendel tänavatel eriti tähelepanelik olla.
Kui puid on vaja erandolukordades ohutuse tagamiseks langetada, saab neid kohapeal kasutada elustikutüvedena, mis võimaldavad elupaiku, on huvitavad vaadata ning toimivad ühtlasi istumis- ja mängukohtadena.
Kultuurilised ja tähenduslikud kohad ja elemendid: hooned, sissepääsud, ajaloolised liikumisteed ja suunad. Ehitusplatsil maapinnas leiduvaid objekte (kivisillutis, betoonplokid, talad-vaiad) ja ajaloolisi elemente (valgustid, postid, pingid, sildid, kaevukaaned) saab kasutada disainis, projekteeritud lahendust vajadusel täpsustades. See laseb senisel kihistusel uues koosseisus välja paista.
2-2 Esinduslikul jaotustänaval
Säilitada tuleks ajaloolised elemendid – tänavakatted, kunstiobjektid, põnevad ja koha olemust edasi andvad detailid (nt postid, katendid, trepid), mis toimivad maamärkide ja emotsionaalsete fokaalpunktidena, et uut lahendust vanaga paremini siduda.
Vanad (ehitus)materjalid: olemasolevat teekatet ja lammutusjääke saab enamasti kasutada uues lahenduses uuel või senisel otstarbel, viisil ja juhul, mis võimaldab tänava head kasutamist.
2-3 Esinduslikul jaotustänaval
Säilitada tasub väärtuslikke ja erilise ilmega tänavakatteid – munakivi, mosaiiki, vana plaadistust, betoonplokke ja lammutusjääke –, et mitmekesistada jalakäijate alasid, luua eriilmelisi kohti ja meeleolusid. Alati tuleks säilitada kohapealne muld.
Vajadusel võib sõidutee alla jäävaid elemente (sh haljastust) ümber paigutada sobivamasse kohta. Seejuures tuleb kaaluda lõpptulemust töömahu, tulemuslikkuse, eetika ja esteetilisuse kontekstis.
Tänaval on ruumist enamasti alati puudus soovitud elementide ja teenuste kavandamiseks. Ruumikitsikuses tuleb teha nutikaid kompromisse, eelistada ühiskasutust ja leida ruumisäästlikke lahendusi, võimalikest teenustest või elementidest loobumise asemel. Uute tänavate ruumisäästlikud lahendused hoiavad kokku ressursse, sh väärtuslikku maad.
Ruumisäästlikud lahendused ja sõidutee laiuse vähendamine võimaldavad ka ruumikitsikuses kavandada tasakaalustatud tänavaruumi ja rakendada võimalikult paljusid giidi põhimõtteid. Ka uutel planeeritavatel tänavatel võiks eeskuju võtta ajaloolisest linnaruumist ja vältida ruumiga priiskamist. Ruumisäästlik on elementide ja lahenduste kombineerimine – näiteks haljastuse, peatumiskohtade ja viibimisruumi põimimine.
3-1 Esinduslikul jaotustänaval
Ruumisäästliku lahendusena sobib jaotustänavale projekteerida kahesuunaline tänav sõidusuundi eraldamata (kitsama lahendusena) või ühesuunaline tänav. Ühesuunaline liiklus jaotustänaval on sobiv lahendus kitsas tänavaruumis, kuid üldjuhul on seejuures vaja teist jaotustänavat vastassuunaliseks liikluseks ning tagada tuleb hea ligipääs ühistranspordipeatustele mõlemas suunas. Ühesuunalisel tänaval saab sõidukite liikluse korraldada ühel sõidurajal, mis jätab rohkem ruumi muudele vajadustele tänaval. Ühesuunalisel jaotustänaval tuleb ratturitele tagada kahesuunaline liiklus.
Ühiskasutuses ruumilahendused on ruumisäästlikud – nende kasutamist tasub kaaluda.
3-2 Esinduslikul jaotustänaval
Sobiv on ühiskasutuses ruum ratturiga (nt ratturi ja jalakäija või ratturi ja mootorsõiduki ühisruum), tingimusel et kõigi liiklejate ohutus on disaini ja sõidukite väiksese kiirusega tagatud. Jalakäijate ja ratturite ühiskasutusega ruumid sobivad eelkõige kohtadesse, kus nende liiklejate potentsiaalne arv on väike ja liikumiskiirus madal või ka – näiteks platsidel ja ristmikel, eriti diagonaalületuse korral. Ühisruum sobib ka trammi ning jalakäijate ja ratturite jaoks.
Jalakäijate ja ratturite jagatud liikumisruumis võib liikluse organiseerimiseks kavandada kahesuunalise rattatee ühesuunalise rattatee laiuses, tingimusel et rattatee on kõnniteest kõrguslikult eristamata. Võimalik on rattatee ja kõnnitee vahele kavandada eristuva kattega puhverala, mida ratturid ja jalakäijad kasutavad vastutulijast möödumiseks. Selline lahendus võib olla sobiv, kui rattateel on vähe ristumisi tänavatega.
Vähendada kõvakattelist ala või vältida selle laiendamist, eesmärgiga anda rohkem ruumi haljastusele, vältida kuumasaari ning immutada rohkem sademevett.
3-3 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänaval on sobiv rajada tehnilised ja ohutusribad haljastusena või katta need vett läbilaskva kattega. Kaaluda tasub olemasoleva kõvakatte kitsendamist ning jalakäijate vabast liikumisruumist välja jääva kõvakatte asendamist vett läbilaskva katte ja haljastusega (sh puude, põõsaste ja rohttaimede jaoks katte sisse avade lõikamist). Madala liikluskoormusega alad, parkimisalad ja sissesõidud projekteerida üldjuhul vett läbilaskva kattega.
Sõiduteede ja -radade ning pöörderaadiuste liigset laiust tuleks vältida. Sõidutee projekteerida võimalikult kitsana ning kasutada tee visuaalse kitsendamise võimalusi, näiteks erineva katendi abil. Baasväärtusena, mille suhtes lahendusi kaaluda, arvestada sõidutee laiuseks umbes kolmandik kogu tänava ristlõikest ja sõiduraja laiuseks 3 m. Projekteerimisel võib lähtuda giidis toodud ruumisäästlikest mõõtudest.
3-4 Esinduslikul jaotustänaval
Sõidutee tuleks projekteerida võimalikult kitsas, arvestades siiski ühistranspordi ja ka suuremate masinatega. Rentsliriba / kindlustatud teepeenar ei lisandu üldjuhul sõiduraja laiusele või joonitakse sõidurajad rentsliriba võrra kitsamalt ning kaetakse sõiduruumi visuaalseks kitsendamiseks sillutisega. Ohutusriba tuleks projekteerida pigem ratta- või kõnnitee kõrgusele. Kahesuunalisel väiksema liiklussagedusega tänaval ei ole sõiduradu vaja eraldada.
Pöörderadu ja bussitaskuid on soovitatav vältida; vajadusel kavandada need pigem sõiduraja laiendina, mis võimaldab möödumist. Peatumiseks sobib kavandada sõiduteele kõvakattega teepeenrad. Haljastus, sealhulgas puud, samuti parkimine ja tänavamööbel on otstarbekas kavandada integreeritult. Laiema kõnnitee, mis võimaldab mugavat liikumist, võib kavandada vaid ühele poole tänavat (nt ühesuunalise tänava korral), kui teisel pool tänavat on olemas kitsam kõnnitee.
Ristmike ja pöördealade kujundamisel tuleb kasutada lahendusi, mis ei soosi suuri pöördekiirusi, näiteks lubada suurematel autodel ja bussidel teha ülepööret (vastassuuna kaudu) või projekteerida topeltraadiusega nurgakünnised, mis on markeeritud erineva katendiga.
Linnalooduse osakaalu suurendamine tänavaruumis on oluline nii elukeskkonna atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks kui ka keskkonnaalastele väljakutsetele vastupidavuse suurendamiseks. Igale tänavale tuleks lisada linnaloodust ja looduslike elemente, et aidata vähendada saastatust, toetada elurikkust, kohaneda kliimamuutustega, sealhulgas jahutada linnaruumi ning pakkuda inimestele meeldivat ning tervist toetavat tänavaruumi.
Tunnetatav osa ruumist võiks olla haljastatud – loomulikud rohevarjud alandavad kõnniteepinna temperatuuri, pakuvad varju päikese ja sademete eest ning püüavad kinni osa tolmust ja sademeveest.
4-1 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänavate esinduslike lõikude haljastuslahenduste planeerimisse tuleks julgelt kaasata eksperte. Haljastus peaks olema mitmekesine ja põnev, sisaldades nii puu-, põõsa-, puhma- kui ka rohurinnet. Kõrghaljastus peaks pakkuma varju eelkõige kõnniteedele, kaitstes päikese ja sademete eest ning vähendades kuumasaare efekti. Olemasolevate puude säilitamiseks tuleb vajadusel kaaluda tee kitsendamist ja/või puude säilitamist võimaldavate konstruktsioonide kasutamist. Tehnilised erilahendused haljastuse toetamiseks on esinduslikul jaotustänaval omal kohal (nt geokärje kasutamine, kastmissüsteemide projekteerimine, võimalusel sademevee juurdepääs haljastuse kastmiseks).
Taimekooslused: haljastuses tuleks eelistada esmalt olemasolevat haljastust (sh põõsastikke ja rohttaimekooslusi) ning uute lahenduste puhul kasutada omamaiseid liike, mis on asukohale iseloomulikud, toetavad linnaloomade looduslikke toitumisvõimalusi (seemned, käbid, viljad, õied) ja saavad iseseisvalt hakkama.
4-2 Esinduslikul jaotustänaval
Tuleks pidada silmas struktuurset mitmekesisusust (puud, põõsad, puhmad, rohttaimed). Taimekooslused peaksid õitsema võimalikult pikalt kogu vegetatsiooniperioodi vältel, et tolmeldajad saaksid samas piirkonnas elada terve elukaare jooksul. Kooslustes võib julgelt ja leidlikult kombineerida kohalikke liike ja kultuurtaimi, luues silmale ilusad, aga ka elurikkust toetavaid lahendusi.
Hooldusrežiim: tänavahaljastuse hooldus peab arvestama tänava linnaruumilist konteksti ja tänavatüüpi. Tänavahaljastus ja selle hooldus peavad toetama elurikkuse säilimist ja arengut ning tagama elusloodusele kestlikud elupaigad ja toidulaua. Juhul kui tänav asub aedlinnas või rohke haljastusega alade vahel, võib haljastuslahendus ja selle hooldus olla lihtsam.
4-3 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul jaotustänaval peaks haljastus olema inimesele huvitav, inimsilma kõrgusel. Tuleb leida tasakaal lihtsama ja nõudlikuma hooldusega lahenduste vahel. Põhjendatud on töömahukam hooldus kohtades, kus inimesed viibivad pikemalt (nt talvine kinnikatmine, peenardele ajutiste piirete paigaldamine talveperioodiks, konteinerites taimede ületalve hoiustamine soojas laos, väljakujunemise perioodil soovimatute taimede valikrohimine).
Linnaloodus ja elupaigad: linnaloodusel saab olla väga palju rohkem funktsioone kui lihtsalt kohatäide muudest funktsioonidest üle jäävatel pindadel. Linnaloodus peab olema elupaik mitmetele liikidele, olemisruum inimesele, mängupaik, looduse hüvede pakkuja linnas – mitte lihtsalt tänava roheline taust dekoratiivses tähenduses. Linnaloodus saab olla osa rohevõrgustikest ja tuleb olla kindel, et uued lahendused ei tekitaks sellesse võrku kompenseerimatuid katkestusi. Tasub kaaluda ümberistutusi (ka vanade puude puhul), samuti põõsagruppide ümberpaigutamist ja rohttaimekoosluste siirdamist.
4-4 Esinduslikul jaotustänaval
Looduslikke liike toetavad elemendid tasub integreerida maastikuarhitektuuri lahendustesse, kasutada esinduslikumaid lahendusi ja väärindada elemente (bio)disaini abil, luues samas ka elupaiku (nt kännud/pakud, elustikutüved, kivirahnud, ka tehiskivid). Kavandada tuleks teeületusvõimalusi ka teistele liikidele (oravasillad, siilitunnelid) ning kasutada esinduslikult kujundatud hoiatus- ja teavitussilte.
Veekogud: tänavaruumis olevad veekogud tuleks säilitada, parandades nende ökoloogilist seisundit ning suurendades nende rekreatiivset väärtust.
4-5 Esinduslikul jaotustänaval
Esindusliku tänavaga piirnev veekogu on põnev ja linnaruumi rikastav element, mida tuleks väärtustada ja hoida. Veekogude rekreatiivset väärtust saab suurendada ligipääsu tagamisega – näiteks tänavaruumi integreeritud väikesed purded ja sillad pakuvad põnevat võimalust veekogusid lähemalt uurida. Lauged kaldad võimaldavad ligipääsu nii vee-elustikule kui ka inimesele ning seovad veekogu ja kaldaala ühtseks tervikuks. Kasutada tuleks esinduslikke lahendusi ja materjale, vältides liigset rustikaalsust.
Taskupargid ja platsid: väikesed rohelapid ja haljastatud teeservad on teistele liikidele „astmekivideks“, mis võimaldavad liikumist suuremate rohealade vahel. Tänavanurkadesse, tänavate keskele ja mujale võiks rajada taskuparke ja haljastatud platse, mis toimivad esmase puhkealana ja igapäevase sotsiaalse linnaruumina. Piirkonnas, kus puuduvad eraaiad, tasub kaaluda avalike mikro-viljapuusalude rajamist tänavaruumi taskutena.
4-6 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikel jaotustänavatel on põhjendatud võtta aega ja ressursse mõnusate taskuparkide ja istumiskohtade loomiseks, sest sellistel lahendustel on suur potentsiaal toetada inimeste heaolu ning ümbritsevate äride head edenemist. Siin leiavad endale koha noored väikesteks koosistumisteks teel koolist koju, ühistranspordi ootajad rahulikuma puhkepaiga ning vanad sõbrad koha kokkusaamiseks. Taskuparkide haljastuses tuleks võimalusel eelistada püsivamaid lahendusi, näiteks haljastuse istutamist pinnasesse konteinerite asemel.
Liiklussaared ja liiklussuundade eraldajad haljastada kodumaiste madalate rohttaimekooslustega; sobivad ka ruderaaltaimed ja nende sordid, mis on rasketele tingimustele väga vastupidavad.
4-7 Esinduslikul jaotustänaval
Vältida tuleks kõvakatte rajamist ohutussaartele, mida ei kasutata otseselt liiklemiseks. Esindusliku jaotustänava liiklussaartele ja ohutusribadele võib lisada kevadiste õitsejate sibulaid ning üheaastaseid õitsejaid, kuid pikemaajalises plaanis on soovitatav kujundada kodumaiste niidutaimede kooslus.
Trasside kujad: haljastamisel tuleb lähtuda reaalsetest mõõtmetest ja riskidest ning leida võimalusi haljastuse rajamiseks.
4-8 Esinduslikul jaotustänaval
Eelistada vett läbilaskvaid katendeid ning kõvakattega pinda kasutada ainult tiheda autoliiklusega aladel. Parkimiskohtadel eelistada võimalusel vett läbilaskvaid katendeid (nt murukivi), mis tagavad ala kasutatavuse ja panustavad ka haljastusse.
Vaimne tervis: mida rohkem on tänavaruumis erinevaid taimekooslusi, seda parem inimese vaimule ja meeleolule.
4-9 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul tänaval on haljastusel võtmeroll meeldiva ja tervisliku ruumi loomisel. Hästi läbimõeldult saab see tänav toetada paljude inimeste võimalusi linnas liikuda ja viibida vaimset tervist toetavas keskkonnas. Rohke taimestik ning põnevad looduslikud elemendid (nt kivid, lamapuit, lindude pesakastid) lisavad esinduslikule ühendustänavale põnevust, positiivsust ja mängulisust. Lopsakas taimestik parandab meeleolu, vähendab müra- ja õhureostust ning toetab puhkamist ja mängu.
Inimesed eksivad ikka – avariid juhtuvad seal, kus kokku saavad aktiivsed vead (juhtimisega seotud) ja passiivsed vead (keskkonnaga seotud). Ruum tuleks kujundada nii, et eelkõige kiirema sõiduki juht valib vaistlikult ohutu kiiruse ja suhestuks õigesti teiste liiklejatega. Nii andestab ruum ka kergemad eksimused, vähendab tuntavalt vigastusi õnnetuste korral ning püsib ohutu ja toimiv ka eriolukordades, näiteks jalakäija või ratturi juhuslikul ebatäpsusel, kiirabi või eritranspordi liikumisel jms.
Kiirus tuleb viia kooskõlla tänavaruumiga. Linnades ja asulates tuleks tänavad projekteerida sellise liikumiskiiruse järgi, mis vastab tänava funktsioonile, ruumilisele iseloomule ja kasutajate vajadustele – suurema kohaväärtusega tänavatel, elupiirkondades ja segakasutusega tänavatel tähendab see enamasti kiirust kuni 30 km/h, samas kui suurema läbilaskevõimega tänavatel võib sobiv kiirus olla veidi suurem, kuid siiski inimmõõtmeline ja ohutust tagav.
Tänava geomeetria, sõiduradade laius ja ruumielementide paigutus peaksid suunama juhte piirkiirust iseenesest järgima. Väiksem kiirus laiendab juhi vaatevälja, muutes lihtsamaks jalakäijate, tänaval liikuvate laste või ristmikul olevate jalgratturite märkamise, ja loob rohkem ruumi inimlike eksimuste andestamiseks – olgu eksijaks jalakäija, rattur või autojuht.
5-1 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänaval sobib kavandada sõidukiiruseks 30–40 km/h, kui tänava kujundus ja liiklusohutus seda võimaldavad. Nendel tänavatel on oluline leida tasakaal liikumisvõimaluste (nt autoliiklus ja ühistransport) ning elukeskkonna vajaduste (nt jalakäijate, jalgratturite ja kohalike elanike turvalisus ja mugavus) vahel.
Liikluse rahustamine peaks olema läbiv põhimõte. Rahustavad elemendid – nagu füüsilised takistused, kõrgendused, kurvid ja visuaalsed kitsendused – aitavad kiirust vähendada ning suurendada liiklusohutust. Sellised lahendused on vajalikud kõigil tänavatel, mitte ainult probleemsetes lõikudes.
5-2 Esinduslikul jaotustänaval
Sõidukiirust vähendatakse vajaduse korral tänava disainiga, et tagada ohutu juurdepääs ühistranspordipeatustele, jalakäijate ülekäikudele ja juurdepääsudele.Tänava ristlõige ja sõiduraja laius peavad toetama kavandatud sõidukite liikumiskiirust ja vastupidi – kavandatav sõidukiirus tuleb kohandada vastavalt tänavaruumile.
Liiklusvoolud ristuvad peamiselt ristmikel ja ülekäiguradadel, kus mootorsõidukid kohtuvad jalgratturite ja jalakäijatega. Nendes kohtades peaks mootorsõidukite kiirus olema väiksem kui ristmikevahelistel lõikudel. Kiiruse alandamiseks saab rakendada erinevaid füüsilisi meetmeid, nagu ringristmikud, tõstetud ristmikualad, sõidutee kitsendused, otsesõidutakistused või künnised. Juurdepääsud ja pöörded kõrvaltänavatele võib lahendada äärekivi ületusena.
Asulatesse või elukvartalisse sisenemisel tasub kasutada ruumilisi kitsendusi. Tee kitsendamine sissesõitudel (nn väravaefekt), kurvilised teelõigud, kujundatud haljastus ja linnamööbel aitavad juhtidel tajuda, et nad sisenevad rahulikuma liiklusega keskkonda.
5-3 Esinduslikul jaotustänaval
Tänavatüübi muutumisel ning asulasse või elukvartalisse sisenemisel tuleks rakendada selgeid ruumi kitsendavaid võtteid, et rõhutada üleminekut ja luua visuaalne surve sõidukiiruse vähendamiseks. Lisaks füüsilistele lahendustele, nagu teekitsendused, haljastus ja linnamööbel, võib kasutada ka optilisi võtteid – näiteks kontrastseid teekatteid, erinevaid kattematerjale või valgeid triipe, mis viitavad aeglasema ja rahulikuma liiklusega alale.
Vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal. Liikujate hierarhiast lähtuv ruumilahendus aitab tagada ohutu liikumisruumi: esikohal on jalakäija, viibija, siis rattur, ühistranspordi ootaja, ühistransport ning alles seejärel muud sõidukid. Jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteedina arvestavad lahendused hõlmavad kergeid teeületusvõimalusi ning turvalisi rattaradu.
5-4 Esinduslikul jaotustänaval
Andestavas tänavaruumis on jalakäijal, jalgratturil või autojuhil ruumi eksida, ilma et see tooks kaasa tõsiseid tagajärgi ega lõppeks õnnetusega. Jaotustänaval tuleks kiiruspiirangud kohandada vastavalt tänava kontekstile ja kasutajate vajadustele ning kasutada visuaalselt ja füüsiliselt rahustavaid elemente, nagu kitsamad sõidurajad, haljastus, tõstetud ristmikud, künnised või teekatte materjalivaheldus.
Jalakäijate turvalisust suurendavad madalad või puuduvad äärekivid, loomulikke liikumissuundi järgivad teeületusvõimalused, piisavad eraldustsoonid ja pehmendatud äärealad (nt haljastus). Selline ruumiplaneerimine toetab liiklejate loomulikke trajektoore, vähendab konflikte ja suurendab kõigi turvalisust.
Nõrgimast kasutajast lähtuva disaini põhimõte tähendab, et tänavaruumi kujundamisel lähtutakse nende inimeste vajadustest, kellel võivad olla piiratud füüsilised, sensoorsed või kognitiivsed võimed. Ruum, mis sobib kõige nõrgematele, loob parema elukeskkonna kõigile kasutajatele. Nõrgimast kasutajast lähtuv disain loob võimaluse igaühel iseseisvalt hakkama saada, samal ajal kui vastutus ohutuse eest lasub eelkõige suuremal ja kiiremal liiklejal.
Nõrgimast kasutajast lähtuv linnaruum tagab iseseisvuse ja heaolu kõigile. Kõigi – sealhulgas 80-aastaste eakate, 8-aastaste laste ning liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste – vajadusi arvestav tänavaruum soodustab erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi ja suhtluse tekkimist ning soodustab igapäevast iseseisvat hakkamasaamist.
6-1 Esinduslikul jaotustänaval
Võimalusel eraldada kõnnitee sõiduteest, kasutades selleks sillutisriba, rattateed, haljastust või parkimislahendusi. Taktiilsed navigeerimis- ja turvaribad (sh haljastusega lahendatud) aitavad nägemispuudega inimestel ruumis paremini liikuda. Tekstuurivahetusega juhtrajad annavad jalatsitallale või valgele kepile tagasisidet orienteerumiseks. Võimalusel tuleks käsipuud kinnitada fassaadile või kasutada neid liikumisruumide eraldamiseks, eriti kohtades, kus maapind on kaldu. Fooritaktid peavad arvestama aeglasema liikuja teeületusajaga. Tellitavate fooride nupud ja peatuste infostendid peavad olema kõnniteelt ratastooliga ligipääsetavad.
Tänavaruum peaks toetama kõige nõrgemat ja aeglasemat liikujat: vajalikud on jalakäijaid, sh vaegliikujaid, ja rattureid prioriteetseks seadvad lihtsad teeületusvõimalused, turvalised rattarajad.
6-2 Esinduslikul jaotustänaval
Esindusliku jaotustänava ristmikel tuleb sõidutee ja kõnnitee ristumiskohtades seada kõnnitee ja rattatee jätkuvus prioriteetseks ning toetada jalakäijat sõidutee kitsenduste, tõstetud ristmike, kõnnitee katendi jätkumise ja muude sõidukite kiirust vähendavate meetmetega. Vaegliikujatele mõeldud lahendused peavad jätkuma üle ristmike ilma katkestuseta.
Lähtuda tuleks universaaldisaini seitsmest põhimõttest, tagades uksest ukseni terviklikud ja astmeteta teekonnad. Universaaldisaini põhimõtetest lähtuv tänavaruum pakub lisaks ohutule liikumisele ka intuitiivset ja üheselt mõistetavat keskkonda, kus on arvestatud kõigi kasutajate vajadustega.
6-3 Esinduslikul jaotustänaval
Sellise ruumi omadused hõlmavad selgeid ja eristatavaid visuaalseid, auditiivseid ja taktiilseid juhiseid, mis toetavad orienteerumist ning iseseisvat liikumist. Samuti pakub neist põhimõtetest lähtuv tänavaruum piisavalt puhkealasid, keskkonnale omaseid turvavööndeid ja ligipääsetavaid teenuseid, mis loob turvalise ja kaasava keskkonna. Universaaldisaini põhimõtetele rajatud tänavaruum soodustab lisaks iseseisvale liikumisele ka sotsiaalset aktiivsust ning loob võimaluse igal inimesel tunda end kogukonna osana ja osaleda igapäevastes tegevustes mugavalt ning turvaliselt.
Nõrgimast kasutajast lähtuv tänavaruum on kasutajat kaasava lähenemise tulemus. Kasutajate varane kaasamine sisendi korjeks ja lahenduste testimine iteratiivses arendusprotsessis tagab, et kõige nõrgemast kasutajast lähtuv lahendus toimib ka reaalses mitmekesises kasutuskeskkonnas.
Jalakäijad moodustavad kõige universaalsema ja samas haavatavama liiklejate rühma – siia kuuluvad kõik, kes liiguvad jalgsi või aeglasel viisil, sealhulgas lapsed, eakad, liikumisabivahendite kasutajad, linnaruumis aega veetvad inimesed ja ka autokasutajad, kes jätkavad teekonda jalgsi. Tuleks kavandada jalakäijate liikumiseks sidus ja tihe võrgustik koos kergete teeületuse võimalustega, mis on kogu linnaruumi toimivuse põhialus. Kui jalakäijatele ei ole eraldi ruumi loodud, tuleb arvestada, et nad liiguvad sõiduteel ja ületavad seda neile sobivates kohtades.
Kõnnitee tähtsus. Kõnniteed moodustavad suurema ja keskse osa inimese liikumisvõrgustikust linnas. Sobiva kõnnitee laiuse määramine on otsus, mis eeldab ruumikasutajate ootuste ja vajaduste mõistmist ning ümbritseva konteksti põhjalikku arvestamist – sealhulgas kõnnitee servade iseloomu, külgnevate hoonete ja rajatiste paiknemist, haljastuse ja katendite lahendusi, kasutajate hulka ja liikumisviise, ruumikasutuse eripärasid, kogu tänavaruumi laiust ning soovitud liikumiskogemust.
7-1 Esinduslikul jaotustänaval
Kõnniteed peavad üldjuhul olema mõlemal pool sõiduteed. Kõnnitee vaba laiuse hulka ei arvestata esimest poolt meetrit hoone seinast, sõidutee äärekivist või allalaskuvast trepist. Ühistranspordipeatuste ootealad, välikohvikud, liiklusmärgid, valgustite postid ja muud liikumist takistavad elemendid kavandatakse kõnnitee alast välja. Kõnnitee ei tohiks olla üldjuhul kitsam kui ühesuunaline rattatee.
Esindusliku tänava mõlemas ääres peaks olema sisuliselt jalakäijate promenaad, mis võimaldab kahekesi kõrvuti mugavalt liikuda mõlemas suunas, ratastooliga liikuda ning koolieelikutel rattaga sõita.
Jaotustänaval arvestada, et seal on üldjuhul ühistranspordipeatused ja sellest tulenevalt ka rohkem jalakäijaid ning võimalusi tänavaäridele.
Jalakäijate teekondade jätkuvus. Jalakäijate teekonnad peaksid tänavaruumis olema loogilised ja järgima loomulikke liikumise soovijooni. Vältida tuleks teeületuse hakkimist erinevate katendite ja äärekividega. Teeületuskoht peaks siduma tänava osi kõigi kasutajate jaoks ega tohiks luua takistusi.
7-2 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul jaotustänaval on liiklusvoog ning sellega ristuv jalakäijate ja ratturite liiklus üpriski võrdse kaaluga, kuid tänavaületused peaksid olema selge prioriteetsusega ja võivad liiklusvoogu oluliselt aeglustada ja tükeldada.
Iga ristmiku mõlemale küljele tuleks kavandada ülekäigurada või, selle puudumisel arvestada jalakäijate teeületusega ning rakendada lahendusi, mis juhivad autojuhtide, ratturite ja jalakäijate tähelepanu ületuskohale, tõstavad üldist valvsust ja aitavad vähendada liikluskiirust.
Ühistranspordipeatuse läheduses tuleb arvestada, et jalakäijad liiguvad ühissõidukist väljudes kõigis suundades. Suure kasutusega kohtades projekteerida vaegnägijatele mõeldud juhtteed ja helifoorid.
Lahendused peavad lähtuma teekondade intuitiivsest jätkuvusest, teiste liiklejate käitumise aimatavusest ning võimalusest eksimusi turvaliselt parandada.
Projekteerida jätkuv kõnnitee üle ristuvate väiksemate tänavate ja juurdepääsude, muutes jalakäijate liikumisteekonna katkematuks, jätkuvaks ja selgeks.
Madalad äärekivid või äärekivideta lahendused sobivad tee ületamiseks ettenähtud kohtadesse ning tänavatele, kus on lubatud tänava ületamine igas kohas.
7-3 Esinduslikul jaotustänaval
Kui madala äärekiviga hoovide sissesõite on hõredalt (vahekaugus üle 25 m), siis lisada madala äärekiviga lõike kohtadesse, kus on inimeste liikumise soovijooned, mis lahendavad ühtlasi tavaolukorras paljud ratastel liikumisvahendite vajadused. Ristmikel tuleks projekteerida kõnniteele ja rattateele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta lahendus. Ratta- ja kõnniteed kõrguslikult eristades kavandada jalgrattatee kõnnitee tasapinnast umbes 2–4 cm madalamale, kasutades kaldservaga äärekivi.
Tänavaületuse lahendused võiksid olla kerged ja ohutud, mis arvestavad jalakäijate loomulikke liikumissuundi ning tagavad jalakäijatele piisava tihedusega tänavaületuse võimaluse. Ristmikel on oluline tagada mugav jalgsi liikumine kõikides suundades – ülekäigurajad peaksid paiknema võimalikult kõnnitee sihiliselt, mitte nihutatult, ning vajadusel võivad need olla nurga all.
7-4 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänaval võib sõidukite liiklus olla tihe, kuid ka sõidutee ületamise vajadus on sage – kindlasti igal ristmikul mõlemal pool ristuvat teed, olulisemate hoonete ja parkide juures ning kõigis ühistranspordipeatustes.
Sõidutee ületamise lahendus peab lähtuma jalakäijate loomulikest liikumissuundadest ja ootustest, teekonda pikendamata. Ülekäigurajad/ületusvõimalus peaks olema üldiselt iga ristuva tänava ning bussipeatuste juures ning nende vahekaugus ei tohiks olla üle 100m.
Eelistada foorideta ülekäiguradu (tõstetud ülekäiguradade või ristmikena). Kui suurema liiklusega ristmikul on foor vajalik, peab see võimaldama jalakäija otsesuunalist ületust ühes taktis ristmiku kõigis äärtes. Eelistada jalakäijate ühise fooritakti ja suurema jalakäijate arvuga fooriristmikel diagonaalületuse loomist. Foorideta ülekäigurajad tuleks lahendada tõstetud ülekäiguradade või tõstetud ristmikena.
Ülekäigurajad projekteerida laiad, vähemalt kõnnitee laiused, tagadades piisavad ootealad. Teeületus projekteerida võimalikult kompaktsena – kas lühikese ületusdistantsiga või ohutussaartega liigendatult. Ohutussaarteta lahendused või kitsaste eraldussaartega lahendused sobivad väikeste kiiruste ja kesklinliku ruumi korral, kui kasutatakse ohutust suurendavaid meetmeid. Üldist nõuet ohutussaari kavandada ei ole, kuid need on tõhus viis ülekäiguradade ohutuse suurendamiseks.
Istuv eluviis ning vähene aktiivne liikumine on üks peamisi ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseprobleemide põhjuseid. Tuleks kujundada linnaruum, mis kutsub liikuma ning soodustab jalutamist ja rattasõitu, et suurendada inimeste igapäevast füüsilist aktiivsust. Tänavaruumi kujundamisel tuleks luua äratuntavaid paiku, sest need tugevdavad koha identiteeti ja kogukondlikkust ning kutsuvad inimesi ruumi kasutama, seal viibima, suhtlema ning suurendavad turvalisust.
Paus ja viibimine. Tänava kõigi kasutajate (sh lapsed, noorukid, täiskasvanud) vaheliseks sotsiaalseks suhtluseks ruumi ja lahenduste kavandamine on oluline osa tänavaruumi kujundamisest.
8-1 Esinduslikul jaotustänaval
Puhkekohad lahendada kooskõlas tänavahaljastuse, muude maastikuarhitektuursete vormide ja olemasolevate kohaväärtustega, et pakkuda kaitset ja varju tuule, vihma ja päikese eest, ja et tänavaruum ise oleks sihtkoht. Kasutada puhkekohas väikevorme, katusealuseid ja muid rajatisi või tasku- ja ribaparke. Suurema liikluskoormuse korral vajavad puhkekohad suuremat distantsi sõiduteest, visuaalset varjestust sõiduteest ning eristavat markeeringut ülejäänud kõnniteest kui liikumiskoridorist, et puhkekoha taastav mõju oleks võimalikult kättesaadav. Kasutada liiklusmüra maskeerivaid (noise masking) ja visuaalset müra (visual noise) varjestavaid lahendusi.
Kokkupuutepunkte võimaldavad elemendid: pingid, elemendid nii ruumi ilmestamiseks kui ka kasutamiseks (suured kivid, puutüved), rattahoidjad, erinevas raskusastmes mini-mängukohad (eraldi redel, kiik, kivi, küngas, üksik rulapink jne). Tuleb kasutada esinduslikke lahendusi, head disaini (kuid mitte elitaarset).
Miljöö ja kogukondlikkus. Tänavaruum peaks võimaldama inimestel üksteist näha ja tajuda – mida rohkem silmapaare, seda vähem süütegevust. Kogukonnatunnet suurendav tänavaruum aitab ennetada süütegevust. Tänavaruum tuleks kavandada koostöös kogukonnaga nii, et inimesed ja ärid tajuksid ruumi „oma“ või „hallatavana“, mitte „võõrana“.
8-2 Esinduslikul jaotustänaval
Mööbel on mitmekesine ja esinduslik, on nii kunstilise kui kasutajapõhise disainiga, sobib erinevatele eagruppidele ja paikneb tihedalt. Kõnniteed on laiad ja omavad ajutise väljaku potentsiaali.
Sobivad on tänavaruumi lahendusega integreeritud ühised tegevusalad, välijõusaali elemendid, kogukonnaaiad, mänguväljaku elemendid eri vanuserühmadele, lauatenniselauad, malelauad. Pingid ja istumiskohad asuvad väikestes kogumites (2–4 kohta), silmast silma suhtluseks. Kujundus on piirkonnaspetsiifiline ja peegeldab kohalikke väärtusi ning identiteeti (nt kohalikku identiteeti toetavad murumaalingud või kogukonnakunst, sh seinamaalingud).
Ürituste tarbeks kohandatavad platsid ja lavad (nt võimalus korraldada kontserti, laata, kinoõhtut).
Pop-up paviljonid, konteinerid, platvormid, avalikud teadetetahvlid jms kogukonna algatuste jaoks.
Mitmekesisus ja inimmõõde. Kavandada ruum ka külgnevatele äridele ja elanikele, et võimaldada isikupärasemat ja atraktiivsemat tänavaruumi kasutust.
8-3 Esinduslikul jaotustänaval
Kõnniteega külgnev ruum projekteerida 5 km/h ehk jalakäija kiirusel kulgemiseks, inimesele silmakõrguselt vaadeldav, servad-ääred istumiseks-toetamiseks, kvaliteetsete materjalidega, sobivate värvide ja vormidega. Inimeste kohalolu soodustab multifunktsionaalne ruum, mis kutsub erinevaid kasutajagruppe tänavat kasutama erinevatel viisidel ja aegadel (istumiskohad, välikohvikud, tänavafestivalid).
Mäng tänaval. Tänavaruumi tuleks kavandada arvestades laste liikumisvajadust ja mänguvõimalusi, kasutada võiks mängulisi, liikuvust soodustavaid elemente, mis kutsuvad lapsi tänavat läbima aktiivselt liikudes. Ruum peab võimaldama ohutut mängimist, kokkupuuteid teiste inimestega ning rattasõitu.
8-4 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul jaotustänaval võib mänguliste ja tänaval viibimist toetavate elementidena kasutada olemasolevat loodust või väikevorme. Eraldada ja markeerida olemise ja mängimise jaoks proportsionaalselt rohkem tänavaruumi. Puhkealad ja aktiivsed alad tuleks tsoneerida eraldi, et pakkuda tänaval viibimise võimalust erinevatele sihtgruppidele ja erinevate tegevuste jaoks.
Reljeefiga saab luua hooajalist kasutust – küngas on talvel kelgumägi, suvel ronimiseks; kraav on suvel veemängudeks, talvel piisava vee korral liulaskmiseks jne. Ruumi olemasolul saab tänavaruumi kavandada selliselt, et see soodustaks nii laste kui ka täiskasvanute liikumist ning kutsuks mänguliste elementidega läbi linna liikudes ronima, läbi pugema ja tasakaalu hoidma.
Esindusliku tänava puhul võib kasutada vastavaid mänguelemente.
Iga kasutajaga arvestamine ning erinevate kasutajagruppide vahel ühisruumi loomine ja suhtluse soodustamine.
8-5 Esinduslikul jaotustänaval
Istumis- ja kogunemiskohad kavandada asukohtadesse, kus need ei häiri liigselt elanikke, kuid avalikus ruumis viibimise võimalusi ei tohiks ohverdada põhjendamatu võõrahirmu tõttu. Pinkide juurde tuleks kavandada ruum ratastoolile ja lapsevankrile.
Linnaruumis esineb pidevalt tarvidus lühiajaliseks peatumiseks – näiteks kauba vedamiseks, inimeste sõidukist väljumiseks, istumiseks ja puhkamiseks, poekottide kohandamiseks või suhtlemiseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks arvestada peatumise üldise vajadusega. Head peatumis- ja puhkevõimalused muudavad linna ligipääsetavaks ja külalislahkeks.
Istumine: sotsiaalseid episoode ja puhkamist võimaldavad elemendid on pingid, nõjatumispunktid ja alternatiivsed istumiskohad – suured kivid, astmed, servad. Erinevaid puhkekohti peaks üldjuhul olema igal tänaval.
9-1 Esinduslikul jaotustänaval
Erinevaid puhkekohti peaks olema umbes iga 50–100 m tagant. Sobiv on kavandada linnamööbli erilahendusi, mis toimivad kogunemis- ja kohtumispaikadena.
Peatumine: igal tänaval ja hoonete sissepääsude juures tuleks luua võimalus sõiduki peatumiseks; suuremate sihtkohtade juures võiks ette näha ruumi ka kastirataste ja rattakullerite peatumiseks.
9-2 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänavale on soovitatav kavandada sõidutee serv peatumiseks ja lühiajaliseks parkimiseks nii, et ühel pool võimaldab peatunud auto aeglast möödasõitu ja teisel pool ei kahjusta mugavat kõndimist ega haljastust. Soovitatav on kavandada vähemalt 1 m laiune, sõiduteest kõrgemale tõstetud teeserv peatumiseks ja lühiajaliseks parkimiseks. See on eriti oluline ühesuunalisel, ühe sõidurajaga või ühistranspordiga tänaval. Samas tuleb tagada, et möödumiseks jääks minimaalselt 3 m vaba laiust, ning ohutu sõidukiirus.
Parkimine: tänaval parkimine on enamikul tänavatel sobiv, kuid see ei tohiks toimuda teiste vajalike teenuste arvelt ega visuaalselt ruumis domineerida.
9-3 Esinduslikul jaotustänaval
Kavandada minimaalses mahus üksikud parkimiskohad, kui see on vajalik tänavaäärsetesse sihtkohtadesse ligipääsuks või kauba laadimiseks. Parkimiskohti kavandades tuleb tagada ohutu uste avamise ruum, kas laiemate parkimiskohtade kaudu või parkimistaskutena. Parkimiskohad eraldada kõrguslikult sõiduteest.
Hoonetega seotud ruumid:
9-4 Esinduslikul jaotustänaval
Toetada iga äri ja kohviku toimimist ning arvestada nende potentsiaaliga avaneda tänavaruumi, rikastada ja elavdada tänavat. Kavandada ruum kohvikutele, üksikutele laudadele, väikesteks välimüükideks, mis on seotud peatumiskohtadega (et kaubavedu toimiks).
Rattaparkimine: jalgrataste parkimise võimaluste loomine on oluline, kuna see toetab jalgratta kasutamist igapäevase liikumisvahendina ja lisab võimalusi peatumiseks.
9-5 Esinduslikul jaotustänaval
Rattaparkimisvõimaluste kavandamine on sageli vajalik tänaval vaba liikumisruumi tagamiseks, parkimise organiseerimiseks ning ratta toetamiseks ja kinnitamiseks. Rattaparklaid on vaja kavandada kindlasti bussipeatuste lähedale, platsidele ning sihtkohtade juurde.
Rattaparkimise kavandamisel tuleks arvestada erinevate mikroliikuritega, sealhulgas eraldi tuleks käsitleda rendirataste ja -tõukside parklavõrku, pikaajaliste ja lühiajaliste rattaparklate ning kasti- ja kaubarataste jaoks vajalikku ruumi. Rattaparklad kavandada ruumisäästlikult.
Erinevate katete kasutamine aitab luua selgemat liikumisruumi, visuaalselt kitsendada ja suunata liikumist, suurendada jalakäijate prioriteetsust ning tänavaruumi atraktiivsust ja esinduslikkust. Tänavaruum kavandamisel tuleks arvestada ruumi intuitiivse kasutusega.
Erineva kiirusega liikumisruumid saab eristada erinevate katete kasutamisega. Tänavaruum peab suunama ruumi kasutajaid „õigetele“ liikumisteedele.
10-1 Esinduslikul jaotustänaval
Erineva kiirusega liikumisruumide eristamine on üldiselt vajalik, kuid peaks olema lahendatud nii, et jalakäijate ruumi ühtsus ja terviklikkus säilib. Selleks sobivad lahendused, kus on kasutatud eelkõige katetega eristamist. Sobivad on lahendused, kus erinevad (soovituslikud) liikumisruumid ja ruumikasutused on markeeritud erineva kattega. Autode ala piiritlemiseks võib kasutada füüsilisi tõkkeid ja elemente.
Linnaruumilise atraktiivsuse suurendamiseks võib kasutada varieeruvaid sillutiskive ja mustreid (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi).
10-2 Esinduslikul jaotustänaval
Sobilik on varieeruvate katete ja mustrite kasutamine (graniitkivi, looduskivi, betoonkivi jms). Esinduslikkuse saavutamiseks kasutada vähem asfalti, kavandades seda vaid eesmärgipäraselt (rataste, kärude, rulluiskudega sõidetavates kohtades). Kõnniteedel on sobivad sillutismustrid. Soovitatav on kattelahendusega eristada kõnnitee vaba ja jätkuv liikumisruum, hoonete ja sõidutee äärne servaruum, kõnniteega ristuvad juurdepääsud ja kõrvaltänavad ning bussipeatuste ootealad. Muru asemel kavandada mitmekesisem haljastuslahendus. Asulakeskuses, vanalinnas ja miljööalal on sobilik kõnniteed sillutada graniitkiviplaatidega.
Liikuja, sealhulgas vaegnägija orienteerumise hõlbustamiseks võib liikumisruumi ja -suunda tähistada erinevate katetega.
10-3 Esinduslikul jaotustänaval
Sobilik on kasutada erinevaid katteid, et tähistada liikumisruumi ja liikumissuundi. Soovitav on tähistada kõik vaegnägijate teekonnad taktiilse sillutisega, sidudes ühtsesse süsteemi ülekäigurajad, ühistranspordi peatused, invaparkimis- ja peatumiskohad ning olulisemate sihtkohtade sissepääsud. Taktiilne sillutis tuleb paigutada selliselt, et katte ebatasasus ei muudaks jalakäijate ja ratturite liikumist ebamugavaks.
Kõnni- ja rattatee kate. Sillutiskivide valikul tuleks järgida, et need ei looks barjääre, liigset vibratsiooni ega muid takistusi, sealhulgas kõige nõrgemale kasutajale.
10-4 Esinduslikul jaotustänaval
Kasutada kõnnitee vaba liikumisruumi, ülekäiguradade sillutamisel pealt siledaid kive või plaate ning liikluse rahustamiseks, vaegnägijate suunamiseks, eraldusribadel ja aladel, mis ei ole mõeldud inimeste liikumiseks, kasutada murtud pinnaga või ebatasast sillutiskivi, haljastust ja linnamööblit. Jalgrattateedel võib kasutada suuremõõtmelisi plaate ning jalgrattateede esiletoomiseks suurema ohuga kohtades (ristmikel) võib kasutada lisaks kontrastset värvi. Asfaltkate võib olla sobilik, kui tänava esinduslik ilme luuakse teiste lahendustega ning kui see on vajalik erinevat tüüpi liikumise tagamiseks. Tuleks vältida liikumiskoridoride läbilõikamist või põhjendamatut pikendamist vaegliikujate jaoks raskesti läbitavate pinnakatete ja piiretega.
Sõidutee kate. Sõiduteel võib sillutiskivikatet kasutada liiklust rahustava meetmena ja sõidutee visuaalseks kitsendamiseks.
10-5 Esinduslikul jaotustänaval
Kaaluda ka sõidutee ja rattatee sillutamist terviklahendusena sõidukiiruse alandamiseks ja jalakäijate prioriteetsuse rõhutamiseks tänaval. Sillutiskatet saab kasutada sõidutee visuaalseks kitsendamiseks ning tõstetud ristmike, künniste ja muude liiklust rahustavate lahenduste rajamiseks. Tagada tuleb katte vastupidavus liikluskoormusele.
Sademevett tuleks suunata, puhverdada ja immutada võimalikult suurel määral. Sademevett võib suunata tänavalt ja katustelt pehme kattega aladele, peenardesse ja haljasaladele kastmiseks, immutamiseks ja puhverdamiseks, tagades liigvee äravoolu sademeveekanalisatsiooni.
10-6 Esinduslikul jaotustänaval
Sademevee suunamine on sobiv lahendada tänavakatte alt või kaetud rennidega ja kalletega. Katustelt tulev sademevesi tuleks võimalusel esmalt juhtida peenrasse või muule puhveralale. Piki liikumisruumi asetsevad kaetud sademeveerennid toimivad hästi ka liikumiruumide eraldajana. Kavandada valingvihmade ajal üleujutatavaid nõgusaid alasid sademevee puhverdamiseks, nt haljasalad, nõvad, parklad ja rattaparklad, viibimisruumid jms. Sillutiskatte puhul tuleks võimalusel kasutada vett läbilaskvaid konstruktsioone.
Keskkonnasõbralikud katted. Katete valimisel tuleb arvestada nende keskkonnasõbralikkusega, arvestades materjali kogu elukaart.
10-7 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänaval on liikumisruumides soovitatav valida keskkonnasõbralikud ja kergesti hooldatavad katted.
Looduspõhised sademeveelahendused aitavad luua inimsõbralikku linnaruumi, toetada keskkonnakaitset, ennetada kahjusid ja kohaneda kliimamuutustega, kuid nende rajamine võib olla ühtlasi majanduslikult otstarbekas. Sademeveega tuleb tänavaruumis arvestada, lähtudes põhimõttest „vesi kui ressurss, mitte probleem“. Looduspõhiseid ehk säästvaid sademeveelahendusi (nn sinirohetaristuid) saab kasutada linnas, et puhverdada loomulikult ja kulutõhusalt valingvihmade ja üleujutuste mõju, vähendada kuumasaarte efekti ja õhusaastet, toetada elurikkust ja inimeste taastumist ning suunata sademevesi võimalikult suurel hulgal tagasi aineringlusse läbi immutuse ja taaskasutuse.
Linnatänavatel tuleks esimesena alati kaaluda kombineeritud sademeveesüsteeme, mis koosnevad looduspõhistest lahendustest ja sademeveetorustikust. Kui looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamine on asukohast tulenevalt takistatud (ebasobivad ehitus- või hüdrogeoloogilised tingimused, kitsendused, reljeef vms), saab kasutada lahendusi, mille eesmärk on ainult vee ärajuhtimine.
11-1 Esinduslikul jaotustänaval
Soovitatav on kasutada kombineeritud süsteeme, mis tagavad sademeveekäitluse tingimustes, kus ruumipuuduse tõttu ei ole võimalik rajada suuri maapealseid puhverlahendusi. Täpsem lahenduste valik sõltub jaotustänava laiusest, asukohast, funktsioonidest jne.
Looduspõhine sademevee käitlemine: sademevee suurtest äravoolukogustest tulenevate probleemide vältimiseks, nagu nt üleujutused tänavatel, ületäitunud sademeveekanalisatsioon, kahjud konstruktsioonidele ja ehitistele ning mulla erosioon, saab kasutada tänavaruumis looduspõhiseid ehk säästlikke sademeveelahendusi. Nende lahenduste peamine eesmärk on sademevee kogumine, immutamine ja puhastamine selle tekkekohas ning viibeaja suurendamine. Sellisteks lahendusteks on vastavalt tänavaruumi võimalustele vett läbilaskvad katendid, imbkraavid, vihmapeenrad, kasvukastid, imbväljakud, nõvad, puhverribad, tiigid, sademeveemahutid vms, mida saab vajadusel kombineerida sademeveekanalisatsiooniga. Ka liiklussaared ning sõidu- ja kõnnitee eraldusribad võivad kombineeritud lahendustes toimida sademevee puhveraladena. Kõigil pindadel, mis ei ole aktiivse liikumise alad ega viibimisruumid, tuleks kaaluda haljastuse, vett läbilaskvate katete ja muude looduspõhiste sademeveelahenduste kasutamist.
11-2 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslik jaotustänav on linna esindustänav, promenaad ja oluline tänav kesklinnas.
Sobivate hüdrogeoloogiliste tingimuste korral saab esinduslikul tänaval kasutada dekoratiivsemaid vett läbilaskvaid kattematerjale. Vett läbilaskvaid teekatteid saab kasutada kõnniteedel, laadimisaladel ning parkimis- ja peatumiskohtades.
Eelistatuimad sinirohetaristud on insenertehnilisemad, tänava ääres paiknevad, kõnniteede laiendustele või kõnniteedele integreeritud ning ka tänavaäärseid parkimiskohti eraldavad vihmapeenrad. Uus kõrghaljastus tuleks istutada nii, et lisaks muudele hüvedele toetaks see ka sademeveekäitlust. Esinduslikul tänaval saab need lahendused rajada eelkõige esteetilisi ja rekreatsioonilisi hüvesid pakkuvatena.
Vajadusel saab esinduslikus tänavaruumis sademevett juhtida ja koguda ka maa-aluste mahutite või immutusplokkide abil.
Esinduslikul jaotustänaval saab rajada looduspõhiseid sademeveelahendusi, mis aitavad sademevett kohapeal käidelda, pakuvad haljastuslahendusi ning loovad turvalisema keskkonna. Sellel tänavatüübil, kus kõnniteed on tavaliselt laiemad, liigub palju jalakäijaid ning paikneb rohkesti teenusepakkujaid (nt toitlustus). Tänavaruumis saab sademeveelahendusi integreerida eraldus- ja ohutusribadele, ohutussaartele, ringristmike keskele ning hoonestuse ja kõnniteede vahele. Kõik liikluse rahustamiseks ja haljastuseks sobivad alad võivad ühtlasi toimida ka sademeveekäitluse aladena. Läbilaskvad katendid sobivad parkimiskohtadele, kõnniteedele ja väiksese liikluskoormusega aladele. Kui sademevee immutamine ei ole võimalik, saab tihedas tänavaruumis kasutada ka ümbritsevast pinnasest isoleeritud lahendusi, nagu vihmapeenrad, viibekraavid, puhverribad ja kõrghaljastusalad (tree pits).
Katuste sademevee käitlemine. Tänavale jõuab oluline hulk sademeveest tänavaäärsetelt katustelt ja kruntidelt. Katustelt tulevat vett ei ole mõistlik suunata otse kõnni- või sõiduteele. Vihmaveesüsteemi eesmärk on suunata katusele sadav vesi eelistatult vett läbilaskvale pinnale või sademeveetorustikku nii, et tee peal ei kahjustataks muid konstruktsioone ega põhjustataks tänaval liiklejatele ebamugavust või ohtu. Katustelt tuleva vee käitlemine on soovitatav lahendada hoone ja/või krundi piires. Eelistada võiks kohapealset vee kasutamist, puhverdamist ja immutamist ning ainult äärmisel vajadusel otseühendust sademeveekanalisatsiooniga.
11-3 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul jaotustänaval saab vajadusel, lisaks kinnistu piires sademevee käitlemisele, edukalt kasutada maastikukujunduslikult sobiva taimestikuga hooneteäärseid kasvukaste, istutusalasid ja kõrghaljastust.
Tänavaruumi suunatud katuste vesi peaks olema võimaluse korral juhitud maa-alusesse kogumissüsteemi ja/või sademeveekanalisatsiooni.
Eelistada tuleks lahendusi, mis ei suuna katuste vett kõnniteedele. Võimalusel tuleb kohapeal tagada katustelt tuleva sademevee kasutamine ja vooluhulkade puhverdamine. Selleks sobivad hoonete kõrvale rajatavad lahendused, mis pikendavad vee viibeaega ja on ühendatud sademeveekanalisatsiooniga ülevoolude abil, näiteks kasvukastid, kus sademevee maapinda imbumine on välistatud. Veekahjustuste ennetamiseks tuleks sademevee immutamist vältida lähemal kui 5 m hoone vundamendist. Lähemal asuvate looduspõhiste lahenduste korral tuleb tagada veekindel konstruktisoon.
Vertikaalplaneering: üleujutusohuga piirkondades ei tohi tänava nullkõrgus muutuda. Tänava tasapinda ei tohiks hoonete suhtes tõsta, vajadusel tuleb seda pigem langetada. Tänavatel, kus hooned asuvad tänavast eemal, võib kokkuleppel arvestada ka kinnistute pinnaga sademevee ühekordsel immutamisel valingvihmade korral.
11-4 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul tänaval on oluline vertikaalplaneeringu ja taristute kombineerimisega tagada, et sademevesi ei koguneks tänava kõvakattega pindadele, ega tungiks hoonetsesse. Selleks tuleb haljasalade ja kõrghaljastuse rajamisel tagada, et need jääksid ümbritsevatest kõvakattega pindadest madalamale. Samuti saab vee tänavakattelt kiirelt ära juhtida lineaarsete looduspõhiste lahenduste ja sademevee äravoolukanalite abil, mis võivad olla ühendatud nii looduspõhiste lahenduste kui ka sademeveekanalisatsiooniga.
Kõvakattega pinnal on vaja pöörata suuremat tähelepanu kalletele. Kõnniteedel tuleb tagada vee liikumine minimaalsete kalletega ning vajadusel kasutada äravoolukanaleid, mis juhivad vee läbilaskvatele pindadele, sealhulgas sinirohetaristutesse. Ka sõiduteekalded on esinduslikul tänaval väiksemad.
Ühistranspordi atraktiivsus ja kasutusmugavus sõltub kogu teekonna mugavusest, mitte üksnes ühissõiduki ühenduskiirusest või sõiduvahendi mugavusest. Tänavaruumi kavandamisel tuleks ühendada ühistranspordipeatused ja sihtkohad kasutajale meeldivaks liikumisruumiks.
Tänavaruum, mis ühendab ühistranspordipeatused ja sihtkohad, peaks olema kasutajale meeldiv ja arusaadav ning jalakäija prioriteetsusega arvestav katkestusteta liikumisruum. Kõnniteed peaksid olema hea kujundusega, laiad, istumisvõimalustega ja pritsmevabad.
12-1 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänava kavandamisel ei ole liigendbusside pöörderaadiused enamasti määravaks lähtekohaks, bussitüüpide valik peaks lähtuma eelkõige olemasolevast linnaruumist ja ühistranspordi nõudlusest. Jaotustänavatel on ühistranspordi korraldamisel sobiv kasutada tavabusse, mis võimaldavad väiksemaid pöörderadiusi ja loovad kompaktsema ning inimmõõtmelisema linnaruumi.
Ühistransport on jaotustänaval tavaline, kuid pigem harva väljuvate ja väheste liinidega, mistõttu on oluline tagada peatuses ootamise mugavus ning ohutu ja meeldiv teekond peatusesse. Jaotustänavatel on valdavalt etteveomarsruudid, mis viivad lähimate teenusteni ning võimaldavad ümberistumist ühistranspordi põhiliinidele.
Jaotustänaval ei ole üldjuhul eraldi ühistranspordiradu. Vajaduse ja ruumi olemasolul võib suurematele ristmikele projekteerida bussirajad (nt kombineerituna peatuse taskutega).
Ruumi kokkuhoiuks võib busside pöördetrajektoori lahendada vastassuuna kaudu (nn ülepöördega), kasutades näiteks ristmikust eemale paigutatud stoppjoont – tingimusel, et see ei muuda bussiühendust aeglaseks.
Bussipeatused on enamasti tänavaruumi kõige keerulisemad ja kitsamad kohad, mis vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Tänava ristlõike ja lahenduse projekteerimisel tuleb alustada ühistranspordipeatuste asukohtade ning peatuse tüübi valikust.
12-2 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänaval asuvad peatused enamasti sõidurajal, mõnikord ka sõidutee laiendina rajatud taskus, mis võimaldab sõiduautodel seisvast bussist ettevaatlikult mööduda. Kaaluda võib ka liivakella tüüpi peatust, kus kahesuunaline sõidutee kitsendatakse peatuskohas ühe raja laiuseks, nii et autod ei saa bussist mööduda. Selline peatuse tüüp sobib kohtadesse, kus liigub palju haavatavaid liiklejaid – jalakäijaid, lapsi, eakaid ja erivajadustega inimesi.
Peatuse ootealad on kvaliteetse ootamise ja olemise koht, hea disainiga, laste ja täiskasvanute ühine ruum. Peatuste asukohad tuleb projekteerida lähtudes reisijate mugavast ligipääsust ja sihtkohtadest. Ühistranspordi ja reisija teekonna ristumisel suuremates peatustes, tuleb tagada nende võrdne prioriteet, piirates sõidukiirust ja hõlbustades kerget ülepääsu. Peatuste ootealad tuleb projekteerida mugavad, kuid proportsioonis ülejäänud tänavaruumiga, sh kitsastes oludes mitte laiemad kui sinna viivad kõnniteed.
12-3 Esinduslikul jaotustänaval
Bussipeatuste juures tuleb rakendada lahendusi, mis väldivad konflikte ühistranspordi ja rattaliikluse vahel ning samuti mööduvate jalgratturite, jalakäijate, saabuvate ja lahkuvate reisijate ja bussi ootajate vahel. Konfliktide vältimiseks peaks peatuskoha ristlõikes olema eraldi ooteala ning (olemasolul) jalgratta- ja kõnnitee. Ruumipuuduse korral tuleks esmalt loobuda bussitaskust ja seejärel kitsendada võrdselt kõiki teisi ruumielemente.
Rattateed peatustes vajavad eraldi tähelepanu ja detailseid lahendusi. Rattatee võib projekteerida nii ootekoja tagant kui ka eest, tagades vastavate lahendustega jalakäija nähtavuse ja ohutuse ning rahustades vajadusel rattaliiklust. Kui bussitaskut ei ole, saab rattatee juhtida ootekoja tagant, sidudes ooteala ja -koja haljas- või parkimisribaga sõidutee ääres.
12-4 Esinduslikul jaotustänaval
Lahenduse valik sõltub olemasolevast ruumist, jalgrattaliikluse mahust ja sellest, kas rattatee on ühe- või kahesuunaline. Vältida tuleb kõnnitee ja rattatee põimumisi ning jalakäijate liikumisteekonna liigset piiramist.
Kui peatuses on palju reisijaid ja rattatee on kahesuunaline, tuleks rattateele märkida ülekäigurajad, et suurendada jalgratturite tähelepanu. Jalakäijatele ja jalgratturitele tuleb tagada hea nähtavus, et vähendada konfliktide ja õnnetuste ohtu.
Lihtsaim lahendus on paigutada ootekoda jalgrattateest sõidutee poole. Kui jalgrattatee kulgeb peatuse ja ootekoja vahelt, tuleb ühissõidukist väljujatele kavandada piisava laiusega ohutussaar ning rattaliiklust rahustada, vajadusel ka rattateed kitsendades. Rattatee peab olema kontrastselt eristuv.
Rattad, mikroliikurid ja muud väiksema ruumivajadusega sõidukid on olulised, sest on lühikestel vahemaadel ja linnakeskustes kõige kiiremad ning paindlikumad. Tänavaruumi kavandamisel tuleks neid eelistada teistele sõidukitele, et jätta rohkem ruumi inimestele. Suurem ratturite ja mikroliikurite arv tähendab vähem sõiduautosid ning sageli ka väiksemaid ummikuid. Selleks tuleks kavandada läbimõeldud ja terviklik rattataristu, mis soodustab viisakat liikluskultuuri ning suurendab kõigi tänavakasutajate ohutust ja mugavust.
Rattur ja mikroliikur peab igal tänaval saama liikuda meeldivalt ning ennast ja teisi ohtu seadmata, vajadusel kasutades kogu tänavaruumi – kõnniteed, rattateed ja sõiduteed. Rattatee olemasolul liigub rattur rattateel. Rattaliiklusele on omane sihtkohtade vahetu ühendamine, mistõttu peaks ratturil olema võimalik igas sobivas kohas sõit lõpetada ja jätkata teekonda jalakäijana. Tänavaruum peaks toetama kogu rattataristut: lisaks liikumisele võimaldama ratast parkida, toetada, lukustada ning suurematel tänavatel ka hooldusjaamades hooldada.
13-1 Esinduslikul jaotustänaval
Kinnistute sissesõitude ületamisel tuleks jalgratta- ja kõnnitee kavandada katkematult ja läbivalt, rõhutades, et teed ületavad ka autojuhid. Pöörded tuleb lahendada üle äärekivi, pöörderaadiuseid suurendamata. Sõidutee poolne äärekivi võib olla kaldus ja madalam, kuid kõrguste vahe kõnni- ja jalgrattatee vahel peaks säilima. Suure kasutusega sissesõitudel võib kõnni- ja rattatee teha erinevat värvi, mis on eriti kasulik kahesuunalistel jalgrattateedel.
Rattaliikluse eraldamine. Ratturid tuleks muust liiklusest eraldada kindlasti rattateede põhivõrgus ja ratturite suure potentsiaali korral, või juhul, kui rattur ei tunne end sõiduteel turvaliselt.
13-2 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänaval on eelistatud lahendus, kus sõidukid, jalakäijad ja ratturid on üksteisest eraldatud. Liiklusohutuse tagamiseks on eelistatud eraldatud jalgrattateed. Kui eraldatud lahenduseks ruumi ei ole, võivad jalgratturid liikuda koos autodega või jalakäijatega ühises ruumis või rattarajal. Autodega ühisruumis ja markeeritud rattaradadel on liikumine mõeldav, kui tänava lubatud ja tegelik liikluskiirus ei ületa 30 km/h. Rattaliikluse suunamisel sõiduteele peab tagama rattasõidu võimaluse kuni 16-aastastele ka kõnniteel.
Ratturite ja jalakäijate ühisruum on sobiv vaid vähese liikumisintensiivsusega tänavatel. Kui ratturid jagavad ruumi jalakäijatega, võib osutuda vajalikuks piirata jalgratturite kiirust. Jalakäijatega ühisruumi võib kavandada vaid juhul, ratturite ja jalakäijate koguarv on väike (alla 300 inimese päevas) ning kõnnitee vaba liikumisruum on vähemalt 3 m lai.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ratturi vasakpöörde lahendustele. Eraldatud rattateede korral on eelistatud lahendada vasakpööre kaheastmelise ehk kaudse vasakpöördena: rattur ületab esmalt ristmiku otse, seejärel peatub ning ületab tänava ristisuunas lubava fooritule või ohutu liiklusolukorra puhul. Ühiskasutuses ruumi korral on sobiv ratturite vasakpööre koos autodega, kuid siis tuleks fooride juures autode ette markeerida ratturite ooteala.
Mikroliikurid, elektri-, kasti- ja kaubarattad ning pakirobotid peaksid liikuma seal, kus on sarnase liikumiskiirusega liiklejad. Ohutuse tagamiseks tuleb sõiduteel piirkiirust piirata ning piirata sõidukite kiirust ka kõnniteel. Lisaks sõidukiiruste erinevusele peab vältima ka suuri massi erinevusi.
Tehnovõrgud on oluline osa tänavast, neid on palju ning just selle tõttu ei saa tänavaruumi peamiselt vaid trasside ja kujade järgi lahendada. Tehnovõrkude asukohad tuleks valida eelkõige tänavaruumi vajadustest lähtuvalt, vältides ebamõistlikke kulusid ja ehitustöid. Tänavaruumi rekonstrueerimise või uuendamise kavandamisel tuleks kaaluda, kas osa trasse saab jätta ehitusmahust välja, ilma et tekiks peatne ümberehitamise vajadus.
Tänavaruumilahendused peavad arvestama tänava ja tehnovõrkude hooldamisega ning võimaldama seda mõistlikult, vähese ebamugavuse või kuluga. Kujasse linnamööbli, haljastuse jm kavandamisel tuleks kasutada hooldust võimaldavaid erilahendusi või arvestada nende teisaldamise või uuendamisega trasside lahtikaevamisel.
14-1 Esinduslikul jaotustänaval
Jaotustänaval on tavaliselt palju tehnovõrke, sest seal asuvad tehnovõrkude jaotusvõrgud ja kinnistute liitumised. Puuderidade või üksikpuude kavandamisel on ruumikitsikuse tõttu trassid enamasti vaja paigutada väga kompaktselt kõvakatte alla. Juhul kui trasside lahendust ei muudeta, on enamasti vältimatu rajada haljastus ja linnamööbel trasside kujasse, kasutades juure- ja trassikaitselahendusi. Õhuliinide kavandamisel tuleb arvestada puude kasvamisega ja vajadusel kärpida oksi, mitte latvu.
Esinduslikul jaotustänaval peab üldiselt arvestama sõidutee, rattatee ja võimalusel kõnnitee liikumisruumi osa masinatega tehtava hooldusega ning vastava ruumivajaduse ja tehniliste nõuetega. Ülejäänud aladel võib toimuda hooldus masinateta. Sõidutee serva üldiselt ei kavandata lume vallitamise ruumi ning lumi viiakse minema või ladustatakse ajutiselt tänavaruumi laiendustes. Tänavahooldus peab olema kooskõlas tänava suurema kohaväärtusega, jalakäijate ja ratturite prioriteetsusega ja sellest lähtuma.
Kaevude ja rennikanalite asukohad ja lahendused. Projekteerimisel tuleks arvestada tänavaruumis liikuja kasutusmugavust, arhitektuuri ja katete lahendust. Kaevukaaned on libedamad ja ebatasasema pinnaga kui teekate, mistõttu tuleks vältida nende kavandamist sõidujäljele ja eeldatavale pidurdusteekonnale, eriti rattateede puhul.
14-2 Esinduslikul jaotustänaval
Restkaevud tuleks integreerida haljastusega, vihmapeenardega, kasutada külgavaga kaevusid või kasutada neid liikumisruumide organiseerimiseks. Avatud rennkanaleid ja restkaevusid tuleks liikumisruumides vältida, sealhulgas ülekäiguradadel, jalgratta ülekäikudel ja sõidujäljes, sest kogu tänavaruumis liiguvad rattad ja ratastega abivahendid. Kaevuluugid ja kanalisatsioonikatted peaksid olema sellise kujundusega, et avade vahe ei ületaks 0,01 m, vältides seeläbi jalgrataste, ratastoolide, karkude, kontsade jms kinnijäämist restide vahele. Avad restides peavad olema paigutatud peamise liikumissuunaga risti. Rattateedel tuleks rennkanaleid vältida.
Valgustid ja valgustuspostide paigutus. Valgustite mastid ja elektri- ning sidepostid on tänaval ruumi võtvad elemendid, mis võivad kujuneda takistuseks headele lahendustele. Ruumi puudusel tasub kaaluda hoonete külge riputatud lahendusi või kõnnitee ruumis väikese läbimõõduga mastide kasutamist. Nende asukohad tuleb kokku leppida juba eskiislahenduses. Valgustite kõrgus peab sobima miljöösse ja arvestama muu hulgas ka hoonete kõrgusega.
14-3 Esinduslikul jaotustänaval
Jalakäijate ruumi valgustamiseks sobib kasutada madalaid ja disainlahendusi, sealhulgas täiendavat valgustust, et muuta linnaruum hubasemaks. Valgustite disain on väga olulise mõjuga kogu tänavaruumi kujundusele, esinduslikul tänaval tuleks kaaluda terviklike lõikude või ka üksikute tänavanurkade valgustite eripärase lahenduse kavandamist. Ülekäigurajad peavad olema eraldi valgustatud, kasutada vastavat disaini ja vajalikku valgustite hulka.
Visuaalse müra vähendamine ja vaated. Viidad ja info peavad olema selgelt loetavad, asuma sobivas kohas ja vältima visuaalset ülekuhjamist. Tehnilise taristu elemendid, sealhulgas liikluskorraldusvahendid ja postid, tuleks paigutada kompaktselt ja targalt, eelistades lahendusi, kus üks post või kandur täidab mitut otstarvet. Reklaamikandja asukoht ja tüüp peavad tagama liiklusohutuse ning sobima mõõtmetelt, tüübilt ja asukohalt arhitektuursesse terviklahendusse. Puude, postide ja märkide paigutamisel ning nende suuruse ja lahenduste kavandamisel tuleb arvestada väärtuslike vaadete, hoonete vaadeldavuse ja hoonetest avanevate vaadetega.
14-4 Esinduslikul jaotustänaval
Vähendada liiklusmärke, et vajalikud märgid oleksid lihtsamini nähtavad. Fooriportaalide rajamist tuleks vältida ning märgid, foorid, viidad ja valgustid paigaldada võimalusel ühele postile. Visuaalse müra vähendamiseks võiks kaaluda infrastruktuuri objektide toonimist tumedaks. Foorinupud ja peatuste infostendid peavad olema kõnniteelt ratastoolis mugavalt ligipääsetavad.
Reklaamikandjad peaksid olema mõõtmetelt väiksemad, sobima jalakäijate liikumiskiiruse ja linnaruumi terviklahendusega ning toimima eelkõige linnaruumi ilmestavate elementidena. Reklaamikandjad tuleks kombineerida bussipeatuste, istumiskohtade, haljasribade või muu taolisega, et nad ei võtaks liikumisruumi ära.
Taktikalised lahendused ja paindlik ruumikasutus võimaldavad linnaruumi kiiremini muuta ning teevad tänavaruumi kasutamise ajas muutuvatele vajadustele vastavaks ja dünaamiliseks. Tänavaruumi kavandamisel tuleks kaaluda paindlikke ruumi- ja kasutuslahendusi, mida saab rakendada nii projekti osana kui ka eraldi taktikaliste sekkumistena. Need aitavad probleeme lahendada kiiresti, väikese eelarvega ja ajutiste, kuid läbimõeldud tegevustega.
Taktikalised lahendused: taktikalisi lahendusi tuleks kasutada linnaruumis muudatuste kavandamiseks piiratud eelarve ja ajaraami tingimustes, sh kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks ning muudatuste päriselus läbikatsetamiseks ja kaasamiseks.
15-1 Esinduslikul jaotustänaval
Esinduslikul jaotustänaval on kiireks ruumikasutuse muutmiseks asjakohane kasutada ruumikasutust mitmekesistavaid elemente ning arhitektuurselt ja kunstiliselt põnevaid lahendusi. Tüüpilised taktikalised lahendused on sõidutee kitsendamine liikluse rahustamiseks ja jalakäijate ruumi laiendamiseks, rattateede rajamine, peatumis- ja parkimisvõimaluste loomine ning tänavaruumi elavdamine haljastuse ja linnamööbli lisamisega.
Haljastuse taktikaliste lahendustena sobivad haljastuskonteinerid (sh maapinda uputatavad), parkimiskohtade asemel parkmikute (haljastatud istumiskohtade) paigaldamine, samuti kõnnitee servadest kõvakatte eemaldamine ja asendamine haljastusega.
Esinduslikul jaotustänaval tuleb sõltuvalt asukohast kasutada ja kombineerida hästi nähtavaid markeerivaid lahendusi (joon, värv, kummipollar) ja füüsilisi elemente. Väikestel kiirustel võib piisata selgelt nähtavate markeeringute kasutamisest ning pole vaja paigaldada füüsilisi tõkkeid. Oluline on erinevad liiklejad selgelt eraldada ning tagada ohutus- ja nähtavuskujad.
Kuna jaotustänavat kasutab palju erinevaid liiklejaid, on vajalik läbi mõelda ka lähiala liikluskorraldus, et vältida ebasoovitavaid mõjusid. Tänavaruumi kasutuse ja liikluskorralduse muudatused peavad olema selgelt tähistatud ja arusaadavalt kommunikeeritud.
Tänavaruum peab olema paindlikult kasutatav ning ohutu ja toimiv ka väiksemate reeglite rikkumiste, eksimuste ja eriolukordade (kiirabi, eritransport, kolimine vms) korral.
15-2 Esinduslikul jaotustänaval
Tänavaruumi liigendus peab võimaldama eriolukorras liiklejatel kasutada külgnevat ruumi – madala äärekiviga ja füüsiliste takistusteta ala – peatumiseks ja ettevaatlikuks möödumiseks, sealhulgas alarmsõidukile tee andmiseks.
Hooajaline paindlikkus: tänava kasutus, liikluskorraldus ja hooldus peaksid arvestama hooajaliselt muutuva ruumivajaduse, kasutajate profiili ja kasutuskoormusega ning pakkuma sellele vastavat ruumijaotust. Tänava võib näiteks muuta jagatud liiklusruumiks, jalakäijate tänavaks või lubada parkimist sõidurajal.
15-3 Esinduslikul jaotustänaval
Sobilik on hooajaliselt sõidurajale parkimise ja kohvikuterrasside lubamine, ratta- ja jalgtee eraldamine või ühiskasutuses liiklusruumiks muutmine.
Nädalapäeva- ja kellaajapõhine paindlikkus: parkimist, peatumist ja pöördeid võib lubada või keelata kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, näiteks tipptunni välisel ajal või tänava hoolduse lihtsustamiseks.
15-4 Esinduslikul jaotustänaval
Võib kaaluda peatumise, parkimise ja pöörete lubamist, ka muutsuunaraja kavandamist.
Teenindus- ja päästeautode läbipääs ning juurdepääs: tuleb tagada igal tänaval, koos nõuetekohase manööverdusruumi ja pöörderaadiustega. Teenindus- ja päästeautod võivad vajadusel kasutada kogu tänava vaba liikumisruumi, kuid igapäevast liikumisruumi ei tohiks kavandada nende järgi.
15-5 Esinduslikul jaotustänaval
Kasutada väikseid pöörderaadiusi ning lubada pööretel vastassuunavööndi kasutamist (teha ülepööret). Liinibussidele saab teha nurgakünnised.