Ohtlikud ristmikud ja tänavalõigud on paljudes Eesti linnades ja asulates igapäevane probleem. Kiirete võitude meetod võimaldab neid kohti kiiresti ja väikese eelarvega ohutumaks muuta, kasutades ajutisi ja odavaid vahendeid.
Praktilised lahendused:
- Ülekäiguradade lisamine või laiendamine: kergelt teostatav muutus inimsõbralikkuse suunas, sest ülekäiguradade hõredus ja kitsus on meil pakiline probleem. Tavaliselt tasub ülekäiguridu lisada järgmistel juhtudel:
- ülekäiguradade vahekaugus on üle 100 meetri
- ülekäiguraja laius on alla 6 meetri
- ülekäigurada asub ühes servas
- olulise hoone sissepääsu ees, ristuva kõnni- või rattatee otsas sõidutee ületusvõimalus üldse puudub.
- Tänava ümberjoonimine: sõiduradade ümberjoonimine, näiteks sõiduradade kitsendamine või uute ülekäiguradade markeerimine värviga, aitab juhtide tähelepanu tõsta ja kiirust vähendada. Värvilised ülekäigurajad muudavad jalakäijad paremini nähtavaks juhid ettevaatlikuamks, andes visuaalse signaali teeületuskoha olulisusest.
- Ajutine haljastus ja tänavamööbel: taimekastid, lilleamplid või teisaldatavad pingid paigutatakse ristmiku nurkadesse või ülekäiguradade lähedusse, et füüsiliselt kitsendada sõiduteed ja rahustada liiklust (pikkade ja laiade sirgete füüsiline liigendamine vähendab kiiruseületamisi märksa tõhusamalt, kui liiklusmärgid). Sellised lahendused on kergesti teisaldatavad ja võimaldavad vajadusel kiiresti muudatusi teha.
- Kummipollarid ja ajutised tõkked: kummist või plastist pollarid, ajutised tõkked ja liikluspostid aitavad kitsendada liiglaiu ja sõidukiiruse probleemiga sõiduradu, selgelt eristada jalakäijate ja sõidukite liikumisruumi ning takistavad ohtlikke manöövreid.
- Värvilised pinnakattemärgised: lisaks ülekäiguradadele võib kasutada värvilisi mustreid või piktogramme, mis juhivad tähelepanu ohtlikele kohtadele ja aitavad muuta tänavaruumi visuaalselt atraktiivsemaks.
- Fooride seadistamine jalakäijaid ja ühistransporti austavaks: rohked foorid, mis sunnivad jalakäijaid (ühtlasi rattureid) või ühissõidukeid liigselt ootama isegi sõiduautode vähesuse korral, kahjustavad loomulikku liikumist linnaruumis ja devalveerivad jalakäijale ka punase tule tähendust. Nende ümberseadistamine, kiire reageerimine nupuvajutusele või tihti üldse jalakäijate keelavast fooritulest loobumine aitab kergelt muuta linnalisi liikumisi ladusamaks ning seeläbi vähendada ka autostumist.
Näide Tartust: Tartu linnas on mitmel ristmikul kasutatud ajutisi taimekaste ja värviga markeeritud ülekäiguradu, et testida uute liikluslahenduste mõju enne püsivate muudatuste tegemist. Selline lähenemine võimaldab kiiresti hinnata, kas lahendus töötab, ning vajadusel seda kohandada.
Kasu: kiire liiklusohutuse paranemine, jalakäijate ja ratturite nähtavuse suurenemine, kogukonna kaasamine ja võimalus testida erinevaid lahendusi enne püsivate investeeringute tegemist.