Rattaliikluse soodustamine on oluline osa kaasaegsest linnaplaneerimisest. Kiirete võitude meetod võimaldab ajutiste rattaradade ja rattaparklate abil kiiresti parandada ratturite liikumisvõimalusi ning testida uusi lahendusi.
Praktilised lahendused:
- Ajutised rattarajad: sõidutee serva või parkimiskohtade arvelt markeeritakse värviga ajutised rattarajad, kasutades vajadusel ka kummipollareid või teisaldatavaid tõkkeid, et eraldada rattaliiklus autoliiklusest. Sellised lahendused on kergesti teostatavad ja võimaldavad hinnata, kas rattaraja püsiv rajamine on otstarbekas.
- Rattaliikluse eraldamine jalakäijatest: ajutised märgistused ja füüsilised tõkked aitavad ratturite ja jalakäijate liikumisruumi selgemalt eristada, vähendades ratturite ja jalakäijate vahelisi konflikte ja suurendades ohutust.
- Ajutised rattaparklad: teisaldatavad rattahoidjad või ajutised rattaparklad paigaldatakse kohtadesse, kus on suur nõudlus – näiteks koolide, ühistranspordipeatuste või kaubanduskeskuste juurde. Rattaparklate asukohti saab vajadusel kiiresti muuta vastavalt kasutajate tagasisidele. Ise püsti püsivad (ja raskemad) rattahoidjad võib paigaldada ilma katte külge kinnitamata. Sageli on mõistlik sellised rattahoidjad kombineerida mõne raskema elemendiga - pingiga või haljastusega.
- Ristmikule kõige lähema parkimiskoha muutmine rattaparklaks: ristmikule või ülekäigurajale kõige lähemad parkimiskohad on liiklusohutuse mõttes sageli probleemsed, sest piiravad nähtavust ja suurendavad liiklusavariide ohtu. Kiire võiduna saab need kohad ümber kujundada jalgratta- ja tõuksiparklateks, mis ühtaegu parandab nii ohutust kui soosib säästlikke liikumisviise.
- Ajutised märgistused ja tõkked: rattaparkla rajamiseks ja parkimiskoha ümberkujundamiseks kasutatakse vaadet mitte varjavaid ent silmapaistvaid madalaid elemente muutunud ruumikasutuse teadvustamiseks - värvimärgistust, ajutisi tõkiseid, konteinerhaljastust, ja teisaldatavaid rattahoidjaid, mis võimaldavad lahendust kiiresti testida ja vajadusel muuta.
- Kogukonna kaasamine: kogukonnalt kogutakse tagasisidet, kas uus lahendus parandab ohutust ja vastab kasutajate vajadustele.
Näide: mitmes Eesti linnas on suveperioodil testitud ajutisi rattaradu, kasutades värvimärgistust ja teisaldatavaid tõkkeid. Kogutud andmete ja kasutajate tagasiside põhjal otsustatakse, kas ja kuidas rattarajad võiksid muutuda püsivaks.
Kasu: rattaliikluse kiire soodustamine, ohutuse tõus, võimalus testida erinevaid lahendusi ja koguda kasutajate tagasisidet enne püsivate investeeringute tegemist.