Tänavaruum on meie ühine ruum, see on aegade algusest linnades olnud põhiline ruum, mis on üldjuhul ka kõigi oma ehk avalik asi, mis pole mõeldud müümiseks, vaid kogu ümbruse elu ja äri võimaldamiseks ning ühisväärtuste kandmiseks. See tähendab, et tänavate kavandamisel tuleb mõelda kõigile, tänavavõrgustik seob kõiki hooneid ja muid ruume ning sedakaudu ka inimesi. Hea tänavaruum toetab nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, soosib ühistegevusi, teineteisemõistmist ja suhtlemist ning on aluseks kogu ühiskonna sidususele ja demokraatiale. Tänavaruumi kvaliteet puudutab kõiki Eesti elanikke, kuid asulate tänavaruum on vahetuks elukeskkonnaks suuremale osale kogu elanikkonnast, sest valdavalt elatakse linnades ja linnalistes asulates. Avalikult kasutatava ning mugavalt toimiva tänavaruumi võrgustiku loomine ja mõistlike ligipääsude tagamine on sageli pigem problemaatiline kui lihtne ja nõuab nii planeeringutes, ehitusprojektides kui ka liikluskorralduse ja ruumi kujundamisel tõsist tähelepanu ja järjepidevat tööd.
Tänavaruumi giid on tänavate kavandamise juhendmaterjal, mis abistab eksperte, otsustajaid ja kodanikke tänavate targemaks tellimiseks, prioriteetide seadmisel ja valikute tegemisel. Tänaste tellijate, projekteerijate ja ehitajate teadmised või hoiakud ei ole loonud ühist platvormi, mis võimaldaks reeglipäraselt luua heaolu toetavat tänavaruumi, sellisel määral, mis kaasaegses linnas vajalik ja võimalik on ning ühiskond tänapäevase elukvaliteedi tagamiseks vajab. Giidi koostamise peamiseks eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus inimkeskne tänavaruum oleks ühiskonnas laiapindselt teadvustatud ja nõutud ning kõigis Eesti asulates sõltumata suurusest oleks kõik uued ja ümberehitatud tänavad ehitatud kvaliteetse linnaruumina. Eelnevast tulenevalt ei keskendu giid vaid suuri investeeringuid nõudvate esinduslike lahenduste projekteerimisele vaid käsitleb ka kättesaadavaid ja väikese eelarvega vajalike muudatuste loomise võimalusi nt kodutänavatel.
Kohalikele omavalitsustele ja otsustajatele pakub giid lisaks konkreetsetele kavandamise juhistele ka nõuandeid kogukonna teadlikkuse ja nõudluse arendamiseks, kvaliteetse kaasamise ja debati loomiseks, konkreetse tänavalõigu võimaluste eesmärgistamiseks suuremas elukeskkonna pildis.
Tänavaruumi giid ja siin toodud juhised on koostatud veendumuses, et tänavad peavad olema turvalised kõigile ning mitte ükski liiklussurm ei ole õigustatav ja teadmisest, et elude säästmine tänava kõigi kasutajatega arvestades ning sõidukite kiiruseid piirates on targal kavandamisel võimalik.
Giid käsitleb olemasolevat keskkonda, tavasid ja materjale kui potentsiaalselt väärtuslikku ressurssi, vältides mitte vajalike muudatuste tegemist, ruumi raiskamist, liigset katendamist ja toetades materjalide taaskasutust, mulla ja vee ringkasutust ning muid looduspõhiseid lahendusi.
Tänavaruumi giid koosneb kolmest suuremast osast - GIIDI ÜLDOSA, mis avab tänavaruumi giidi mitmekülgset sisu, üldiseid tänavate kavandamise aluseid ja selgitab lahti giidi kasutamiseks olulisemaid teemasid ja termineid; PÕHIMÕTTED, kust leiab 15 Eesti oludele ja vajadustele vastavat tänavaruumi kavandamise kõige olulisemat kaasaegset põhimõtet koos teaduslike ja argumenteeritud põhjendustega; KAVANDAMISE JUHISED, mis jaotab tänavad 9- tänavatüübiks ning annab konkreetsele tänavatüübile vastavad juhised lähteülesande koostamiseks ja tänava projekteerimiseks. Tänavatüüpide eristus aitab konkreetse tänavaruumi olemust ja vajadusi paremini mõista ning anda asjakohaseid juhiseid.
Giid koondab Eesti oludele ja vajadustele vastavad kaasaegsed põhimõtted ja juhised tänavaruumi kujundamiseks.
Eraldi väiksemate osadena on giidis KIIRED VÕIDUD, kus on toodud kiirete, ajutiste ja taktikaliste lahenduste loomise võimalused ning EDULOOD, ehk fotogalerii parimatest tänavaruumi näidetest erinevatest Eesti asulatest.
Giidi avalehele on toodud ka Üldosa peatükk BAASNÄITAJAD. Baasnäitajad väljendavad tasakaalus tänavaruumi loomupäraseid alusväärtusi, mille suhtes loodavat või ümber kujundatavat tänavat tuleks võrrelda. Baasnäitajatega võrdlusest peaks iga tänavaruumi kavandamine algama.
Giidist laiem ühiskondlik tähendus ja giidist lähtumine tänavate projekteerimisel aitab parandada Eesti elanike elukvaliteeti tänu inimsõbralikuma, ohutuma ning tervist toetava keskkonna loomisele. Kuigi linnakeskkonda negatiivselt mõjutavad autostumine, müra, õhusaaste, kõvakattega ala suurenemine jms tulenevad laiematest liikuvuse ja linnaehituse probleemidest on tänavaruumi kavandamisel võimalik nende mõju oluliselt vähendada, soovimatuid trende tagasi hoida ning tänavaruumi vaesustumist vältida. Tänavaruumi terviklik ruumiline kavandamine võimaldab kujundada nii vaimset kui füüsilist tervist toetavat elukeskkonda, tõsta asulate kliimakindlust, toetada elurikkuse taastumist, inimeste sotsiaalset hakkama saamist, kogukonna tunnet ja majanduslikku aktiivsust ning luua paremaid võimalusi jalutamiseks ja säästlike liikumisviiside eelistamiseks, tegemata kompromisse liiklusohutusega. Tänavaruumi ümbermõtestamisel on suur potentsiaal – see on üks väheseid valdkondi, kus ruumilised, sotsiaalsed ja keskkondlikud eesmärgid kohtuvad.
Tänavaruumi giid on sisendiks ja toeks eeldatavalt järgnevate tänavaruumi suunavate standardite, juhendite ja muude aluste koostamisele. Giidi valmimise käigus kujunenud üks järeldustest seisneb aga selles, et linnatänav või tänavaruum kokku on sedavõrd mitmetahuline teema, et tervikuna standardiseerimine või ülereguleerimine on ruumi kvaliteedile pigem ohtlik ja kahjulik. Tänav on võrreldav mõistetega hoone, maastik, linn jms.
Tänavalahendused vajavad katsetamist, erilahendusi, loomingut, üldiste juhiste loovat seostamist ning seeläbi kogu elukeskkonna mitmekesistamise soosimist.
Käesolev giid ega ka muu lähtealus tänavate muutmiseks ei saa olla kõikehõlmav.