9 tänavatüüpi

Tänavatüübid on tänavate uus liigitus kohaväärtuse ja liiklusväärtuse alusel, nende kolmeastmelisel skaala kombinatsioonidena üheksaks tänavatüübiks. Iga tänavatüüp koosneb liiklusväärtusest ja kohaväärtusest.

1. Igale tänavatüübile vastavad tänavaruumi kavandamise põhimõtted, millest tänava kujundamisel lähtutakse. Tänava kavandamisel otsitakse terviklikku ja asukoha eripära arvestavat lahendust, mis kombineerib liiklusväärtuse ja kohaväärtuse omadused ühtseks terviklahenduseks. Keerulisemates olukordades võib sobiva liiklusväärtuse ja kohaväärtuse kombineerimine nõuda eripäraseid lahendusi ja kompromisse.
2. Mida väiksem on liiklusväärtuse eesmärk ja mida suurem on kohaväärtuse eesmärk, seda väiksem peaks olema autode liikumiskiirus. Mida suurem on kohaväärtuse eesmärk, seda enam tuleb pöörata tähelepanu tänavaruumi mitmekesisusele, elukeskkonda toetavate funktsioonide paljususele ja visuaalse müra vähendamisele, jalakäijate liikumiskeskkonda sobivale tänavainventarile jms.
3. Üks tänav saab erinevates (ka lühikestes) lõikudes olla erineva kohaväärtusega liiklusväärtust ja jätkuvate sõiduradade arvu enamasti seejuures muutmata. Kohaväärtuse muutusega kaasneb sellisel juhul autoliiklusele eelkõige muutus sõidukiiruses, peatumisvõimaluse lihtsuses, tänavaruumi disainis ja jalakäijate liikumisteedega ristumiste arvus ja sageduses.
4. Eristada saab olemasolevat ja kavandatavat koha- ja liiklusväärtust. Tänavagiid käsitleb kavandatavat (soovitavat) koha- ja liiklusväärtust.
5. Seostumine üldplaneeringutega ja rakendamine. Võimalusel tuleks 9 tänavatüüpi kokku leppida ja määrata koostatavates üldplaneeringutes. Vanemates üldplaneeringutes on enamasti määratud tänavate hierarhia liiklusväärtusest lähtuvalt. Käesolev liigitus lisab sellisel juhul üldplangus kehtestatud liiklusväärtusele kohaväärtuse kihi, mis tuleb kokku leppida ja seada ülesandeks projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga.
6. Tänavate jaotamine 9 - tänavatüübiks aitab senisest oluliselt paremini arvestada tänavate projekteerimisel linnaruumiga, kontekstiga sh jalakäijate, jalutajate, elanike ja ettevõtete vajadustega tänavaruumi projekteerimisel. Senine tänavate liigitus (kõrvaltänav, jaotustänav ja magistraal) lähtus vaid tänavate mootorsõidukite ühendusfunktsioonist ja autoliikluse mahust.
7. Sarnane 9-tänavatüübi süsteem on kasutusele võetud üle maailma, sh Londonis, Iirimaal, Oslos, USA-s mitmetes linnades ning ka Tallinn on võtnud vastu otsuse tänavatüüpide rakendamiseks.
8. Tänavatüüpide aluseks on kaks peamist eesmärki:
• võimaldada inimestel ja sõidukitel tõhusalt liikuda linnatänavatel sh muuta keskkonda säästvate liikumisviiside edendamiseks.
• parendada avalikku ruumi ja võimaldada meeldivamaid kohti viibimiseks ja erinevateks tegevusteks linnatänavatel, parandada elukvaliteeti.

Nende eesmärkide saavutamiseks peab tänavavõrgustik arvestama paremini tänavate väga erinevate kasutusfunktsioonide ja pakutavate teenustega. Seetõttu on vajalik kombineerida ülalt-alla ja alt-üles perspektiivid, ehk “mõtle kohalikult, planeeri võrgustikku”.

Tänavatüüpide kirjeldus

Kohaväärtus

Kohaväärtus väljendab tänavaruumi olulisust avaliku ruumi osana ning suurem kohaväärtus väljendub suuremas jalakäijasõbralikkuses, erinevate teenuste ja hüvede olemasolus ja arhitektuurselt atraktiivses linnaruumis. Kohaväärtuse liigid väljendavad ka tänava kui ühisruumi tunnetamise ja lahendamise keerukuse erinevust ning kuivõrd tänav toimib inimeste ühisruumina ja olemiskohana, seotult ka külgnevate hoonete ja parkidega.

Liiklusväärtus

Liiklusväärtus väljendab tänava olulisust asula tänavavõrgu osana mootorsõidukite liikluse tagamisel ning suurem liiklusväärtus väljendub ühistranspordiliinide ja transiitliikluse olemasolus ning mootorsõidukite arvukuses. Liiklusväärtuse liigid väljendavad ka mõtlemisviisi erinevusi sõidukite liikumise arvestamisel. Liiklusväärtuse jaotus järgib tänavate funktsionaalset hierarhiat – ühendustänav või tee (standardis ka magistraal), jaotustänav ning kodutänav e kõrvaltänav ja juurdepääs, mis tagab asumi liiklussüsteemide toimimise ja kinnistutele ligipääsu.

Tänava kohaväärtuse põhiliigid

• Esinduslik kohaväärtus tähendab tänava omadust mõjuda asula või asumi erilisema terviklikku ruumilist väärtust kandva linnaruumina, kus tuleb erilist tähelepanu pühendada inimesi, sihtkohti ja teenuseid mugavalt liitva kohtumispaiga loomisele, samuti ruumilisi erilahendusi nõudev tänavaruum.
• Linlik kohaväärtus tähendab tänava omadust mõjuda tasakaalus linnaruumina, kus tuleb suuremat tähelepanu pühendada jalakäijate ja ratturite ruumile, tagades kõigi liiklejate muretu eri suundades liikumis- ja peatumisvõimaluse, üldjuhul leidub ruumi ka haljastusele ning olemiseks ja kohtumiseks.
• Lihtne kohaväärtus tähendab omadust, kus tänavasse saab suhtuda kui praktilisse ruumi, kus ruumikvaliteedid on saavutatavad lihtsamate lahendustega ning millel puudub taotlus luua erilisemat kohta või erinevaid linnalisi ja ruumilisi seoseid.

Tänava liiklusväärtuse põhiliigid

• Ühendustänava liiklusväärtus tähendab liikuvuse teenimist terve asula kontekstis. Ühendustänav võimaldab pikemaid teekondi ja ühendusi asulast välja, sealhulgas eri ühistranspordiliine ning võimalusel suuremaid kiirusi ja koormusi.
• Jaotustänava liiklusväärtus tähendab liikuvuse teenimist asumi või piirkonna kontekstis. Jaotustänav võimaldab ühistransporti ning sõidukite pääsu kodutänavatele, samuti inimeste kiiret pääsu ühistranspordipeatusest kodutänavatele. Jaotustänavaks võivad liigituda ka tootmisala juurdepääsud.
• Kodutänava liiklusväärtus tähendab liikuvuse teenimist tänava kontekstis. Kodutänav võimaldab tänava elanike ja ettevõtete juurdepääsu ja teenindust. Kodutänavat läbiv sõidukite liiklus on taotluslikult pigem ebamugav ja kiirus aeglane, jalakäijad saavad liikuda igal pool.

Tunnused tänavatüübi määramiseks

Kohaväärtuse määratlemise tunnused

1. Esinduslik kohaväärtus

2. Linlik kohaväärtus

3. Lihtne kohaväärtus

Liiklusväärtuse  määratlemise alused

1. Ühendustänav

2. Jaotustänav

3. Kodutänav

Kõrvaltänavad, kõik ülejäänud tänavad

• Ilma ühistranspordi liinideta ja regulaarse raskeliikluseta tänavad
• Väiksema mootorsõidukite liiklusega tänavad (tipptunnil liiklussagedus alla 100 a/h).
• Juurdepääsu tänavad
• Transiitliikluseta tänavad
• Elamuala või ettevõtlusala sisesed tänavad