Hea tänavaruum toimib asulavõrgustike loomuliku osana

Iga tänav on osa mingist suuremast võrgustikust, mis hoiab asulat või linna kui tervikut koos ja toimimas. Sidus ja efektiivne võrgustik tagab ja toetab erinevate kasutajate liikuvust, tehnilist toimivust ning liikide elukeskkonda ja arengut. Mitmekesised ja hästi ühendatud tänavavõrgustikud soodustavad jalakäimist ja elavat linnakeskkonda, mis aitab linnadel paremini toime tulla kliimamuutuste, loodusõnnetuste ja sotsiaalsete muutustega.

Peamised võrgustikud, mida on võimalik kogeda, tajuda ja kasutada on rohe-, sini-, teede-, tehnovõrkude-, äride- ja avalike asutuste võrgustikud. Kõik need hargnevad omakorda iseseivateks võrgustikeks, mis on omavahel erinevatel tasanditel seotud. Näiteks on rohevõrgustiku sees erinevaid ökosüsteeme siduvad elurikkuse võrgustikud, puiesteede võrgustikud jne. Sinivõrk koosneb kraavide-, ojade-, allikate-, jõgede võrgustikest jne. Teedevõrgud omakorda koosnevad ühistranspordiliinide-, kõnniteede-, rattateede, jalutusteede jne võrgustikest. Kõikide füüsiliste võrgustike üle ja vahele on põimitud sotsiaalsed ja kultuurilised võrgustikud, mis nii mõjutavad füüsilist ruumi kui on ka ise füüsilise ruumi poolt mõjutatud. Avalike tänavaruumide kavandamisel tuleb seega arvestada kõikide võrgustike erinevate ilmingutega, mis on ruumis nähtaval. Ning eriti tähelepanelik tuleb olla selliste kihistustega, mis on strateegilised, mille olemasoluks on tingimused justkui olemas, kuid märke võrgustikest ei paista. See tähendab, et need kas tuleb veel “välja puhastada”, need on (ajutiselt) katkenud või ei osata märke piisavalt hästi lugeda. Võrgustikest täpsema ülevaate saamisele aitab alati kaasa koostöö kohalike elanikega; vahel on see ainus tegelik viis asjade olemusest autentset pilti saada.

Tänavate projekteerimisel peaks olema üheks esmaseks ülesandeks olemasolevate, strateegiliste ja potentsiaalsete võrgustike kaardistamine. Vastavalt kaardistatud võrgustikele tuleks tänavaruumi giidis toodud juhiseid prioritiseerida ja suuremat tähelepanu pöörata just neile võrgustikku toetavatele elementidele ja lahendustele ning vajadusel teisi juhiseid rakendada väiksemas mahus.

Ka erinevad võrgustikud võivad tänavaruumis omavahel konkureerida ning ei pruugi tavapraktikatest lähtuvalt saada võrdselt tähelepanu või ruumi. Eelistada tuleks strateegiliselt, ülelinnaliselt olulisi võrgustikke, kuid lokaalsed või vähem strateegilisi võrgustikke ei tohi käsitlemata jätta. Tänavaruumi giidi 9 tänavatüübi jaotus ja selle kohaväärtuse ja liiklusväärtuse käsitlus annab kohaväärtuse määramise kaudu üldised suunised lokaalsete võrgustike prioriteetiseerimiseks. Mida suurem on kohaväärtus, seda suurem on üldiselt lokaalsete võrgustike tähtsus. Prioriteetsus sõltub kontekstist, kuid kaasaegsetes linnades tuleb ennekõike võtta arvesse jalakäijate-ratturite võrgustikke ning sama prioriteetsena erinevaid loodusvõrgustikke, sh sinivõrku.

Kõik võrgustikud peavad toimimise eeldusena olema sidusad ja terviklikud.

Alljärgnevalt on toodud loetelu peamistest tänavaruumis sisalduvatest võrgustikest ja nende koostisosadest.

Liiklusvõrgustikud

• Jalakäijate liikumisteede võrgustik – kõnniteede, pargiteede, kergliiklusteede ja ühiskasutuses tänavate igapäevaseks ohutuks ja mugavaks liikumiseks mõeldud tänavate võrgustik, samuti mugavad ja ohutud ülekäigurajad.
• Jalutusteede ja promenaadide võrgustik – jalutamiseks, tervise-liikumiseks, lapse- ja lapsevankriga jalutamiseks, koeraga jalutamiseks, kohtumiseks ja suhtlemiseks ning viibimiseks sobiv ja meeldiv tänavate jalakäijate ruumi võrgustik, samuti istumis- ja nõjatumiskohad.
• Jalgrattateede võrgustik – ohutut ja mugavat rattaga liiklemist võimaldavate tänavate võrgustik, sh eraldatud rattateede ja -radadega tänavad, rattatänavad ning ühiskasutuses lahendused, samuti ratta- ja tõuksiparklad.
• Ühistranspordivõrgustik – ühissõidukite (busside, trammide, trollide) graafiku järgset liikumist võimaldavate tänavate võrk, sh ühistranspordirajad, peatused, seisuplatsid, terminalid jms.
• Sõiduteede võrgustik – asulat läbivate või selle erinevaid osasid omavahel või ümbritsevaga siduvate autoliiklust teenindavate tänavate võrk, mis koosneb üldiselt ühendustänavatest ja jaotustänavatest. Sõiduteede hargnemist kodutänavate kaudu iga kodu ja sihtpunktini võib lugeda sõiduteede võrgustiku vajalikuks osaks, kui lähtuda mõttest et sõidukid on seal alati külalised. Sõiduteede võrgustiku eripära seisneb selles, et viimaste aastakümnete arendustes ja liikluskultuuris on seda nii jõuliselt ülerõhutatud, et see on asunud teisi võrgustikke kahjustama.

Rohe- ja sinivõrgustikud

• Looduslikud ja ökosüsteemide võrgustikud – avalikke ja eraomandis olevaid haljastusega alasid kinnistu piiride üleselt (ja ka füüsiliste tõkete üleselt) liitev võrgustik, mis tagab elurikkuse võrgustike toimimist, kuid ei pea võimaldama inimeste läbipääsu. Looduse rohevõrgustike osaks on ka ökoloogilised ühendused ja hüppelauad elupaikade vahel nagu rohesaared, katusehaljastus jms.
• Haljasvõrgustik – avalikult kasutatavatest parkidest, haljasaladest, puiesteedest, haljastatud promenaadidest, rannapromenaadidest jms koosnev võrgustik, mis võimaldab inimestel liikuda ja viibida haljastatud keskkonnas.
• Elurikkuse võrgustik – kindlat liiki loomade, lindude ja putukate liikumisteede, toitumisalade ja elupaikade sidusad struktuurid, kus maakasutus- ja ehitustingimustega ning hooldusrežiimiga tagatakse liikidele soodsad tingimused.
• Sinivõrgustik – looduslike ja tehislike veekogude ja – süsteemide võrgustik, mis seob tervikuks veekogud, ojad, kraavid, kanalid, vihmavee juhtimissüsteemid (sh vihmapeenrad ja märgalad).

Sotsiaalne ja kultuuriline võrgustik

• Sotsiaalse ruumi võrgustik – avalikke haljasalasid, puhkealasid, platse, väljakuid, jalakäijate tänavaid, kaubandustänavaid, turge, passaaže, mänguväljakuid ning teisi jalakäijate eelistusega tänavaid ning viibimist ja suhtlust toetavaid alasid ja asutusi hõlmav ja siduv avaliku ruumi võrgustik.
• Tänavatasandi äripindade võrgustik – tänavale avanevate, peamiselt esimese korruse teenindus ja äripindade ning seda toetava atraktiivse avaliku ruumi, ühistranspordipeatuste ja peatumiskohtade ja laadimiskohtade võrgustik.
• Avalike teenuste ja haridusasutuste võrgustik – avalike teenuseid sh haiglate, tervisekeskuste, koolide ja lasteaedade paiknemine ning nende ligipääsetavus, sh kooliteekonnad.

Tehniline infrastruktuur

• Sademevee lahenduste võrgustik – looduspõhiste sademevee lahenduste, sh immutamise, puhverdamise, kogumise ja kasutamise lahendused, mis on vajadusel ühendatud ja kombineeritud sademevee kanalisatsiooni- või kraavide võrgustikuga ning vajadusel puhastusseadmetega.
• Veetorustike ja kanalisatsioonivõrk – joogivee ja reovee torustikud ja magistraalid ning kaevud ja maakraanid, samuti tuletõrje veevarustussüsteem hüdrantide ja veevõtukohtadega, samuti avalikud joogiveekraanid, kastmissüsteemid, avalikud tualetid ja purskaevud.
• Elektrivõrk – maapealsed või maa-alused elektrikaablid, kõrge- ja madalpinge kaablid, alajaamad, elektrikilbid, samuti reklaamkandjate, bussipeatuste, rattaparklate ning autode- ja elektrirataste laadimisjaamade toide.
• Tänavavalgustuse võrk – valgustuspostide ja valgustite süsteem, hoonete fassaadide külge riputamis lahendused.Sidevõrgustik – telefoniliinid, internetikaablid, 5G tugijaamad, fooride juhtimissüsteemide kaablid jms.
• Kaugkütte- / jahutuse võrk – soojuse- ja jahutuse magistraalid ja torustikud.
• Gaasivõrk – gaasitorustikud elamute ja tööstuse tarbeks.