- Sõbraliku tänavaruumi hüved
- Jalakäijad, nende ruumikasutamise eripärad ja ruumivajadused
- Lapsesõbralik tänavaruum
- Peresõbralik tänavaruum
- Eakate sõbralik tänavaruum
- Nõrgema kasutaja sõbralik tänavaruum
- Koerasõbralik tänavaruum
- Kontori- ja kodukontori töötaja sõbralik tänavaruum
- Sõprust tugevdav tänavaruum
- Sõiduauto kui jalgsiliikuja sõbralik vahend
- Näiteid kasutajate tüüpilistest laiusmõõtudest
- Näited tänavaruumi kasutajatest
- Kohalik
- Töötaja
- Viibija
- Liikleja
Sõbraliku tänavaruumi hüved
Käesoleva osa eesmärk on, et giidi kasutaja mõistaks tänava kasutajate mitmekülgsust ja eri vajadusi eelkõige jalgsi liikuvatel tänavakasutajatel. Loetelu pole täielik, kuid aitab mõista kasutajate ringi keerukust.
Iga tänava projekteerimisel tuleks alustada kõigi olemasolevate ja potentsiaalsete kasutajate ning neile vajalike hüvede ja teenuste kaardistamisest. Samuti tuleks igat projekti, mis tellijale esitatakse, hinnata neist lähtuvalt.
Ühe tänavalõigu või ka selgelt ruumiliselt eristuva piirkonna piires tasub jääda homogeenseks ja kujunduse mõttes ettearvatavaks, see aitab kasutajatel tänava olemust ja toimimist paremini mõista. Erinevate tänavate puhul saab erinevaid hüvesid paigutada samasse ruumi, mis tähendab, et on vaja teha kompromisse ruumi mõõtmete, mugavuse ja teenuste arvu ning hüvede osas. Enam ei tohiks lähtuda mootorsõidukite liikumismugavuse eelistamisest, mis enamasti tuleb teiste tänavaruumi kasutuste ära jätmise hinnaga.
Jalakäijad, nende ruumikasutamise eripärad ja ruumivajadused
Lapsesõbralik tänavaruum
Lastel on piiratud kogemused tänaval toimuvaga hakkamasaamiseks, väiksem reaktsioonikiirus ja madalam võime teha kiiret otsustamist eeldavas olukorras õigeid otsuseid, seega aeglustatud liiklus vähendab õnnetuste riski.
- Iseseisvat liikumist soosiv tänavaruum, mängimine ei ole peidetud.
- Parim viis lapsi liikuma saada on mängulise liikumisega.
- Mängulisi kohtumisi saab igapäevastesse rännakutesse sisse ehitada sekkumiste kaudu.
Peresõbralik tänavaruum
Laste kasvatamiseks sobiva elukoha planeerimisel on eluruumiga sama võrd tähtis elukoha lähedase tänavaruumi kvaliteet.
- Keskmine noor ema viib oma lapse käruga sõitma 6 korda nädalas ning teeb alati vähemalt 3 km pikkuse ringi.
- Iga kümnes ema käib kord nädalas lapsekäruga koos ka tervisejooksu tegemas.
- Kõige popimad kohad kärutamiseks on pargid, teisel kohal on teekond poodidesse, kolmandal aga sõprade juurde.
Eakate sõbralik tänavaruum
Eakate jaoks on esmatähtis, et tänavaruumi kujundus võimaldaks turvalist ja mugavat liikumist aeglasema sammukiiruse ning kahanenud kuulmise ja nägemise juures.
- Kehaline aktiivsus ka vanemas eas aitab vaimse võimekuse languse vastu
- Liikumis-teenuse kättesaadavus, et oleks võimalik meeldivas keskkonnas / tervist kahjustamata jalutusring teha.
- Päevas on täiskasvanud inimesel vajalik teha vähemalt 6000 sammu. 6000 sammu = 4,5 km.
Nõrgema kasutaja sõbralik tänavaruum
Tänavad, mis on kavandatud kõige nõrgemate liiklejate järgi, on sageli rohelisemad, rahulikumad ja inimsõbralikumad. Sellised tänavad soodustavad sotsiaalset suhtlust, kogukonnatunnet ja aitavad kaasa rahvatervise parandamisele, mis kokkuvõttes omab positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju.
- Liikumispuudega kasutajad sõltuvad täielikult kõnniteede ja ülekäikude ligipääsetavusest, samuti piki- ja põikkalletest.
- Nägemispuudega kasutaja vajab visuaalse info asendamist taktiilse ja auditiivse tagasisidega.
- Kuulmispuudega kasutaja helitaju osaline või täielik puudumine tähendab erilist tundlikkust heli- ja müra suhtes ning vajab teabe edastamiseks visuaalseid ja vibratsioonipõhiseid lahendusi.
- Intellektipuudega kasutaja kognitiivne ligipääsetavus sõltub informatsiooni lihtsusest ja selgusest.
Koerasõbralik tänavaruum
Koerad on olulised ja kasulikud lemmikloomad, sest nad pakuvad inimestele seltsi, turvatunnet ja aitavad vähendada stressi ning üksildust. Eestis u 100 elaniku kohta 15 koera lemmikloomana, Euroopas ulatub see arv 25ni.
- Jalutada tuleb koerale meeldivas kohas. Paljud koerad ei saa hakkama rahvarohketes kohtades, näiteks kesklinna pargid või tänavad, mis on täis inimesi, autosid, busse ja muid liikuvaid ja suuri objekte ja tugevat müra.
- Koeraga tuleb jalutada vähemalt 1 tund iga päev / 5km.
Kontori- ja kodukontori töötaja sõbralik tänavaruum
Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et liigne istumine ja pikaajaline pausideta kontoritöö (sh kodukontoris) suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski. Keskkonnavahetus, näiteks lõunapausil õues viibimine, aitab kaasa loovusele, taastab keskendumisvõimet ning vähendab vaimset väsimust.
- Kontoritöötajatel on nõutud teha pause ja liikuda värskes õhus. Kohvipaus ja väike jalutuskäik annab energiat ja taastab oluliselt tähelepanu- ja töövõimet, värske õhk ja naturaalne valgus mõjuvad nt hästi ööunele.
- 8 h tööpäeva puhul on soovitatud füüsiliselt aktiivset liikumist vähemalt 1h (5km).
Sõprust tugevdav tänavaruum
Linnalise eluviisi kasvuga ja sotsiaalmeedia suureneva domineerimisega inimeste suhtluses on üksildusest kujunenud globaalne ja kasvav probleem. See on eriti teravaks probleemiks noorte (kuni 24 aastaste) ja eakate hulgas.
- 16% inimestel on 0 kuni 2 sõpra.
- Sotsiaalmeedias on keskmiselt 200 sõpra. Tänaval võid kohata lapsepõlvesõpra, kooli- või ülikoolikaaslast, endist töökaaslast, reisikaaslast, huviringi tuttavat, naabrit, sotsiaalmeedia sõpra jne.
- Istudes avalikus ruumis on suur tõenäosus kohata häid tuttavaid, kellega muidu kunagi ühendust ei võeta. Mida vanem on inimene, seda rohkem on potentsiaalselt kaugeid tuttavaid, kellega suhelda - lapsepõlvesõpru, kunagisi klassikaaslaseid, töökaaslaseid, naabreid jt.
Sõiduauto kui jalgsiliikuja sõbralik vahend
Paljud kõndimisvõimelised inimesed ei saa omal jalal (vanuse, vigastuse, haiguste jm tõttu) ajutiselt või alaliselt läbida pikemaid (sadu meetreid) vahemaid ega ka sõidukeid juhtida. Selles kontekstis on lisaks istumisvõimalusele ka sõiduautod ja taksoteenused jalgsiliikuva inimese oluliseks igapäevaelu vahendiks. Avalik sõidukite ligipääs ja peatumise võimalused peavad tänavaruumides seetõttu moodustama kõige lähedale ulatuva tiheda võrgustiku. Tõkkepuud, takistused ja autode keelamine lõhuks ka erivajadustega jalakäijate ruumi. Väärtuseks on sõiduautode madal kiirus ja mõnevõrra kohmakas liikumine, sest liiga kerge sõitmine tõstab kohe ka autode hulka, luues sellega ummistumisi, hakates nii sedasama väärtust ehk sõbraliku autokasutuse võimalust ja tänava muid hüvesid kahjustama.
Näiteid kasutajate tüüpilistest laiusmõõtudest
(NB! Liikumisruumi mõõdud on laiemad)
 |  |
|---|---|
Jalakäija | 0,6 m |
Tõuks | 0,6 m |
Lapsevanker | 0,65 m |
Wokratas | 0,7 m |
Neljarattaline elektrimopeed | 0,7 m |
Rattur | 0,75 m |
Kahekohaline lapsevanker | 0,85 m |
Kastiratas | 0,9 m |
Ratastool | 0,9 m |
Vihmavari | 1,1 m |
Kaheinimese vihmavari | 1,5 m |
Kaks inimest kõrvuti (sh vanem lapsega) | 1,5 m |
| Peegliteta | Peeglitega |
|---|---|---|
Sõiduauto | 1,8 m | 2,0 m |
Maastur | 2,0 m | 2,2 m |
Väikekaubik | 2,0 m | 2,4 m |
Tramm | 2,4 m | 2,7 m |
Liinibuss | 2,55 m | 2,95 m |
Kaubik | 2,55 m | 2,95 m |
Järelhaagisega kaubik | 3,0 m | 3,0 m |
Näited tänavaruumi kasutajatest
Kohalik
- Elanik
- Teenindaja
- Kaupleja
- Kohvikupidaja
- Töötaja
Töötaja
- Postiljon
- Kaubikujuht
- Teehooldaja
- Kuller
- Tuletõrje
- Ühistranspordijuht
- Jäätmekäitleja
- Sotsiaaltöötaja
Viibija
- Laps
- Sotsiaalne suhtleja
- Kohvikukülastaja
- Ühistransprodi ootaja
- Jalutaja ja kulgeja
- Parkija
- Peatuja
- Laadija
- Sündmusel osaleja
Liikleja
- Jalakäija, sh
- Koeraga
- Lapsevankriga
- Väikelapse/-lastega
- Eakas
- Liikumisraskusega
- Jooksja
- Ratastooliga liikuja
- Vaegnägija
- Tõuksija, rattur
- Mopeedijuht
- Ühissõiduki kasutaja
- Juht, sh
- Autojuht
- Kastirattur
- Kuller
- Tõuksija
- Rattur
- Mopeedijuht
- Reisija, sh
- Autos
- Taksos
- Ühissõidukis