Tänavaruumi giidi koostamise alguses mõeldi läbi tavapraktikas tihti teadvustamata, kuid alati olulised alused, millega pole põhjust vaielda. Neid postulaate on põhjust teadvustada üldise alusena iga tänava kavandamisel.
- Iga tänav on eriline.
- Tänav on teenuste kooslus.
- Tänav moodustab osa eri võrgustikest.
- Ruum oli olemas enne kavandamist ja see väärib väärtustamist.
- Loodav ruum peab olema vaistlikult tajutav ja eksimusi andestav.
Baasnäitajad
(Giidi osad kasutavad samaväärsena mõisteid Baastasemed ja Baasväärtused ehk normaalsused).
Baasnäitajad väljendavad tasakaalus tänavaruumi loomupäraseid alusväärtusi, mida saab arvude keeles edasi anda. Arvud pole selles kontekstis jäigad, vaid on abiks.
Baasnäitajad on tänavaruumile ja tänava projektile hinnangu andmise ning kavandamise aluseks olevad suunda andvad väärtused. Baasnäitajate suhtes tuleb iga tänava lahendust võrrelda, tänava osade suurendamise või vähendamise vajadust ning mõju hinnata. Iga tänava projektiga peaks püüdlema baasnäitajatele lähedase lahenduse suunas. Baasnäitajad on olemuselt universaalsed ning kehtivad kõigi tänavatele - nii olemasolevate muutmisele kui ka uutele tänavate projekteerimisel.
Baasnäitajatest erinevad lahendused on lubatud, kuid vajavad igakordset sisulist põhjendamist ja eraldi otsust. (Nt ühendustänavatel võib olla vahel vajalik anda liiklusele proportsionaalselt rohkem ruumi, lubada suuremat kiirust või laiemat sõidurada ning kodutänaval võib olla jällegi mõistlik kitsam sõiduruum kui 3m, kiirus väiksem kui 30 km/h või sõiduruum kitsam kui 1/3 tänava laiusest.)
Baasnäitaja 1: baaskiirus asulates on 30 km/h
30 km/h on sobiv kiirus suuremal osal (u 80%) kõigist tänavatest, milleks on kodutänavad. See sobib üleüldiseks piirkiiruseks kõigis asulates ning seda soovitab giid ka seadusega kehtestamiseks. Suuremad kiirused on asulates samuti vajalikud, eelkõige ühistranspordiks ja ka sõiduautoga mitme kilomeetri läbimiseks. Sellise tänava jaoks on oluline teadvustatud otsus ja keerulisem töö. Suuremat kiirust kui 30 km/h võimaldava tänava kavandamisel tuleb tõsisemalt töötada terviklahendusega, jalakäijaruumi loomulikkuse, ülekäiguradade tiheduse, liiklejate tähelepanu tagamise ja muuga, mis teeb tänavast tasakaalus ja hea avaliku ruumi ning ühise elukeskkonna.
Baaskiiruse 30 km/h põhjused:
- päästab elusid. Jalakäija ja rattur jääb üldjuhul ellu kokkupõrkel 30 km/h kiirusel liikuva sõidukiga, kuid 50 km/h kiirusel liikuva autoga kokkupõrkel on hukkumise tõenäosus sama suur kui ellujäämise tõenäosus.
- tagab ohutuma tänavaruumi. Madalamad sõidukiirused avardavad juhi vaatevälja, aitavad paremini märgata jalakäijaid, tänaval liikuvaid lapsi ja ristmikel sõitvaid jalgrattureid ning loovad rohkem võimalusi inimlike eksimuste heastamiseks — olgu eksijaks jalakäija, rattur või autojuht.
- vähendab liiklusmüra. Madalamal kiirusel on mootorimüra ja rehvimüra väiksemad. 20 km/h väiksem sõidukiirus vähendab sõitmisel tekkivat müra 2-3 db, mis on tuntav müra vähenemine. Iga 3 dB langus tähendab, et helienergia väheneb poole võrra. Seega, 2 dB vähendamine tähendab ligikaudu 37% vähenemist helienergias ja on kuuldavalt vaiksem. Madalam müra parandab elukvaliteeti, vähendab stressi ja unehäireid. Väiksem müratase muudab jala ja rattaga liikumise tänaval meeldivamaks ja atraktiivsemaks ning võimaldab tänavaruumis viibimist, kõnelemist ja suhtlust eeldavaid tegevusi.
- säästab ruumi. Kiirus on üks peamisi ruumiraiskavaid näitajaid, sest liikuva sõiduki ees kasvab ohtliku ruumi pindala rohkem kui võrdeliselt kiiruse kasvuga. Mida suurem on sõidukiirus, seda väiksem on juhi reageerimisaeg ja seda suurem jalakäija turvaline kaugus juhist ning sõidukite pikivahe. Ohutust tagava nähtavuskolmnurga kasv vähendaks kiirusega ühtlasi tänavaruumi mitmekesist kasutust.
- tagab sujuva liikluse ja võimaldab parima läbilaskvuse. Võimaldab juhtide suhtlust ja tähelepanu ristmikel ja reastumistel, luues liikluse loomulikuma toimivuse, vähendades ajakulu ootamisteks ja võimaldades sujuvat reageerimist.
- võimaldab liiklejate vaheliste silmsidemete loomist, erinevalt suurematest kiirustest. Selle kaudu tõuseb kogu ühiskonna sidusus, inimeste loomulik hoolivus teineteisest ning tänava kui ühise ruumi hea mõju.
Kiirus üle 30 km/h suurendab hüppeliselt jalakäija hukkumise tõenäosust.
Kiirus üle 30 km/h ei tõsta sõidukite läbilaskvust.
Kiirus üle 30 km/h ei ole ruumisäästlik (liikuva sõiduki ees on kasutu ruum sõltuvalt kiirusest).
Baasnäitaja 2: sõitmiseks mõeldud tänavaosa (sõidurajad) baasosakaal on 1/3
Kavandamise algfaasis on mõistlik eeldada tänava loomulikke proportsioone, kus üks äär (1/3), teine äär (1/3) ja liiklusvoog (1/3) saavad võrdse osa ruumist. Seejärel saab kõiki osi nihutada, ühendada, suurendada, vähendada ja muuta, kuid alati läbimõeldult, põhjendatult ja ruumilist tervikut silmas pidades.
Kõndimine, peatumine, viibimine, samuti looduse ja haljastuse ning inimesele vajaliku mööbli ja muude rajatiste ruum ei ühildu olemuselt liiklusvooga. Liiklusvoost mõlemale poole jääb hoonete ja ümbrusega seotud ruum, mis täidab tänava põhifunktsioone. Kui tänaval kujuneb pidev sõitmise liiklusvoog, siis see lõikab tänavaruumi pooleks. Üldjuhul on tänava mõlemad ääred olulised.
Sõiduradade 1/3 osakaalu sisse arvestatakse ainult mootorsõidukite liikumiseks mõeldud tänavaosa koos külgneva tugevdatud peenra ja rentsliribaga. Rattateed ja -rajad ning sõidutee ruumis parkimisribasid üldjuhul ei arvestata 1/3 ruumi sisse. Proportsiooni arvestatakse üldiselt tänavaruumi piiravate hoonest või piirdeaedade vahelisest ruumist, erandina võib arvestada juurde külgneva ja tänavaruumi avatud haljasala.
1/3 ruumiproportsiooni põhjused 1/3:
- tagab head ruumi proportsioonid. Kolmeks võrdseks osaks jaotumine loob eeldused tänavaruumi liigenduse headele proportsioonidele pidades silmas kõiki kasutajaid ja tänavaruumi hüvesid.
- tänavate algse kavandamisega heas kooskõlas. Läbi aegade on tänavaid kavandatud ligikaudu sellistes proportsioonides, kuid koos autostumisega on sõitmisele mõeldud tänavaosa suurenenud, äärmised vähenenud ning see on sageli kujunenud harjumuspäraseks.
- liiga kitsad tänava servad muudavad tänava eemaletõukavaks ja ebameeldivaks. Liiga laia sõiduruumiga tänav muutub läbiliikumise ruumiks (transpordikoridoriks) ja tõrjub välja teised tänava teenused (muudab tänava monofunktsionaalseks).
- Iga tänav on elukeskkond. Hoonetega seotud tänavaruumi osa liigne kitsus halvendab elukeskkonda, näiteks ei võimalda inimeste suhtlemist tänaval ega haljastust.
Illustreeriv skeem: tasakaalus tänavaruumis tundub 1/3 sõidutee proportsioon hea nii sõidukitele kui jalakäijatele, hea elukeskkonnana kui ka liikumisruumina.
Illustreeriv skeem: 1/3 sõiduruumi laius võib olla tegeliku kasutuse mõttes nähtamatult olemas, isegi kui seda ei toeta tänavadisain ega äärekivide asukoht. Ka 3m sõiduraja laius toimib tihti nähtamatult (üks kahesuunaline sõidurada + rahulik jalgratta möödumisruum).
Baasnäitaja 3: sõiduraja baaslaius on 3 meetrit
3 meetrit sõiduraja laius on üldjuhul sobiv laius kõigile tänava kasutajatele kiirusel 30 km/h. Väiksematel kiirustel ja ainult või peamiselt sõiduautodele mõeldud sõiduruum võib olla ka kitsam, bussid ja suured masinad võivad vajada väikest lisaruumi.
3-meetrise sõiduraja põhjused:
- Ruum on väärtuslik piiratud ressurss. Eesti asulate tänavad on üldiselt kitsad ja ka uued tänavad on mõistlik projekteerida sarnaselt olemasolevatele kitsad, nii et mootorsõidukite liikumismugavus ei tuleks teiste tänava funktsioonide ärajätmise hinnaga ja tänavaruumid püsiksid jalakäija mõõdus.
- Sõiduraja liigse laiuse vältimine aitab tagada oodatud kiirusest kinni pidamise. 3 meetri laiune sõiduruum millele ei lisandu rentsliriba ega teepeenart toimib üldjuhul hea liikluse rahustamise lahendusena.
- Tänaval on ruumist enamasti alati puudus. Ruumipuudus tekitab konkurentsi eri huvide vahel, sundides leidma ruumisäästlikke kompromisse. Kuigi põhimõtteid on lihtne ükshaaval kokku leppida, on neid kõiki kitsastes oludes keeruline tagada. Projekteerimisel tuleb teha kaalutletud valikuid, iga sentimeeter on hinnaline. Lahendused peavad olema kompaktsed ja kompleksed, säilitades ülelinnaliste funktsioonide toimimise ning võrgustike jaotuse, haakuvuse ja kooskõla. Suurte voogude ruumisäästlikuks teenindamiseks on parimad lahendused rööbastransport ja rattateed.
- On loomulikus kooskõlas sõidukite mõõtudega. Suurematel tänavatel on see mõõt seotud ühissõidukite mõõtudega ja kodutänavatel on seotud ühiskasutuses ruumi omadustega.
Illustreeriv skeem: 30 km/h kiirusele vastav nähtavuskolmnurk (visuaalsete takistustevaba ala) võimaldab tänavaruumi tunduvalt mitmekesisemat kasutust (sh haljastuse, tänavamööbli ja peatumiskohtade kavandamist). 1/3 proportsioon sõitmisele ja 3-meetri laiune sõiduruum aitab hoida sõidukiiruse väiksemana ning tänavaruum on tervikuna paremas tasakaalus.j