Tänavaruum on meie ühine ruum, see on aegade algusest linnades olnud põhiline ruum, mis on üldjuhul ka kõigi oma ehk avalik asi, mida ei müüda ega osteta. See tähendab, et tänavate kavandamisel tuleb mõelda kõigile, tänavavõrgustik seob kõiki hooneid ja muid ruume ning sedakaudu ka inimesi. Hea tänavaruum toetab nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, soosib ühistegevusi, teineteisemõistmist ja suhtlemist ning on aluseks kogu ühiskonna sidususele ja demokraatiale. Tänavaruumi kvaliteet puudutab kõiki Eesti elanikke, kuid asulate tänavaruum on vahetuks elukeskkonnaks tervelt 70% elanikkonnale, kes Statistikaameti andmetel elab linnades ja linnalistes asulatest.
Tänavaruumi giid on tänavate kavandamise juhendmaterjal, mis abistab eksperte, otsustajaid ja kodanikke tänavate targemaks tellimiseks, prioriteetide seadmisel ja valikute tegemisel. Tänaste tellijate, projekteerijate ja ehitajate teadmised või hoiakud ei ole loonud ühist platvormi, mis võimaldaks reeglipäraselt luua heaolu toetavat tänavaruumi, sellisel määral, mis kaasaegses linnas vajalik ja võimalik on ning ühiskond tänapäevase elukvaliteedi tagamiseks vajab. Giidi koostamise peamiseks eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus inimkeskne tänavaruum oleks ühiskonnas laiapindselt teadvustatud ja nõutud ning kõigis Eesti asulates sõltumata suurusest oleks kõik uued ja ümberehitatud tänavad ehitatud kvaliteetse linnaruumina. Eelnevast tulenevalt ei keskendu giid vaid suuri investeeringuid nõudvate esinduslike lahenduste projekteerimisele vaid käsitleb ka kättesaadavaid ja väikese eelarvega vajalike muudatuste loomise võimalusi nt kodutänavatel.
Kohalikele omavalitsustele ja otsustajatele pakub giid lisaks konkreetsetele kavandamise juhistele ka nõuandeid kogukonna teadlikkuse ja nõudluse arendamiseks, kvaliteetse kaasamise ja debati loomiseks, konkreetse tänavalõigu võimaluste eesmärgistamiseks suuremas elukeskkonna pildis.
Giid koondab Eesti oludele ja vajadustele vastavad kaasaegsed põhimõtted ja juhtnöörid tänavaruumi kujundamiseks. Tänavaruumi giid annab eelkõige uued alused ja juhised tänavaruumi kavandamise lähteülesande ja eskiislahenduse koostamiseks. Baasnäitajad, terminid, juhised ja tänavatüüpide eristus aitavad tänavaruumi paremini mõista. Giidi jaotab tänavad 9 erinevaks tüübiks ning pakub igale tänavatüübile vastavaid kavandamise juhiseid.
Tänavaruumi giid ja siin toodud juhised on koostatud veendumuses, et tänavad peavad olema turvalised kõigile ning mitte ükski liiklussurm ei ole õigustatav ja teadmisest, et elude säästmine tänava kõigi kasutajatega arvestades ning sõidukite kiiruseid piirates on targal kavandamisel võimalik.
Giid käsitleb olemasolevat keskkonda, tavasid ja materjale kui potentsiaalselt väärtuslikku ressurssi, vältides mitte vajalike muudatuste tegemist, ruumi raiskamist, liigset katendamist ja toetades materjalide taaskasutust, mulla ja vee ringkasutust ning muid looduspõhiseid lahendusi.
Tänavaruumi giid koosneb kolmest suurest peatükist - GIIDI ÜLDINE SISU, mis avab tänavaruumi giidi mitmekülgset sisu, üldiseid aluseid ja selgitab lahti giidi kasutamiseks olulisemaid teemasid; TÄNAVARUUMI JUHISED, kust leiab 15 tänavaruumi kavandamise üldist juhist koos teaduslike ja argumenteeritud põhjendustega; TÄNAVA KAVANDAMINE, mis annab konkreetsele tänavatüübile vastavad juhised tänava projekteerimiseks ja lähteülesande koostamiseks. Lisaks on eraldi osana toodud välja “kiirete võitude” ehk taktikaliste lahenduste võimalused.
Tänavaruumi giid on illustreeritud graafiliste selgitavate skeemidega ja inspireerivate fotodega Eesti erinevates linnades asuvatest tänavatest, mida soovime esile tuua kui edulugusid.
Giidist lähtumine tänavate projekteerimisel aitab parandada Eesti elanike elukvaliteeti tänu inimsõbralikuma, ohutuma ning tervist toetava keskkonna loomisele. Kuigi linnakeskkonda negatiivselt mõjutavad autostumine, müra, õhusaaste, kõvakattega ala suurenemine jms tulenevad laiematest liikuvuse ja linnaehituse probleemidest on tänavaruumi kavandamisel võimalik nende mõju oluliselt vähendada, soovimatuid trende tagasi hoida ning tänavaruumi vaesustumist vältida. Tänavaruumi terviklik ruumiline kavandamine võimaldab kujundada nii vaimset kui füüsilist tervist toetavat elukeskkonda, tõsta asulate kliimakindlust, toetada elurikkuse taastumist, inimeste sotsiaalset hakkama saamist, kogukonna tunnet ja majanduslikku aktiivsust ning luua paremaid võimalusi jalutamiseks ja säästlike liikumisviiside eelistamiseks, tegemata kompromisse liiklusohutusega. Tänavaruumi ümbermõtestamisel on suur potentsiaal – see on üks väheseid valdkondi, kus ruumilised, sotsiaalsed ja keskkondlikud eesmärgid kohtuvad.
Tänavaruumi giid on sisendiks ja toeks eeldatavalt järgnevate tänavaruumi suunavate standardite, juhendite ja muude aluste koostamisele. Giidi valmimise käigus kujunenud üks järeldustest seisneb aga selles, et linnatänav või tänavaruum kokku on sedavõrd mitmetahuline teema, et tervikuna standardiseerimine või ülereguleerimine on ruumi kvaliteedile pigem ohtlik ja kahjulik. Tänav on võrreldav mõistetega hoone, maastik, linn jms.
Tänavalahendused vajavad katsetamist, erilahendusi, loomingut, üldiste juhiste loovat seostamist ning seeläbi kogu elukeskkonna mitmekesistamise soosimist. Käesolev giid ega ka muu lähtealus tänavate muutmiseks ei saa olla kõikehõlmav.