Olulised mõisted v1

Ühiskasutuses ruum on tänavaruum või selle osa, kus erinevad liiklejad liiguvad üheskoos jagades liikumisruumi. Ühiskasutuses ruumid võivad olla kas kõigi liiklejate ühises kasutuses või valitud kasutajate ühiskasutuses nt. autod, ratturid ja jalakäijad või ratturid ja jalakäijad või ratturid ja autod.

Tänava teenused ja hüved on kõik funktsioonid ja väärtused, mida tänav pakub kasutajatele ja kogukonnale, sh majanduslikud ja sotsiaalsed teenused, ligipääsetavus, avaliku ruumi võimalused, samuti keskkonna- ja ökoloogilised hüved, nagu õhu- ja mürasaaste vähendamine, elurikkuse säilitamine ja rohealade loomine.

Viibija on tänavaruumis olev inimene, kes ei liigu kindlasse sihtkohta. Viibija on nt mängiv laps, tänaval töötaja, istuja, seisja ja ootaja, jalutaja jt.

Tänavaplaani all mõeldakse eelkõige pikaajalist põhimõttelist kokkulepet linnaruumi- ja liikluslahenduse osas.

Tänavatüübid on tänavate liigitus kohaväärtuse ja liiklusväärtuse alusel, nende kolmeastmelisel skaala kombinatsioonidena üheksaks tüübiks.

Vihmapeenar on spetsiaalselt kujundatud taimede ja muldkehaga ala, mis kogub ja puhverdab sademevett, vähendades üleujutuste riski ja optimeerides äravoolu taristu ehituse kulusid.

Tänava kasutajad on kõik inimesed (sealhulgas sõidukite juhid ja kaassõitjad), kes kasutavad tänavat liikumiseks, viibimiseks või tegevusteks, sh jalakäijad, jalgratturid, ühistranspordi, mootorsõiduki, mikroliikuriga liikujad, elanikud ja tänaval töötavad inimesed. Tänava kasutajaks on ka elusloodus.

Tänava baasväärtused on giidi defineeritud tänavate kavandamise aluspõhimõtted, mille suhtes tuleb igat tänavat ja projekti võrrelda. Giidi poolt antavad baasväärtused on - 1/3 tänavaruumist on mootorsõidukite sõitmiseks; 30 km/h on tänavatele sobiv kiirus; 3m on sõiduraja või -tee sobiv laius. Baastasemed väljendavad tasakaalus tänavaruumi loomupäraseid alusväärtusi, mida saab arvude keeles edasi anda. Arvud pole selles kontekstis jäigad, vaid on abiks.

Tavaliikluseks (kui sellist mõistet üldse kasutada) tuleks pidada jala käimist, sest praktiliselt kõik inimesed (ka teisi liikumisviise ajutiselt kasutavad liiklejad) liiguvad jala, see on inimese loomupärane liikumisviis ning peamine ja traditsiooniline liikumisviis. Vahel on tavaliikluse mõiste all peetud silmas autoliiklust, mis ei ole õige, sest autokasutajad moodustavad kõigist tänavaruumi kasutajatest vaid ühe osa ning liikumisviisi järgi vaid u ⅓. Ka sõidukite liiklusest olulise osa moodustab inimese väljumine ja sisenemine.

Läbiliiklus (transiit) on inimeste (nii sõidukiga kui jalakäijana) liikumine läbi ala või tänava ilma peatumata ja vajaduseta piirkonda külastada.

Tänav on avalik ruum, mis ühendab erinevaid kohti ja võimaldab inimestel, (sh sõidukite kasutajatel), liikuda, kohtuda ja ühises ruumis viibida. Tänav võimaldab ka teenindust ja kaupade transporti. Tänavaruum on ühelt või mõlemalt poolt hoonestusega, samuti piiretega, haljastusega või muuga, üldjuhul piiritletud tee asulas. Tänavad moodustavad tänavavõrgustiku, mis on kogu asula toimimise alus. NB! Määratlus täiendab ehitusseadustikus toodud definitsiooni ning erineb sellest sidudes tänava mõiste ruumilise keskkonnaga, mitte asustusüksuse piiriga.

tipptunni liiklussagedus on tunni liiklussagedus, mis leitakse enam koormatud 15-minutilise perioodi alusel. Üldjuhul loendatakse inimesi sõltumata liikumisviisist, kuid võib loendada ka eraldi liiklejate gruppe. NB! Sageli samastatakse ekslikult tipptunni liiklussagedus mootorsõidukite liiklussagedusega ja loendatakse ainult sõidukeid.

Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.

Kohalikud ehk põlised liigid, mis on saanud sellele elupaigale ilma inimese abita. Eestis on ligikaudu 1400 pärismaist taimeliiki, näiteks on meil 51 omamaist puuliiki. nendeks loetakse liike, kes on jõudnud Eesti aladele alates viimase jääaja lõpust (11-13 000 aastat tagasi) ja enne 18. sajandit.

Ratas on üldnimetus, mis hõlmab jalgratast ja mikroliikurit, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul või elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti ja mille kiirusepiirang on 25 km/h. NB! Giid loeb rattaks lisaks kaherattalisele jalgrattale ka kõiki muid mikroliikureid, mis vastavad võimsus- ja kiiruspiirangu tingimustele - elektrijalgratast, kastiratast, wokiratast, elektri tõuksi, monoratast, eakate neljarattalist tõuksi jt.

Rattatänav on ühiskasutuses olev tänav, kus liikluskorraldus ja disain on kohandatud ratturite ohutuse ja mugavuse tagamiseks ning sõidukite liikumiskiirus on piiratud ratturite kiirusega.

Sini-rohe taristu on linnaplaneerimise ja maastikukujunduse lähenemisviis, mis ühendab omavahel veega seotud (nt jõed, tiigid, sademeveesüsteemid) ja rohelised (nt pargid, haljasalad, rohevööndid) elemendid, et toetada elurikkust, parandada linnakeskkonda ja inimeste heaolu ning leevendada kliimamuutuse mõjusid.

Rattarada on ratastele mõeldud teeosa, mis on tähistatud või märgistatud, kuid ei ole (ehituslikult) eraldatud sõiduteest või kõnniteest.

Sõidutee on sõidukite ja teiste liiklejate liiklust ja liikumist ettenähtud teeosa. Sõidutee ei võrdu autoteega, st üldiselt on sõidutee kõikidele liiklejatele liikumiseks mõeldud tee kui ei ole reguleeritud teisiti. NB! Liiklusseaduses on määratletud ekslikult sõidutee ainult sõidukite liikluseks ettenähtud tee osana. Giid soovitab seaduse sõnakasutust muuta laiendades sõidutee kasutajate ringi ning soovitab rõhutada sõidukijuhtide vastutust, hoolivust ja tähelepanu teiste liiklejate suhtes.

Rattatee on ratastele mõeldud tee või teeosa, mis on (ehituslikult) eraldatud sõiduteest või kõnniteest ning tagab turvalise liikumisvõimaluse.

Taktikalised lahendused on väikese eelarvega, sageli ajutised ja läbimõeldud ehituslikud või mitte-ehituslikud sekkumised tänavaruumi disaini, liiklusohutuse või strateegiliste eesmärkide toetamiseks, võimaldades kiiresti ja tõhusalt eesmärke saavutada.

Looduspõhised sademevee lahendused on meetodid ja struktuurid, mis kasutavad looduslikke protsesse (nt pinnase infiltratsioon, aurumine, taimestiku roll) sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja aeglustamiseks. Need aitavad kaasa ökosüsteemiteenuste säilitamisele ja pakuvad ka esteetilist ning rekreatiivset väärtust linnaruumi.

Maahõivehierarhia on planeerimise põhimõte, mille abil järjestatakse liikumisviisid ja funktsioonid nende ruumivajaduse ja tõhususe järgi, andes prioriteedi ruumisäästlikele liikumisviisidele (jalakäijad, jalgratturid, ühistransport) ning vähendades ruuminõudlike liikumisviiside (erakasutuses olevad autod) osakaalu.

Projekteerimistingimused on asjakohane vabavormiline projekteerimise lähteülesande dokument, millele annab sisu ja struktuuri tegelik eesmärk ja kontekst. Neid on asjakohane käsitleda omavalitsuse õigusena anda ehitise projekteerimiseks lähtealused, mille põhjal kaalutleda ehitusloa väljastamist. NB! Projekteerimistingimuste sisu ei ole õigusaktides piiritletud. Senises praktikas on projekteerimistingimuste mõistet käsitletud tihti liiga kitsalt, piirdudes üksnes tehniliste või menetluslike külgede käsitlemisega.

Läbilaskvus on tänava (tee) või selle osa (nt kõnnitee, rattatee, ühistranspordirada, sõidurada) või elemendi (nt ristmik, ülekäigurada, peatus) maksimaalne liiklusvoog – sõidukite, reisijate või jalakäijate arv ajaühikus –, mida see suudab turvaliselt ja efektiivselt teenindada. Tänava ja tee kogu läbilaskvust tuleks arvestada ja hinnata inimeste arvu alusel. NB! Mõistet on täpsustatud rõhutades, et üldjuhul tuleb läbilaskvuse puhul käsitleda inimeste arvu.

Liikuvusteenused on teenused, mis pakuvad inimestele või kaupadele liikumis- ja logistikalahendusi, hõlmates nii ühistransporti, takso- ja sõidujagamisteenuseid kui ka erinevaid rendi- ja jagamisplatvorme (nt rattad, kergliikurid, autod) ning kullerteenuseid.

Mopeed on mootoriga kerge sõiduk, mis on võimsam kui 0,25 kilovatti ja/või kiirem kui 25 km/h.

Mikroliikurid on väikesed personaalsed või autonoomsed liikumisvahendid, mis võivad olla mõeldud inimeste liikumiseks (nt jalgrattad, abimootoriga jalgrattad, elektrilised tõukerattad ja sarnased väikesed elektrilised liikurid) või kauba ja teenuste transportimiseks (nt autonoomsed pakirobotid ja väikese suurusega isejuhtivad sõidukid). Siia alla ei kuulu jalakäija. Mikroliikurid saab vajadusel omakorda jaotada nii kiirusest kui massist lähtuvalt.

Lähteülesanne on vabavormiline projekti eesmärke, ulatust ja nõudeid kirjeldav dokument projekteerimise aluseks, mis annab ruumilahenduse koostamise kontseptuaalse ja sisulise lähtekoha. Lähteülesandes võivad ootused olla kohati vastuolulised või variantsed, võimalikud lahendused selgitatakse välja eskiis koostamisel, vajadusel võrdlevate lahendustena. Lähteülesanne ei sisalda üldiselt tehnilisi nõudeid.

Liikuvus on inimese või kauba võime muuta asukohta eesmärgipäraselt ja vajaduspõhiselt (inimese baasvajadused) kasutades erinevaid liikumisviise ja liikuvusteenuseid (ühistransport, renditeenused, kullerteenused, jne). Liikuvus käsitleb liikumise vajadust, sihtkohtade paikenemist ja sinna jõudmise võimalust (ligipääsu) tervikvaates.

Liiklusväärtus väljendab tänava olulisust asula tänavavõrgu osana mootorsõidukite liikluse tagamisel ning suurem liiklusväärtus väljendub ühistranspordiliinide ja transiitliikluse olemasolus ning mootorsõidukite arvukuses.

Kergliiklustee on jalakäijate, rataste, mikroliikurite, pisimopeedide ja ratsutajate (üldistatult kergliiklejate) ühiskasutuses liikumisruum. Suurema koormusega tänava kavandamisel on enamasti mõistlik eristada jalakäijate ja teiste kergliiklejate tänavaosi.

Liiklemine on osalemine liikluses.

Liikumine käsitleb igasugust liikumist, sh vajaduspõhist pendeldamist kui ka rekreatiivset.

Liiklus on inimeste ja sõidukite liikumine teedel ja tänavatel jalakäija või juhina. Liikluses kehtivad liikluseeskirjad. NB! Liiklus ja liikuvus ei ole sünonüümid.

Kohaväärtus väljendab tänavaruumi olulisust avaliku ruumi osana ning suurem kohaväärtus väljendub suuremas jalakäijasõbralikkuses, erinevate teenuste ja hüvede olemasolus ja arhitektuurselt atraktiivses linnaruumis.

Liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina.

Kõnnirada on kõnniteest kitsam jalakäijate lisaliikumisruum, mis ei ole tänava peamine jalakäijate liikumisruum, mis ei pea tagama mugavat liikumist ning mille kasutamine on vabatahtlik.

Kõnnitee on eelkõige jalakäija liiklemiseks ettenähtud ja äärekivi, kattega või muul viisil sõidu- või jalgrattateest eraldatud teeosa. Kõnniteel võib lubada liiklema ka rattad ja mikroliikurid sh kui puudub rattatee. NB! definitsioon erineb Liiklusseaduses toodust.

Kergliiklus on jalgsi, rattal, mikroliikuril, pisimopeedil ja ratsa liiklemise üldnimetus.

Jätkusuutlikud linna-kuivendussüsteemid on tehnilised ja looduspõhised lahendused, mille eesmärk on hallata sademevett nii, et see vähendaks üleujutusi, parandaks vee kvaliteeti ja suurendaks looduslike protsesside osakaalu linnakeskkonnas. Need süsteemid jäljendavad looduslikku veeringlust.

Jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja ja ka tänavaruumis viibija. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske, suuski, kelku, tõukeratast või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutavat liiklejat. Jalakäijaga sarnasel kiirusel liikuvat ratturit, kes käitub hoolivalt kõigi teiste jalakäijate suhtes, on asjakohane tinglikult käsitleda samuti jalakäijana. NB! Jalakäija mõistet oleme laiendanud lisades tänaval viibija.

Kasutatakse sageli ingliskeelse mõiste shared space eestikeelse vastena. Jagatud ruum on kahetähenduslik mõiste, mis võib tähendada nii erinevateks liikumisruumideks jaotatud tänavat kui ka tänavat, kus inimesed jagavad ühist liikumisruumi. Giid kasutab jagatud ruumi mõiste asemel ühiskasutuses ruumi mõistet, mis on selgem.

Giid käsitleb asulat kui linnade, alevite, alevike ja külade kompaktselt hoonestatud osa ning muud piiritletud maa-ala, mis on ette nähtud või kavandatud kompaktseks elu- ja töökeskkonnaks. Asula ei ole giidi mõistes haldusüksus ega asustusüksus. Asula mõiste alt jäävad tavaliselt välja asula haldusüksuse territooriumil asuvad, kuid olemasolevast ja kavandatavast kompaktselt hoonestatud piirkonnast väljaspool asuvad (enamasti piiri ääres asuvad) maanteed. NB! Definitsioon erineb Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (Giid soovitab mittevajalikust mõistest “asula”  selles seaduses üldse loobuda)  ja Liiklusseaduse (vajab muutmist ja ühtlustamist) definitsioonidest.

Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus (eestikeelse ilusa sõna autor on Mikk Sarv) on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa liigiline mitmekesisus, bakteritest ja seentest imetajateni. Elurikkusega on linnades tegelema hakatud hiljuti, sest varem ei peetud seda oluliseks, linnad ei olnud veel nii suureks paisunud ning ei nähtud vajadust linnalooduse säilitamise ja kasvatamise järele.

Jalg- ja rattatee on jalakäijatele, ratturitele ja mikroliikuritele, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti ja mille kiirusepiirang on 25 km/h, ettenähtud ühiskasutusega tee.

Aktiivliiklus on omal jõul liikumine (jalgrattad ja jalakäijad).