Kavandamise protsess

Tänava projekteerimise õnnestumise eelduseks on tellija poolne asjatundlikkus, läbimõeldud ja targalt koostatud, andmetele ja uuringutele tuginev lähteülesanne, kiirustamist vältiv ajakava, tänavatüübile ja lähteülesandele (kontseptsioonile) vastav eelarve, läbimõeldud projekteerimise ala piiritlemine, õigesti komplekteeritud ja hangitud pädev projekteerimismeeskond ja projektijuhtimine ning avalikkuse kaasamine ja koostöö tänava kasutajatega.

Tänava projekteerimine on ruumi küsimus. Projekteerimistingimuste ja projekti koostamisel on mõistlik ja enamasti vajalik erinevate valdkonna ekspertide sisend ja koostöö, sh arhitekti, maastikuarhitekti ja inseneri koostöö. Protsessi efektiivsuse ja linnaruumi kvaliteedi huvides on äärmiselt oluline, et vastuoluliste, kuid võrdväärsete seisukohtade korral tuleb valik langetada terviklikust ruumilahenduse eesmärgist lähtuvalt, enamasti terviklahenduse eest vastutava arhitekti või maastikuarhitekti poolt (sarnaselt hoonete projekteerimisega, kus samuti osaleb suur hulk erinevate valdkondade eksperte ning kaalul on samuti ruumi kvaliteedid, ohutus, kestvus, teostatavus ja eelarves püsimine).

Tänavaruumi giidi juhised ja baasväärtused peaksid olema iga tänava projekteerimise lähtekohaks. Tänava kavandamine, sh liikluskorralduse nõuete sisustamine, peab lähtuma tänavatüübist. Ruumiosade lahendused projekteeritakse lähtuvalt tänava kohaväärtuse ja liiklusväärtuse eesmärgist. Mõistagi on iga tänav erinev ja igal konkreetsel juhul on omad võimalused, mistõttu on ka loomulik, et võib olla vajalik tänavaruumi giidi suunistest kõrvale kalduda, kuid need peavad olema kaalutud, põhjendatud ja fikseeritud otsusega.

Suuremate ümberehituste ja uute tänavate projekteerimisel tuleks nõuda projekteerijatelt eskiisprojekti esitamisel lahenduse vastavuse hinnangut giidi kolmele baasväärtusele.

Projekteerimine peab lähtuma strateegilistest eesmärkidest, sh globaalsetest ja kohalikest arengudokumentidest. Ruumilahendus tuleb projekteerida ning kavandamisel tuleb hinnata tänava potentsiaali ja arvestada linnaehituslike muutustega. Sealjuures on oluline suuremate eesmärkide suunas liikudes arvestada kogukonna vajaduste ja soovidega. Iga lähteülesande ja projekteerimistingimuste puhul on vajalik seada prioriteetsed eesmärgid, mille arvelt kompromisse võimalusel ei tehta. Alused selleks võiks anda tänavatüüpide jaotus ja strateegilised arengudokumendid. Kokku leppida tuleb vastuoluliste soovide osas, sest tänavaruumis on erinevate huvide ja ruumielementide vaheline konkurents ja konfliktid iseloomulikud.

Projekteerimistingimuste sisu ei ole õigusaktides piiritletud. Neid on asjakohane käsitleda omavalitsuse õigusena anda ehitise projekteerimiseks lähtealused, mille põhjal kaalutleda ehitusloa väljastamist. Projekteerimistingimused on asjakohane mõtestada vabavormilise dokumendina, millele annab sisu ja struktuuri tegelik eesmärk ja kontekst. Projekteerimistingimuste üldisem eesmärk on leida alus, mis annaks avalikes huvides ja kasutajate huve arvestava visiooni tänavaruumi tulevikule. Senises praktikas on paraku projekteerimistingimusi käsitletud tihti liiga kitsalt, sageli ilma selge ja kokkulepitud ruumilise kontseptsioonita, nendes on puudunud linnaruumi mõistmise ja loomise ning eri kasutajate arvestamise osa, projekteerimistingimused on piirdunud peamiselt tehniliste või menetluslike külgede käsitlemisega. Bürokraatiat ei peaks juurde tekitama, vaid senine tuleb muuta sisukamaks.

Tänavaruumi giid peab vajalikuks projekteerimistingimuste (ja projekti) koostamist kahe osana / etapina - 1) vabavormiline lähteülesanne, mis püstitab eesmärgi ja mille alusel koostatakse eskiislahendus(ed) ning 2) projekteerimistingimused, mis annavad võimalikult konkreetse aluse ehitusprojekti koostamiseks. Kaheetapiline lähenemine võimaldab ruumilisi ja sisulisi valikuid teha kiiremini ja läbimõeldult vältides ehitusprojekti koostamise etapis vastuolusid ja vähendada projekteerimise protsessi ettemääramatust. Väiksemate või lihtsamate tööde puhul saab need etapid omavahel kokku sulandada.

Eskiiside ja lahendusskeemide koostamine, sh arhitektuurivõistluse läbiviimine, arutelude ja töötubade korraldamine aitavad ette valmistada ja sisustada tänavate projekteerimist. Arhitektuurivõistlust tuleks eskiisi koostamise meetodina kaaluda kindlasti esindusliku kohaväärtusega tänavalõikude projekteerimisel.

Lähteülesanne on eskiislahendus(t)e koostamise kontseptuaalne ja sisuline lähtekoht, mis sõnastab tänavaruumi kontseptsiooni ja peamised eesmärgid, mitte ei ole bürokraatlik ja punktuaalselt siduv dokument. Lähteülesandes on asjakohane skemaatiliselt või tunnetuslikult veenduda, et vajalikud maapealsed ja maa-alused osad on võimalik mõistlikult lahendada ja mahutada, veendudes et kavandatav programm pole liiga suur. Lähteülesande staadiumis võivad ootused olla kohati vastuolulised. Võimalikud lahendused selgitatakse välja eskiis koostamisel, vajadusel võrdlevate lahendustena. Lähteülesanne ei sisalda tehnilisi nõudeid.

Eskiisi pakub välja ruumilise terviklahenduse, on põhimõtteline kokkulepe ruumi osas, mis määrab loodava ruumilahenduse hüved ja teenused, seab prioriteedid ja näitab kätte kompromissi tegemise kohad. Eskiisi / tänavaplaani täpsus ei ole kuigi suur, lahendus on põhimõtteline (mitte cm täpsusega) ning see annab edasisele projekteerimisele vajaliku vabaduse lahendust muuta. Eskiisi võib ellu viia ka etapiliselt või osadena. Suurematel tänavatel võib olla vajalik peale esialgse ruumilahenduse koostamist, analüüsida tänava (inimeste) läbilaskvust liikuvuse korraldamiseks ja ruumilahenduse valideerimiseks, samuti teatud kaalutluste tegemisel, eelkõige prioriteetide või nt ühistranspordi teenindustasemete ja sealt tulenevate ruumilahenduste kokku leppimisel (ühistranspordi rada).

Eskiisi põhjal toimub avalikustamine ja kaasamine ning lahenduses kokku leppimine. Avalik ruum on avalik asi, ehk ruumilahenduse kokkulepe peab olema avalikkusega arutatud. Kokkulepitud eskiislahendus e tänavaplaan on sobiv kinnitada KOV volikogu tasandil.

Projekteerimistingimused annavad kokku lepitud ruumilahenduse projekteerimiseks täpsemad tingimused. Keerukama ja eri lõike, ristmikke/risteid või rajatisi sisaldava tänavaruumi projekteerimistingimused võivad lõiguti olla väga erineva ülesehitusega. Projekteerimistingimuste osaks peaks olema kokku lepitud eskiislahendus. On õigusakt, mis on projekteerimise hankedokumentide koostamise aluseks ning annab õigusliku aluse maa võõrandamiseks jms. Ehitusseadustikust tulenevalt on menetlusaeg 30 päeva ning otsus on vaidlustatav kohtus.

Taktikalised lahendused,

remondid ja ülekatted, liikluskorralduse muudatused, liikluse rahustamise meetmed, joonimine jms ei vaja projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Selliste kiirete, ajutiste ja taktikaliste lahenduste puhul ongi oluline võimaldada lihtsamat ja bürokraatia vabamat elluviimist. Teisalt, kui on tegemist olulise liikluskorralduse või tänavaruumi muudatusega (nt mis mõjutab inimeste harjumuspärast liiklemist), on muudatuste läbipaistev elluviimine ja eskiisi / tänavaplaani koostamine ja avalikustamine vajalik.

Lähteülesande ja eskiisi etapp

1. Eskiislahenduse koostamise aluseks on KOV (või tellija) LÄHTEÜLESANNE. Lähteülesanne on ruumilahenduse koostamise kontseptuaalne ja sisuline lähtekoht. Lähteülesande staadiumis võivad ootused olla kohati vastuolulised. Võimalikud lahendused selgitatakse välja eskiis koostamisel, vajadusel võrdlevate lahendustena. Lähteülesanne ei sisalda tehnilisi nõudeid. Eskiisi pakub välja ruumilise terviklahenduse ning seda võib ellu viia ka etapiliselt või osadena.

2. Küsitakse sisendit trassivaldajatelt, maaomanikelt, naabritelt, ametitelt ja vajadusel ekspertidelt (ei pea arvestama aga peab teadma, seisukoht).
3. Koostatakse alused ja uuringud olemasoleva olukorra kaardistamiseks (dendroloogia, geodeetiline alus, geoloogia, liiklus- ja liikuvusuuringud, koormussagedused, tänavaelanike küsitlused, soovijoonte analüüs, vaatlused, loendused jms).
4. Suure kohaväärtusega ja avaliku huviga tänavate ja avaliku ruumi objektide puhul (sh arhitektuurivõistluse korraldamisel) tuleb kaaluda lähteülesande avalikustamist.

Eskiisi koostamine

5. Koostatakse eskiis (ka KOV ise) või korraldatakse arhitektuurivõistlus.
6. Eskiislahenduse või arhitektuurivõistluse võidutöö alusel korraldatakse AVALIKUSTAMINE ja KAASAMINE.
7. Eskiisi ruumilahenduse täpsustamine. (Arhitektuurivõistluse puhul tuleb samuti see tingimustes ette näha.)

Projekteerimistingimuste etapp

1. Projekteerimistingimuste osaks on lähteülesande staadiumis kokku lepitud eskiislahendus. Lahendust täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimistingimustele võib pakkuda alternatiivseid (paremaid) lahendusi või täiendusettepanekuid. Kooskõla hindab, kaalub ja põhjendab KOV.
2. Hanketingimused kaasatavate ekspertide kvalifikatsioonile ja meeskonna koosseisule, projekti osadele, kaasamise etappidele, täiendavate uuringute ja ekspertiiside tellimiseks ja koostamiseks. Soovitavalt arhitektuurivõistlus või väärtuspõhine hange.

Tingimuste ülesehitus